Qazaq degen últqa tirkestirip, onyng qosymsha atauyna ainalghan «kóshpendiler» degen sózding jymysqy astaryna mәn bermey, býginde sony maqtan tútatyndy shyghardyq.

Bir kezde I. Esenberlin ózining «Kóshpendilerinde» shama-sharqymen bayandap shyqqan ata-babalarymyzdyng zamanynda-aq biz tól mәdeniyeti, tól órkeniyeti eshkimnen sorly emes, tarihty tamsandyrghan nebir ghalymdary men ghúlamalary alty әlemge mәshhýr bolghan halyq edik qoy! Búl mәseleni osy jerden qayyrar bolsaq, kóshpendiler degen sóz qazaq últynyng tarihyn maqtanysh tútugha túrarlyq sóz emes. Qazaq eshqashan kóshpendi nemese kóshpeli halyq bolghan joq. Kóshse óz jerinde ghana, óz elinde ghana jaz-jaylauy men qys-qystauynyng arasyna qatynap jýrdi. Onda da әr ru, әr taypa ózine ata-babasy belgilep bergen aimaqtan attap, betaldy qanghuyldaghan emes. Shyntuaytyna kelsek, әnebir jyldary tyng kóteremiz degen syltaumen sol kezde Qazaq Respublikasyna qúmyrsqaday qaptap kelip, býginde qalasa qalyp, qalamasa taghy da әldeqayda kóship ketip jatatyn orystardy kóshpendi, kóshpeli últ dese kelinkireytin siyaqty. Jerimizdi tozdyryp, tilimizdi alashúbar sapyrmay tilge ainaldyrudy da sol tyng kóterushi kóshpendiler bastap bergen-di. Al, býginde Qazaqstangha orystyng da arjaghynan, múhit asyp kelip jatqan kóshpendiler she? Kóshpendi degen ataudy qyzghansanyz, kelimsekter she? Bar maghynasy latynshadan tәrjimelegende sol kóshpeli, kóshpendi degendi bildirse de qazaq úlyqtary olay deuge ýreylenip migranttar dep ataytyn kelimsekter she?

Áriyne, yqylym zamannan demey-aq qoyalyq, biraq talay-talay memleketter tarihynda osy kýni «migrasionnyy prosess» atalyp jýrgen KÓShPENDILIK jiyi-jii bolyp túrghan. Biraq búl ýderis qay zamanda, qay memlekette de sol kelimsekter tarapynan sol elding jergilikti últynyng mýddesine, onyng tiline, dinine, salt-dәstýrine zalalyn tiygizbeytindey  qatang baqylaugha alynyp otyrghan. Jәne kórshiles elderdi esh shyghynsyz, qazaqtar auzynan tastamaytyn «elimizde tynyshtyq» degen anghal úghymdy paydalana basyp alu ýshin de osy migrasiyalyq sayasat nemese migrasiyalyq ýderis (prosess) sheber qoldanylghan. Átten, sonau jyldary Qazaqstan basshylyghy múnday baqylau jasamaq týgil qazaqtardy sol Reseyden kelgen kelimsekterding tilinde sóileuge, solargha jaghday jasaugha mәjbýrledi. Qazirgi Qazaqstanda solay bolyp túr. Ýy irgesindegi qazaqty tilinen, dininen aiyru ýshin Mәskeu Qazaqstangha tyng iygeruge, dep te komsomoldyq joldamamen dep te, Magnitka salugha, jas maman retinde dep te osy migrasiya sayasatyn óte sheber paydalandy...

Arghy tariyhqa barmay-aq orysqa patsha bolghan nemis  qatyn II Ekaterinanyng sayasatyna bir sәt kóz tiginiz. XVIII ghasyrda Resey óz manayyndaghy qazaq bashqúrt, tatarlar ghúmyr keship typ-tynysh jatqan  úshy-qiyry joq kenistik shekaragha auyz sala bastady. Búl úlan-ghayyr aimaqta halyq siyrek qonystanghan, shabyndyghy shýigin, egin eguge mal ósiruge qolayly qúnarly, suly-nuly jer shalqyp jatty. Sәn-saltanatqa bólengen knyaginya – әri jauger, әri úqypty nemis últynyng ókili, taq múragerining qatyny II Ekaterina osy jerlerge orysy bar, nemisi bar óz dindesterin qonystandyrudyn, onyng ekonomikalyq ta, әskery de manyzy zor ekenin jaqsy bildi. Qysqasy, patshayym 1763 jyly 22 shilde kýni Maniyfest (qazaqsha – Ýndeu) jariyalady. Onda ol europalyqtardy osynda kóship keluge shaqyryp, olargha  úzaq jyldar jasalatyn jenildikter men nebir erkindikter tizimin de habarlady. Áp degennen aitayyq, býgingi Qazaqstan basshylyghy, últtyq namysymyzdy bylay ysyryp qoyyp, sheteldikterge, olardyng din taratushylaryna, investor degen atty jamylyp (aytpaqshy, invest sózi kiyindiru, jamyldyru degendi bildiredi) tegin baylyqqa kenelu ýshin kelip jatqandardyng tilin, dinin emin-erkin taratuyna, qazaqtyng tiline de, salt-dәstýrine de, dili men dinine de pysqyrmauyna, pysqyrmaq týgil olardyng tilimiz ben dinimizge, últtyq tәrbiyelerimizge ashyqtan-ashyq qarsy júmys isteuine býkil jaghdaydy jasap otyr. Sony kórgende bizding qazaq basshylarynyng sanasy Ekaterina zamanyndaghy últtyq sanamyzdan da aiyrylyp qalghan siyaqty kórinedi. Óitkeni, sol zamandardaghy qazaq handary men biyleri qazaqtyng aman-esen últ bolyp qaluyna, әsirese tili men dinine dәl býgingidey qater tónuine jol bergen emes. Shetelden keletin kelimsekterge sol qatyn patsha óz dinin erkin tútynu, qalada túru nemese bos jerlerge auyl-auyl bolyp qonystanu, ol jerlerge shirkeuler men ghibadathanalar salu, kereginshe pastor (protestant shirkeuining svyashenniygi – M.K.) nemese ózge de shirkeu qyzmetshilerin ústau, qazynagha eshqanday alym-salyq tólemeu, memleketke qyzmet etuge mindetti bolmau, pәterlerdi arzangha jaldau, zauyt, fabrika salghysy keletinderge jer beru, ýi-jay, qora-qopsylyq qosymsha jer bólu, olardyng isine eshkimning qol súqpauy siyaqty tolyp jatqan keremet jenildikter berdi. Aytynyzshy, býgingi Qazaqstannyng jatjerlikterge, sheteldik kóshpendilerge jasap otyrghan jenildikterining II Ekaterinanyng jenildikterinen aiyrmashylyghy bar ma? Býgingi Qazaqstan basshylary búl orayda sol tetya - Katyasynyng kelimsek jerlesterine jasaghan jaqsylyghyn týgel qaytalap, odan da asyra oryndap otyr. Qatyn-patsha sheteldikterdi Resey jaulap alghan, arjaghy Qara, Azau tenizderining soltýstik jaghalauy, myna jaghy Qapqaz jotalary, bashqúrttar, qazaqtar jaylaghan kól-kósir baytaq kenistikke, bos jatqan jerlerge qonystanugha shaqyrdy. Onyng ýstine týp-tamyry nemisten bastalatyn patshayym osy Ýndeui (Maniyfesti) arqyly Resey imperiyasyna Prussiyadan, jeti jyldyq soghystan qaljyraghan, kóshelerinde júmyssyz qolónershiler men jadau-jýdeu soldattar, jeri joq sharualar ýiir-ýiir bolyp jýretin Germaniyadan nemisterding aghylyp keluine keng jol ashty. Yaghni, óz dindesterine, óz otandastaryna jol ashty. Al býgingi Qazaqstan basshylary kimge jol ashyp otyr? Qatyn-patsha óz qaramaghyndaghy músylmandardyng bos jatqan jerine óz dindesteri men tildesterin toltyrmaqshy boldy. Al qazaq jerin biz kimderge toltyryp jatyrmyz? Áriyne, oidan kelgen oiyq qúlaqqa, qyrdan kelgen qiyq qúlaqqa toltyrudamyz. Sol zamanda Reseyge Europadan kelgen әlgi kóshpendi nemister orystyng әdebiyetin, ónerin, ghylymyn damytugha zor ýles qosty. Úly akyndar, úly suretshiler shyqty. Al bizge kelgen XXI ghasyr kóshpendileri ne istep jatyr? Últtyq dәstýrimizdi, tilimizdi shúbarlap, dinimizden aiyryp jatyr!

Eger bir ghana әdebiyet, mәdeniyet salasyn alar bolsaq, biz eng bir kórkemdigi tómen, ne aitpaghy beymaghúlm, últtyq nyshannan júrday, tili shorqaq, ne mýlde saqau dýniyelerge Soros qory әdeyi beretin syilyqsymaqtargha borbayymyzdy shapattap mәz boldyq. Sol Soros qoryn dәm tatqan sayda sany, qúmda izi joq tengrizm dinine (tәnirshildikke) qaytayyq deytin arandatushylardy әuliyedey úiyp tyndaymyz.

Búl býgin ghana, biz ghana aityp otyrghan qúsalyq emes. Búl qúsalyq pen búl qasiretting aitylghanyna 28 jyldyng jýzi boldy. Biraq bizding «globalizovannyi», «sivilizovannyi», «evropizirovannyi», «tolerantnyi», katolikshil keybireuleri «tengrist» basshylargha qazaqtyng sózi jýrmeydi. Biz sheteldikter jer baylyqtarymyzdy sutegin derlik arzan alyp jatyr dep bala siyaqty bir ghana mәseleni aityp búrtyndap jýrmiz. Ol berjaghy ghana. Eng súmdyghy solar býginde bizdin ÚRPAGhYMYZDY MORALDYQ AZGhYNDATU júmysyn eng shyrqau shegine jetkizip te qaldy. Útyry kelgende aita keteyik, qazir 70-80 jas aralyghyndaghy qazaq shal-kempirlerining ózi qart ata-ana degennen góri adamdy әldebir qorqynyshty maqúlyqqa úqsatatyn kiyimder kiyetin boldy. Kólikte qarsy aldynda qu sýiek tizesinen joghary short kiyip, arsa-arsa bútyn kórsetip otyrghan, shashyn nil jaqqan týbittey kókpenbek ne qyp-qyzyl qyp boyap alghan, onysynyng týbi әppaq, onyng ar jaghynan qúiqasy kórinip túrghan, keyde tipti shashyn sypyrtyp toqal eshkiden ainymay qalghan, tyrnaghy soyauday qazaq әjelerdi kórgende jýreging auzyna tyghylady. Olardy bayghús nemereleri «ajeka», «atashka» deydi. Múny últtyng azghyndauy demey ne deysin? Aqyl-esi dúrys adam 16-gha kelgesin bir aitqanyn on, jýz qaytalay bermey, aldy-artyna kóz jýgirtip, oilana bastaydy. On ýshinde ýiding iyesi boldy, әkelerimiz. Álim Sartay batyr 16 jasynda ózi qúralpy 1000 baladan jasaq qúrap, Ábilqayyr hannyng әskerine qosylyp, el qorghaghan. Múnday otansýigishtik – «velikiy russkiy narodta» da bolmaghan uaqigha. Osydan 28 jyl búryn tughan úlymyz ben qyzymyzdyng osy kýni kóshedegi jýris-túrysyna, tiline, kiygen kiyimine, qylyghyna zer salyp qarap kórinizshi. Bir ghana mysal: búryn tasada, qalqalau jerde birnesheu bolyp temeki tartyp túratyn qyzdar qazir jýrip kele jatyp ta, sening qasyna otyra qalyp ta búrqyrata beredi. Jәne olargha mynauyng ne dep jatqan bireudi kórmeysin. Jezókshe, maskýnem, esirtkishi qyzdar men әielder óz aldyna. Qazir Orta Aziya elderinde qazaq qyzdary «osynday órkeniyettilik» jóninen oza shauyp barady.Qazaqtar solargha tiym saludyng ornyna oramal tartqan qyzdargha kýn kórsetpeytin boldy. Búl da bizding jogharydaghylardyng býkil últymyzdy sanasyzdandyru sayasatyn jýrgizip otyrghanyn anghartpay ma?

IYә, qay zamanda da bir últtyng azghyndauy eng aldymen onyng әiel jynystysynyn, qyz-balasynyng azghyndauynan bastalady. Búl azghyndyq әiel erin, qyz ata-anasyn tyndamaudan bastalady. Islamda tórt qatyn alugha rúqsat etuding sol zamandaghy osynday bir jaghdayatqa qatysty sebebi bolghan. Sol kezde erkekten әiel birneshe ese kóp bolyp, elde zinaqorlyq, әielding shaypaulyghy, әrtýrli jaman uaqighalar kóbeyip ketken.Keybir zamandastar bajyldasa bajyldasyn, biraq biz aldaghy 10-15 jylda últ retinde joyylyp ketkimiz kelmese, eng aldymen әielderimiz ben qyzdarymyzdy últtyq tәrbiyege, músylmandyq tәrbiyege qaray búrudy dereu bastauymyz kerek. Búl eng aldymen memlekettik dengeyde qolgha alynuy kerek. Ashyghyn aitsaq, qazaq qyzdary men әielderining jalanash-jalpy kiyinuine, temeki shegip, ishimdik ishuine, týsik tastatuyna tyiym salu kerek. Bet-auzyn býrkemese de basyna oramal tartyp jýrsin. Myna túrghan Ózbekstanda ýilengennen keyin ajyrasu, abort jasatu degen joqtyng qasy. Qazir ózbek últy 35 milliongha jaqyndap qaldy.

Al, pәlen jerde pәlenbay meshit, pәlenbay mektep ashyldy dep dýbirletip toy jasap, orystyng 3-4 qyz-jigitin teledidardan qazaqsha sóiletip qoi әlgi últtyghymyzdan aiyrylyp bara jatqanymyzdy býrkemeleu ghana. Bir ghana Almaty men Astana kóshelerindegi jastardyn qylyq-qyluasyn, qay tilde sóilesetinin, otyrghan-túrghan qimylyn, kiygen kiyimin, tyndaghan muzykasyn, kóretin kinosyn bir-aq kýn tekserip, zerttep kórinizshi. Eger ózinde últtyq sanadan, últtyq namystan, últtyq til, dil degennen birnәrse qalghan bolsa, mynaday óz úrpaghynnan ózin-aq bezip ketking keledi.

IYә, qazaq últynyng býginde múnday qúldyraghan kýige úshyrauyna sheteldik kelimsekter qyzu, emin-erkin júmys jýrgizdi. Al olargha sol erkindikti berip, sonday jaghday jasap kelgender, әli de jaghday jasap otyrghandar da  qazaq shonjarlary men úlyqtary.

Qazir qazaq úlyqtary men shonjarlary Qazaqstandy dýnie jýzindegi diny synaq alanyna ainaldyrdy. Bir memlekette birneshe din bolghany týbinde jaqsylyqqa aparmaytynyn da olar tarihtan jaqsy biledi. Biraq olarda «men ketkesin topan su qaptasa da bәribir» degen pighyl basym ba degen ýreyimiz de joq emes. Taghy bir mysal: Búryn shet júrttan keletinderding SPID siyaqty keseli bar-joghy tekseriletin edi. Songhy jyldary búl tekserulerden olar ótpeytin boldy. Yaghni, búl olardyng namysyna tiyedi-mis. Qazir Qazaqstandy jaylap bara jatqan SPID bizge tek batys elderinen keldi. Sony bile túra olardyng namysyn últtyng aman-saulyghynan joghary qongdan ótken qylmys joq.

Ásirese, «Kazahstan – nash obshiy dom» degen úran qazaqty bәrinen aiyryp, onyng eline, jerine, basqa da ruhani, materialdyq baylyq ataulysyna kim kóringendi qojayyn qyp, qazaqty barynan týgel aiyratyn úran ekenin әr qazaq týsinui, týisinui kerek.Al orysshagha qazaqsha jauap berseng prokuraturagha jauapqa tartylasyn, júmystan quylasyng degen sóz qazaqty qorlaudyng shyrqau shyny dese de bolady.

Qazir Qazaqstanda Ózbekstannan kelgen júmyskerler órip jýr. Bizding qazaqtar «beyshara ózbekter óz elinde kýnin kóre almay, osynda kelip jýr» degendi birinen-biri jattap alghan. Búl mýlde qate pikir. Birinshiden, alty qúrlyqty aralap әrtýrli kәsippen ainalysu – ózbekting ata kәsibi. Ekinshiden, búl HHI ghasyrgha tәn qúbylys. Býginde býkil týrikter men afrikalyqtar Europagha, ontýstik amerikalyqtar AQSh-qa baryp әri el kórip, әri jer kórip, әri qosymsha tabys tauyp qaytady. Qazaqstangha kelip júmys istep jýrgen ózbekter Ózbekstanda ýi-jayy, mal-jany, tәp-tәuir qora-qopsysy bar adamdar. Ol jaqtaghy sharualaryn solar jýrgizedi. Qazekem qatynyna bir mashina, ózine bir mashina alyp, soghan bir, eng әri ketse eki bala salyp alyp, ol bolmasa iytin mingizip qysy-jazy toy ótkizgenge mәz. Ózbekstanda azyq-týlik, janar-jaghar may bizdegiden әldeqayda arzan. Bir ózbekting Qazaqstanda tapqan 1000 (myn) dollary onyng 5-6 balasy men әielin bir jyl asyraugha jetedi. Oghan qosa onyng óz elinde azdy-kópti qora-qopsysy, bau-baqshasy taghy bar. Olardyng jeri az, al halqy 35 million bop  qaldy. Deni ózbekter. Ár ózbekting ýiinde 9-10-gha sheyin, keyde onan da kóp bala bar. Ózbek әielderi qazaq әielderi men qyzdary sekildi genderlik sayasat dep erkekterin jaghasynan alyp jýrgen joq. Ótken jylghy mәlimet boyynsha 10 million ózbek elinen syrtta jýr eken. Eger әr ózbek 5-6 aidyng ishinde Qazaqstannan 2-3 myng dollar tauyp eline jibergenning ózinde bizding qansha aqsha Ózbekstangha ketip jatqanyn eseptey beriniz. Taghy bir shyndyq. Sol ózbekterding qazaq qyzdary men әielderine bala tughyzyp, túqym tastap ketip jatqandary da az emes. Kýnderding kýni bolghanda ol bala anasynan әkesin súraydy. Anasy amalsyz shynyn aitady. Óskesin balanyng kókeyinde men ózbek shatyspyn degen bir oy túraryna sóz joq. Demek, ol ózin taza qazaqpyn dep eseptemeytin, oiy alakóbeng azamat. Osynyng bәri az bolghanday biz qazir eng bir bóspe, eng bir kópirme maqtanshaq halyqqa ainaldyq. Býgingi qazaqtyng bóspeligin tyndap otyrsan, Kýltegin de qazaq, Bilge qaghan da qazaq, Tonykók te qazaq, Atilla da qazaq, býkil týrkiler ghún, saq, skiyf, shumerler de qazaq eken dep qalasyn. Sony oqysa tatar, bashqúrt, ózbek, týrkimen, әzirbayjan, qyrghyz, qarashay taghy basqalary kórsetuge úyalatyn jerlerin kórsetip kýledi-au dep te oilamaytyn boldyq.

IYә, bir kezde qazaqqa kemsitip kóshpendi degen ataq tanyldy. Biraq qazaq kóshse, óz elinde, óz jerinde ghana kóship jýrdi. Ol zamanda naghyz kóshpendiler qazaq jerine kelip basyp alyp jatqan orystar edi. Al myna zamanda qazaq jerine jan-jaqtan shegirtkedey qaptap kelip jatqandar she? Olar qazaqqa ne әkelip berip jatyr? Búl әrbir sanaly qazaq oilanarlyq sharua.

Myrzan Kenjebay

Abai.zk