Merey Qart - aqyn, Qazaqstan Jazushylar odaghynyn  Semey óniri filialynyng diyrektory, «Daryn»   memlekettik jastar  syilyghynyng iyegeri, Abay teatrynyng әdebiyet bólimining mengerushisi.

–  Elbasymyz biylghy jyldy «Jastar jyly» dep jariyalauy talay jastyng armanyna qanat bitirgendey boldy. Ashylu saltanatyna óziniz qatysyp, qayttynyz. Alghan әseriniz qanday?

–  Memleketting eng qúndy resursy, baylyghy, qazynasy ol –  halyq. Halyqtyng basym bóligin qúrap, ýnemi ýderis ýstinde damyp, eng birinshi bolyp janalyqty sanasyna siniretin ol –  jastar.

Býgingi jastar jana ómirge iykemdi. Batystan kelgen europalyq dәstýrdin  qajettiligin alyp, óz últtyq kózqarasymyzdyng ayasynda  ruhany damyp-jetilu býgingi jastardyng basty missiyasy dep bilemin. Sonday maqsatta - Qazaqstan jazushylar odaghynyng ystyq sәlemin arqalap, Elbasynyng aldyna baryp, birer auyz úsynys aittym. Qazaqstanda әdebiyet akademiyasyn ashyp, әdebiyettegi ardyng jolynda jýrgen bir top jastardyng janyna jylu úyalatyp, qoldau berip, qazirgi qoghamgha paydamyzdy tiygizsek degen ýmitimiz  bar.

Mәselen, qazirding ózinde Semey qalasynda ot auyzdy, oraq tildi qanshama eleusiz jýrgen aqyndar bar. Qay zamanda bolmasyn aqynnyng orny qazaq qoghamy ýshin  joghary bolghan. Sol tektilikting júparyn anqytyp, qara shanyraqtyng kýmbezin qúlatpay saqtap qalu bizdey jastargha berilgen amanat. Árbir jas qolynan kelgenshe elge paydasyn tiygizui qajet. Sonda ghana órkeniyetti elderding aldynda ensemizdi tik ústap, túra alamyz.

–  Aqyn Merey ólennen ómirdi tapty ma, әlde ómirden ólendi tapty ma?

–  Ómir men óleng egiz úghym. Men ózim ómirden ólendi taptym desem bolady. Óitkeni men ýshin  ómirding әrbir kýni men әrbir sәti ólen. Ómirdegi keybir jarqyn sәt ólenge ainalugha tiyis dep bilemin. Keybir oqyrmandar ólennen óz ómirin tauyp jatady. Al jyr joldarynan ózining taghdyryna úqsas jerin tauyp jatsa, ólenning de ómir sýrgeni. Abaysha aitqanda: «Ólse óler tabighat, adam ólmes» degendey. Adam ómiri artyndaghy úrpaghymen, jazylghan hattarmen mәngi jasaugha qúshtar. Ómir bar jerde ólennin  bar boluy zandylyq jәne ekeui bir-birinen ajyramaydy.

– Qazir kino týsiru óneri men kitap jazu ekining birining ermegine ainalyp otyr. Osynday bayany joq «bayandamagha» degen kózqarasynyz qanday?

–  Árkim óz oi-óresining dәrejesinde kino nemese kitap qylyp tuyndy jasaydy. Búl qúbylys bir jaghynan qoghamdaghy tehnologiyanyng jetilgendiginen dep bilemin. Biraq oqyrman men kórermen ózine keregin ekshelep-taldap, sonyng ishindegi eng keregin sýzgiden ótkizip alady. Oghan býgingi oqyrmannyng talghamy da jetkilikti. Qazir sany bar, sapasy joq kitaptar, iydeyasy joq oilar kóptep kezdesedi.

Keshegi «Qyz-Jibek», «Taqiyaly perishte» syndy filimderding joqtyghy qynjyltady. Biraq týbegeyli joq dep aitugha haqymyz joq. Jastardyng súranysyn qanaghattandyratyn zamanauy tuyndylar barshylyq. Degenmen onday dýniyeler  әli de azdau. Ghúmyry kelte kitaptar da kóp. Búnday qúbylystar bizge deyin de bolghan, bizden keyin de bolady. Onday kitaptar jabuly qazan kýiinde qalady. Oghan uayymdap, shashty aghartudyng qajeti shamaly.

–  Shәkәrim filosofiyasynda «Ýsh anyq» degen týsinik bar. Siz óz ómirinizdegi ýsh anyqty aityp bere alasyz ba?

–  Eng әueli adamnyn  maqsat-mýddesi men arman - oiy anyq boluy tiyis. Ózim ýsh anyqty tu etemin. Adamdyq, ilim-bilim, ghylym, ar sonyng ishine kirer. Maqsatym anyq. Elimizding órkendeuine Abaysha aitqanda: «Bir kirpish bolyp» qalanuyma degen qúshtarlyghym bar. Ár qazaqtyng boyynda algha qoyghan maqsat-mýddeleri anyq, últtyq ruhy myqty  bolsa, Shәkәrim atamyz aitqan Ýsh anyq púshpaghyna  shyghuy haq.

–  Shetel jәne әlem әdebiyetining klassikterin oqyrman  joghary dengeyde qabyldap jatady. Al qazaq aqyndary óz aramyzda ghana úlyqtalady. Birinshi kezekte kimderdi oqyghan jón?

–  Shetel әdebiyetin oqymas búryn әr qazaq óz әdebiyetinen bastauy tiyis. Sebebi óz últy jayly býge-shýgesine deyin bilmey bóten elding búqpasyna búryludyng arty adasugha aparuy mýmkin. Shetel әdebiyetimen salystyrghanda tól әdebiyetimiz ruhany immuntetke óte bay. Jәne de  әlem әdebiyeti klassikterin qazaq klassikterimen salystyra oqyghan dúrys. Eng әueli tól әdebiyetimizdi mengereyik, sodan keyin shetelding әdebiyetine, mәdeniyetine bet búrayyq.

Qazaq әdebiyetining әlemdik әdebiyet arenasynan  ózindik ornyn  ala-almay jatuynyng basty sebebining biri bizdegi audarma salasynyng kenje qaluy. Bolashaqta memleket tarapynan audarmalar men kitaptardyng kóptep shyghuyna  qoldau kórsetiledi degen  ýmitimiz  bar.

Súhbattasqan: Eldar Ermekov,
Shәkәrim uniyversiytetining studenti.

Abai.kz