2019 jyldyng 2 aqpanynda Qazaqstan Respublikasy Parlament Senatynyng tóraghasy Qasym-Jomart Toqaevtyng tóraghalyghymen kezekti Senat otyrysy ótti. Sol otyrysta senator Múrat Baqtiyarúly Ýkimet basshysynyng atyna deputattyq saual joldap, Qytaydaghy qazaq tarihyna qatysty derekterdi elge әkelu qajettiligin aityp, naqty úsynystaryn bildirdi, - dep habarlaydy Abay-aqparat. 

Senator Múrat Baqtiyarúly Qytaydaghy qazaq tarihyna qatysty derekterdi elge әkelu qajettiligin aita kelip: "Qazaqstan Respublikasynyng Preziydentting Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevting «Úly dalanyng jeti qyry» atty maqalasynda Últ Kóshbasshysynyng yqylym zamannan býgingi kýnge deyingi dәuirdi  tolyq zertteu ýshin "Arhiyv-2025" jeti jyldyq baghdarlamasyn jasaudy tapsyrghany belgili. Sondyqtan da, el ishindegi jәne kórshiles shetelderdegi múraghattardy aqtaryp, qazaqqa qatysy bar derekterge irgeli zertteuler jýrgizu kýn tәrtibinde túr. Osy maqsatta   «Arhiyv-2025» jeti jyldyq baghdarlamasyn jýzege asyru maqsatynda sheteldegi arhivterdi Qazaqstangha әkeluding júmystaryn qolgha alghan jón. Biz "Arhiyv-2025" jeti jyldyq baghdarlamasyn jasau barysynda basty nazarda Qytay elin ústap, ol eldegi tarihymyzgha qajetti qúndy derekterdi elge әkeluge bar kýshimizdi júmsaugha tiyispiz" dedi.

Jalpy Qytay elining jazba tarihy tym terende jatyr. Ol jaqta keshegi saq-ýisin dәuirinen bastap, býgingi kýnge deyingi jalpy qazaqqa qatysty bar tarih kýnbe kýn jazylyp qoyghan. Biz shynayy ruhany janghyrudy jýzege asyrghymyz kelse, sol úzaq uaqyt boyy saqtalghan tarihtyng betin ashugha tiyispiz. Arhiv qújattarynyng moldyghy jaghynan aldyna jan salmaytyn Qytay eli bizge Saq, Ghún, Ýisinderden qalghan múralardy tabuymyzgha, ony últ tarihyna qashap jazuymyzgha septesetin el ekeni dausyz. Sondyqtan da  qazaq últyna qatysty derekterge súrau salghan senator Múrat Baqtiyarúlynyng búl deputattyq saualynyng manyzy zor.

Múrat Baqtiyarúly, QR Parlament Senatynyng deputaty: 

Beyjindegi Gugýn múrajayynda, Siani, Ishki Mongholda (Ordos, Hut-Hot), Shynjanda (Túrfan, Ýrimji, Altay, Ile) qazaqqa jәne qazaq últyn qúraytyn rulargha qatysty qúndy derekter jeterlik. Qúdayy kórshimiz Qytay eske týskende, onyng san ghasyrdan beri jinalghan mol arhivtik qújattary kóz aldymyzgha elesteydi. Sol tarihy jazbalardy jýieli zerttep, qazaqqa qatysy bar tústaryn elge әkelu kerek. Búl - bir. Ekinshiden, qazirgi tanda Qytaydyng aumaghyndaghy tastardaghy suretter, kóne eskertkish sanalatyn balbaltastardyng bizding tarihymyzben tikeley qatysy barlyghy anyq. Qazaqqa jәne qazaq últyn qúraytyn rulargha qatysty zerttelmey jatqan osynday derekter óte kóp. Mysaly, Qytaydyng Shynjang ólkesinde bizding Ýisin babalarymyzdyng sansyz obalary, qorghandary jeterlik. Ony zertteu býgingi qazaq tarihshylarynyng mindeti. 

Senator Múrat Baqtiyarúly osyny aita kelip, imperator Tang tay-szun eskertkshining qasyndaghy Týrkilerge qatysty mýsin-balbaltastargha da toqtalyp, naqty úsynystaryn aitty.

Senatordyng aituynsha, Qytay múraghattaryndaghy tarihy derekterdi zertteu ýshin myna bes mәsele basty nazarda boluy kerek. Olar:

1. Maman mәselesi. Bizge Qytay múraghattaryn jýieli zertteu ýshin Qazaq hәm Qytay tarihynan habary bar, qazaq, qytay, mәnjur tilderin jaqsy biletin mamandar qajet. Sonday mamandardy tauyp, olardyng qazaq tarihshylarymen birge zertteu jýrgizuine jaghday jasauymyz kerek.

2. Orystardyng qateligin týzeu. Resey imperiyasy túsynda jәne KSRO kezeninde Qytaydaghy tarihymyzgha qatysty qanshama derekter orys tiline audarylghan bolatyn. Resey tarihshylary qazaq halqynyng salt-sanasynan, tarihy tanym-týsiniginen habary bolmaghandyqtan kóptegen derekterdi qate audara saldy. Olar Qytay arhivterindegi qazaq ru, taypalarynyng atyn búrmalap jazdy. Orys tilining fonetikalyq zandylyqtaryna beyimdeymiz dep, qanshama sóz ózgeriske týsip ketti. Keyinnen bizge qoljetimdi orys tilinen әlgi qújattardy audarghanda týpnúsqadan tym alshaqtap, kóbining týp maghynasy ózgerip, ataular әr týrli atalatyn boldy. Búl qatelikti týzeytin kez jetti. Yqylym zamandaghy etnostardyng atyn, adam esimderin dúrystap,  tarihy jazbalardaghy iyeroglif arqyly erte zamandaghy fonetikasyna qaytaryp, qazaq tiline qayta audarghan jón. Audaru barysynda qazaq tilining fonetikalyq ózgeristerin eskeru kerek.

3. Qúpiya shejireler men beyresmy tarihnamalargha da mәn beru. Senator Qytaydaghy qúndy derekterdi zertteu barysynda qúpiya shejireler men beyresmy tarihnamalargha da mәn beru kerektigin basa aitty. «Qytay tarihnamalaryndaghy qazaqqa qatysty derekter»,  «26 tariyh» - siyaqty kitaptary qazaq tiline audaryldy. Búl kitaptardy audaryp, ghylymy ainalymgha engizgen Qytaydaghy qandas bauyrlargha jәne Qazaqstanda audarylyp, ainalymgha týsken keybir derekter ýshin óz tarihshylarymyzgha alghys bildiremiz. Desek te, osyghan deyin Qytay tarihnamalaryndaghy derekterding azghantay bóligin ghana óz iygiligimizge jarata alyp otyrghanymyzdy úmytpauymyz kerek. Biz resmy derektermen qatar, beyresmy tarihnamalardaghy, ordanyng qúpiya shejirelerindegi derekterdi de úmyt qaldyrmaugha tiyispiz. Sebebi, beyresmy derekter shynayylyghymen qúndy.

4. Arheologiyalyq zertteu jýrgizu. Senator Múrat Baqtiyarúly tarihy jәdigerlerding syryn ashu ýshin qytay-qazaq arheologtary birlesip qazba júmystaryn jýrgizuge mýmkindik alsa degen úsynysyn da aitty. Senatordyng aituyna qaraghanda Qytaydaghy jazba derekterdi audarumen is bitpeydi. Saq-ýisin qorghandary, kóne qorymdar men qabirlerge zertteu jýrgizip, tarihtyng tyng betin ashu kerek. Qytaydaghy mәngi tastargha, tarihy eskertishterge, tipti jer attaryna deyin zertteu jýrgizu ruhany janghyrudyng basty mindetine ainalghany jón. Biz qytaydyng qazaqqa qatysty jazbasha deregin, fotosuret, beynebayanyn jinap shygha alsaq, últymyzdy ruhany túrghyda týleter edik. Áriyne, búl júmystyng bәri ýkimet aralyq kelisim arqyly iske asady. Qytay sekildi alpauyt el mәngilik dosy qazaq halqyna óz tarihyn zertteuge kómektesui kerek. Osy orayda Qytay-Qazaqstan arheologtary birlesken ghylymy zertteu ekspedisiyasy úiymdastyryuyn qolgha alghan jón.

5. Qytay derekterining bir bóligi Úlybritaniyada. Senator Qytay elining óz mýddesine qatysty birjaqty jazghan jazbalaryn da býgingi zaman kózqarasymen qayta qarap, terenirek zertteu kerektigin aita kelip, Qytay , Qytaydaghy arhivterge, tarihy jәdigerlerge ýnilgende kóne dәuirge baylanysty derekterdi qaydan tauyp alugha bolatynyna deyin aitty. Erte dәuirge qatysty derekter Shiyәnnәn (siani), al orta ghasyrdan bergi derekterdi Beyjinnen tabylady, al Túrfan, Dunihuan ónirlerindegi tarih Úlybritaniyagha әketilgen. Sondyqtan, Úlybritaniyadaghy tarihy múralardy da úmyt qaldyrmau kerek.

"Biz osyghan deyin Tang tay-szun eskertkshining qasyndaghy Týrkilerge qatysty mýsin-balbaltastardy zertteu nysany etken joqpyz. Qazir bizding biluimizshe Qytayda tikeley qazaq tarihyna qatysy bar jeti mynnan asa qújat bar. Osyghan deyin sol qújattardyng ýshten biri ghana qazaq tiline audarylyp, ghylymy ainalymgha engen. Tipti, keyingi dәuirdegi, yaghny XVIII-XIX ghasyrdaghy Sin patshalyghynyng arhivterin aqtaryp, ózimizge qajetti derekterdi jinap ala almadyq. Búl qújattardyng týpnúsqasy mәnjur tilinde. Keyinnen ghana qytayshagha audarylghan" dedi senator.

Demek, qazaqtyng jonghar shapqynshylyghynan keyingi hәm orys otarlaushylary kelgen kezenge qatysty Qytay derekterin zertteu ýshin bizding tarihshylargha qytay tilin bilu azdyq etetini belgili boldy. Múraghatshylar kóne qytay tilimen qatar mәnjur tilin de oqyp-týsinetin dәrejede boluy kerek.

M. Baqtiyarúly: "Qazaqstan Respublikasynyng Preziydentting Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevting «Úly dalanyng jeti qyry» atty maqalasynda Últ Kóshbasshysynyng "Arhiyv-2025" jeti jyldyq baghdarlamasyn jasau úsynysy qazaq tarihyn týgendeuge zor mýmkindik tughyzady. Búl mýmkindikti útymdy paydalanyp, alys-jaqyn elderdegi múraghattargha irgeli zertteuler jýrgizu úrpaq aldyndaghy paryzymyz" dedi.

Q.Aqanúly

Abai.kz