Ótken aptada Ýkimetting keneytilgen otyrysy ótti. Preziydent, ministrler men әkimder byltyrghy jyldyng atqarylghan isterin qorytyndylap, biylgha jospar jasady. Alayda, eki saghat bolghan osy jiynnyng tek eki minuty ghana qazaq tilinde boldy. Nege?

Aldymen minberge shyqqan QR Premier ministrining orynbasary Erbolat Dosaev alghashqy eki sóilemin Memlekettik tilde bastaghanymen, әri qaray jalghastyrugha sauaty jetpey qaldy. Odan keyin sóz alghan Últtyq bank tóraghasy Daniyar Aqyshev keybir qazaqsha әripterdi jatyrqasa da, kirispe sózin qazaqsha aitugha tyrysty. Biraq, atqarghan isteri Preziydentting kónilinen shyqpady.

Jalpy, bayqaghanymyz ministrler men әkimderding barlyghy tek alghashqy sóilemderin әupirimdep qazaqsha aityp, ary qaray ózine ynghayly tilde jalghastyrady. Búl birneshe jyldan beri qaytalanyp kele jatqan “ssenariy”. Alayda, qoghamda qazaq tilining qoldanu ayasy keneygenin, sәikesinshe, halyqtyng da Memlekettik tilge súranysynyng artqanyn bizding Ýkimet nege eskermeydi? Mәselen, 1991 jyly qazaq tilin mengergenderding sany 34 % bolsa,  2016 jyly 82,3 %  bolghan. Halyqtyng ósimi artyp kele jatqanyn eskersek, búl kórsetkish aldaghy uaqytta 95 % jetetini sózsiz.

Byltyr osy uaqytta Preziydent Ýkimetke qazaqsha sóileu turaly tapsyrma bergeni esimizde. Preziydentting sol tapsyrmasynan keyin Ýkimet otyrysynyng basym kópshiligi qazaq tilinde ótip, kónilimiz marqayyp qalghan. Alayda, sol jiynda Preziydentting til turaly tapsyrmasyna  IIM Q.Qasymov, enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministri M.Ábilqasymova, bilim jәne ghylym ministri E.Saghadiyev syndy ministrler pysqyryp ta qaramady. Bayandamany endi qazaq tilinde jasaymyn dep sol kezde ant bergen ministrler biyl da qazaq tiline sauattary jetpedi. Al, Mәskeude 5 jyl túryp qazaq tilin úmytyp qalghan ekonomika ministri Timur Sýleymenov til ýirenemin degen uәdesin de úmytyp qalghan siyaqty. Ázirge ong nәtiyje bayqalmaydy.

Postsovettik kenistikten shyqqan Ukraina 2014 jylghy Preziydent saylauynda orys tilinen bas tartty. El preziydenti P.Poroshenko “Elding jalghyz memlekettik tili – Ukrain tili. Búl – Ukrainanyng óz tandauy” dedi. Al, 2012 jyly Qyrghyz Jogharghy Kenesining deputaty Urmat Amanbaeva   “El Konstitusiyasynda jazylghan «orys tili – resmy til» degen joldardy alyp tastap, memlekettik tilge basymdyq beru kerek”, – degen mәlimdeme jasady. Al, Ózbekstandaghy qazaqtardyng ózine  “Ózbekstannyng bolashaghy - ózbek tilinde” degen senimdi qalyptastyrghan Mirziyeev biyligining ne qúdireti bar?

Biz әzirge joghary biylik jaghynan múnday batyl qadam jasaghan eshkimdi bilmeymiz.

Týiin.

Ýkimet qazaqsha sóilegende ghana til mәselesi tez sheshimin tabady. Aytpaqshy, osy otyrysta Preziydent Ýkimet mýshelerine “qorqaqsyndar” dep ashulandy. Shynymen, olar neden qorqady? Qazaq tilining salmaghynyng artuynan ba,  әlde, qazaq tildilerding últ mýddesi ýshin biriguinen be?

Eger biylikte shynymen osynday qorqynysh bolsa, Preziydent aitqanday olardyng otstavkagha ketuden basqa amaly joq...

Núrbiyke Beksúltanqyzy 

Abai.kz