Jeltoqsanshylardy últ mýddesi ýshin biriguge shaqyramyn...
Ótken qantar aiyndaghy "Jas Alash" gazetinde jariyalanghan Gýlmira Toyboldinanyng "Jeltoqsan aqiqaty" әdildik izdep jýr" degen maqalasyn oqyp, G.Toyboldinamen kelispeytindigimdi aitqym keledi. Sebebi jazylghan maqalada kóp shyndyq jazylmaghan. Shyndyq jazylmaghan son, dau-damaydyng tuyndaytynyna kýmәn joq. Tabighy qúbylys.
Úiymgha jany ashyghan adamnyng birinshi әreketi úiym qalay qúryldy, tirkeu jolynda qanday qiynshylyqtardy basynan ótkizgenin aitar edi. Jәne de osy sharuanyng basynda kimder boldy, qanday qarajatpen qúryldy dep kómek bergen adamdardyng attaryn atap, úiymdy saqtap qalugha kýsh júmsaudy oilar edi ghoy. Gýlmiranyng jazghan barlyq maqalasyn oqyp otyrsan, úiym aspannan týsip, ózi kele qalghanday. Tipti Gýlmira Toyboldinanyng bir sózinde 2008 jylghy mamyr aiyndaghy ótken Qúryltay jinalysynda meni ózderi tóragha etip saylaghanyn joqqa shygharghysy kelipti. Osy úiymnyng әu basynan bastap tóragha qyzmetine saylanyp, 2008-2016 jyldar aralyghynda tóragha qyzmetin atqarghan edim. Úiymnyng qúryluyna qarajat tauyp, birinshi qúryltay jinalysyn ótkizip arasy bir jyl ishinde respublikanyn segiz oblysynan filial ashyp, tirkeuden ótkizgen edik. Úiymdy tirkeuden ótkizu maghan qiyngha soqty. Tanystar izdeu kerek boldy. G.Toyboldina maghan Astana qalasynan bir tanys zangerding telefonyn bergen bolatyn. Ol tanysy menimen jolyghyp, úiymnyng Jarghysymen tanysqan son, tirkeuge kómektese almaytynyn aitty. Tirkeu mening moynyma jýktelgen son, bir adamdy tauyp alyp, sonyng kómegimen (әriyne tekke emes) 2009 jyldyng nauryz aiynyng 27 kýni úiym tirkeuden ótkeni turaly habar aldyq. Eger de osy úiymnyng qúryluyna qarajat tappasam, ne bolmasa tirkeu mәselesin sheshpesem «Patriottyq qozghalys Jeltoqsan aqiqaty» Respublikalyq qoghamdyq birlestigi ómirge kelmes edi. Qarajat dep otyrghanym birinshi qúryltay jinalysyna Respublikamyzdyn alty oblysynan jeltoqsanshylar shaqyrylghan edi. Olardyng shygharghan aqshasy ýsh kýndik jatyn oryny, tamaghy men Qúryltay jinalysyna Almaty qonaq ýiining konferens zalyn jalgha alugha júmsaldy. Qúryltay jinalysyna 105 adam qatysyp, barlyghyna týski mezgilge restorannan as berildi. Tamaqqa jiyny 450 000 tenge tólengen edi. Úiymnyng qúryluyna 650 000 tenge júmsaldy. Oghan kómektesken Núrtay Saliyhúly bolatyn,
G.Toyboldina úiym jinalysynda jeltoqsanshylardan tek shyndyqty aitularyn talap etedi eken. Eger, G. Toyboldina naghyz shyndyqty aitqysy keletin bolsa, úiymnyng qalay qúrylghanyn, basynda kimder bolghanyn jәne naqty qúryltayshylar kimder ekenin aitu paryzy emes pe? Býgingi kýni qúryltayshylarymyz dep jýrgenderding 80 payyzy keyin kelgender, naghyz qúryltayshylar meni jәne de basqa da qúryltayshylardy G. Toybldinanyng núsqauymen zansyz alynghan eken degen ósek-ayang arada órip jýr. Eger de zansyz alynghan qúryltayshylar sotqa beretin bolsa, jenip shyghatynymyzgha bizding kýmәnimiz joq. Biraq bizge aiqaylaudyng keregi bolmaghandyqtan, úiymnyng taghdyryn osylargha berip, otyrmyz.
«Patriottyq qozghalys Jeltoqsan aqiqaty» RQB qúrudy alghashqy bolyp, sóz qozghaghan Ádilhanov Hәlelhan bolatyn, búl 2006 jyldyng jeltoqsan aiynyng 17 kýni Almaty qalasynyng alanynda bolghan. Men ol kezde Dos Kóshim basqaratyn RQB « Últ taghdyry» qozghalysynda atqarushy diyrektory bolatynmyn. Úiymnyng Jarghysyn, Baghdarlamasyn jazugha kómek kórsetkender Dos Kóshim men Bolat Dýisenbi aghalar edi. Osy sózimdi dәleldep beretin osy adamdar janymyzda jýr. Biraq Ádilhanov Hәlelhan qúryltayshy tizimine kire almady sebebi sol jyly jeke kuәligining merzimi ótip ketkendikten Tirkeu komiyteti qabyldamady. Qúrylatyn úiymnyng qataryna adamdardyng jinaluyna óz enbekterimen kózge kóringender; Yqylasova Aqkýmis, Kýrgenbaeva Kýmis, Óskenbaeva Kýlimhan, Ádilhanov Hәlelhan, Bolatova Mәrziya, Ermenbetova Perneghyz, Utarbaev Ertas, Qúspekov Beysenbay, Shójebaev Órikbay, Isaev Qanat, Beysenbaeva Júldyzay, Talghat Aytbayúly, Gýlmira Toyboldina bolatyn. Ádildigin aitsam, G.Toyboldina bizderding basymyzdyng qosyluyna sebepker bolghany ras. Janadan qúrylayyn dep jatqan úiymnyng jinalystaryn ótkizip túruyna óz ofiysin berip, otyrghan azamat Júmash Kókbórige rizashylyghymyz mol. Úiym tirkelgen uaqyttan bastap, jarghymyzdyng talaptaryna say óz júmystarymen kózge týsti. Úiymnyng kuәligi, jalauy «Jeltoqsan aqiqaty» gazeti, muzeyi, ofiysi degendey jinalyp otyratyn oryndarymyz da boldy. Úiymgha Almaty qalasy boyynsha 350 adamday tirkeuge túrdy. Oblystarda 200 adam tirkeude boldy. Jeltoqsanshylar ózderi qarajat jinap Astana qalasyna baryp Parlament ghimaratynyng aldyna Jeltoqsan kóterilisine status beru mәselesin kóterdi. Aksiyalar úiymdastyryldy. Jeltoqsan kóterilisining 25 jyldyghyna oray «Jeltoqsan aqiqaty» medali shygharyldy «Jeltoqsan aqiqaty» kitaby shyqty. Anyraqay shayqasynyng 280 jyldyghyna, Abylay hannyng 300 jyldyghyna, D.A.Qonaevtyng 100 jyldyghyna, Múqaghaly Maqataevtyng 80 jyldyghyna, Rayymbek babamyzdyng 310 jyldyghyna Qarqara kóterilisining 100 jyldyghyna super marafondar úiymdastyryldy. Jyl sayyn 31-shi mamyr kýni sayasy qughyn-sýrgin kýnin eske alugha arnalghan «Alash batyrlaryna taghzym» degen úranmen «Almaty- Janalyq» araqashyqtaghy marafondary ýiymdastyryldy. Jeltoqsan kóterilisining qaharmandary Sәbira Múhamedjanovagha, Súluhan Nazarovagha jәne Lәzzәt Asanovalargha oqyghan mektepteri men jerlengen jerlerine mәrmәr tastan eskertkishter ornatyldy. Batyr qyzdarymyzgha jas aqyndar sayysy mýshәiralar ótkizildi. Birinshi, ekinshi, ýshinshi oryndargha syilyqtar taghayyndaldy. 2016 ShQO Ayagóz audanynyng ortalyghynda Tәuelsizdik tany « Jeltoqsan-86» monumenti boy kóterdi.
Osy júmystargha belsene aralasyp, qatysyp, óz qarajattarymen kómek kórsetken Jeltoqsan kóterilisining ardagerleri Parlament deputaty Sabiliyanov Núrtay Saliyhúly, Erjan Úzaq, Iztileu Toyshybayúly, Kýrgenbaeva Kýmis, Baybosynova Gulinar, Belibaev Qayrat, Lepesov Saylau, Bógisov Sәbiyt, Qayyrbaev Sanat, Jamanbay Núrjan, Tokseitova Sapura, Iskakova Roza, Toyboldiyeva Kulimariyam, Álimbaev Sәtpay bolatyn. Úiym 2016 jyldyng ayaghyna deyin tek últtyq baghytta jiyny 186 is-shara atqaryldy. Atalghan is-sharalardy birigip jýrip atqardyq. Sol uaqyttarda әr jeltoqsanshy azamat «PQ «Jeltoqsan aqiqaty» RQB aty atalsa tómen qaraytyn hәlge jetti. Bәrimiz pendemiz qatelik bәrimizde bolady. Adam balasy bolghandyqtan qatelikter jiberuimiz ómir shyndyghy. Men eshkimdi kinәlayyn dep otyrghan joqpyn, keshirimdi boludy úghatyn jasqa keldim. Keshirimdi bolsan, Alladan sauap bolady deydi ghoy. Men jaqtan sizderge degen renishim basylyp, ókpem seyilgen. Aytayyn degenim, bir-birimizge ala kózben qaramay, shyndyqty aita otyryp, ózimiz kóterip, ózimiz qúrghan úiymnyng bolashaghyn oilaghanymyz jón. Bólinetin eshnәrse joq. Qazaqtyng jerinde, mýddesin de qorghaytyn bizder, qazaqtar. Qazaqtan basqa eshkim elding namysyn qorghamaydy. Meni sender qansha shettesenderde, eki qúlaghym men eki kózim «PQ «Jeltoqsan aqiqaty» RBQ-ning jaghdayy alandatatyny da aqiqat. Óitkeni, kezinde densaulyghym men uaqytymdy osy úiymgha ayaghan kýnim bolghan joq.
Eger qajeti bolsa 2016 jyldyng sәuir aiynda ózdering taghayyndaghan Bolat Qúrymbaevpen ortaq til tabysyp, úiymnyng maqsaty ýshin birigip júmystar isteuge tilek bildirgendey jaghday bolsa qashpaymyn. Tek Bolat Qúrymbaevpen ekeumizding aramyzgha shy jýgirtu bolmas ýshin ekeumiz de birge isteuimiz qajet. 1986 jyly jeltoqsan kóterilisinde Almaty qalasynyng alanynda qyzyl terrorgha birinshi bolyp soqqy bergen «Qazaqqa qazaq basshy bolsyn» dep úrandaghan jeltoqsanshylar, әrdayym Tәuelsizdigimizdi qorghaugha kýshimizdi salamyz. Últ mýddesine kelgende renishti qoyyp biriguge shaqyramyn.
Nýken Beysenghazy Sәduúly, «PQ «Jeltoqsan aqiqaty» RBQ-ning eks-tóraghasy
Abai.kz