XXI-ghasyrdyng ruhany reformatory atanghan alashtyng azamat aqyny Múhtar Shahanov qazaq әdebiyetinde ghana emes, әlem әdebiyetinede ózindik oryny bar dara túlgha. Kez-kelgen taqyrypta jyrlasa da ózgeshe oy aishyghymen, ózindik janashyl legimen jyrlaytyn aqyn qoghamdaghy problemalargha azamattyq ýn qatyp, ony óleninde de ózgeshe órektey biledi. Shahanov poeziyasy shynshyldyghymen at ýstinde aqsarbastap úran tastap túratyn ruhtyghymen de erekshe. Býginde qoghamdaghy әr týrli últymyzdyng bolmysyna, ruhaniyatymyzgha doghal keletin  problemalardyng barlyghy derlik aqyn shygharmashylyghynan syrt qalghan emes.

Ólenderining daralyghynyng sebebi úiqas quugha nemese syrtqy jylmaghay sәndigine emes, ishki mazmúnyna mәn beruinde dep oilaymyn. Sebebi Shahanov ólenderining qúrylymy da, mazmúny da basqa aqyn-jazushylargha mýlde úqsamaytyny belgili. Últ, otan, til, adam boyyndaghy izgilik pen qazirgi zaman adamynyng boyynda minez bolyp qalyptasqan minezsizdik qasiyetterin kesteli jyrynda kelistire jyrlaydy.

Shahanov poeziyasyndaghy kóteriletin taqyryptardyng biri keyingi kezde qatty beleng alyp bara jatqan batystan kelip  jatqan  nemese ózge últtyng arzan әuenderine elikteushilikting kesirinen shyghyp jatqan óz ishimizdegi jenil muzykalar. Qoghamdaghy kez-kelgen problemalargha ýn qatu aqynnyng azamattyq mindeti. Aqynnyng osynday taqyrypqa qalam tartuy oryndy nәrse. Sebebi Múhtar Shahanovtyng qazaq valisining karoli atanghan Shәmshi Qaldayaqovpen birigip jazghan әnderi últymyzdyng muzyka salasyndaghy ómirsheng әnderi dýniyege әkeluge sebepker boldy. Aqynnyng sazgerlik qyry da elimizge óte jaqsy tanys. Onyng «Júbaylar jyry», «Tughan kýn keshinde», «Gýl dәuren», «Men saghan ghashyq edim» atty әnderi júrtshylyq jatqa biletin әnder sanalady.

Muzyka adamnyng jan dýniyesin emdeytin erekshe siqyly kýshke ie ekeni belgili. Al eger ol tym jenil oinaqy, oilandyrugha múrsha bermeytin bolsa, adamdy adamdyq qalybynan shygharyp jiberer qara kýshke ie ekeni de dausyz.  Búl óz kezeginde sol últtyng últtyq bolmysyn әlsiretip elin sýng, otbasyn qala berdi adam boyyndaghy izgilik atauly sezimderin  tómendetip jiberedi. Al adam memleketting basty baylyghy bolsa osyndan-aq  ol memleketting kýsh-quatynyng qanday ekenin bayqau qiyndyq tudyrmaydy. Sebebi adam ruhynyng kýshti boluy sol memleketting tәuelsizdigining birden-bir bayandylyghy desek artyq aitpaspyz.

Qazirgi aqparat aghymy zamanymen zandylyqtay jarysa qaptaghan jenil әnder aqyn ózi aitqanday: «Mazmún joqta mazmúnsyzdyq shygha keler ortagha» deui qazir mazmúndy nәrselerding azayghanyda, jasandylyqtyng kóbeygenide belgili jaghday.

Ýshinshi synyp talghamy kóleminde

Ózi jazyp әnining ólenin de,

.....................................................

Syrttay Aqan seri dersin,

Sәl tyndasang zerigesin...

Telearnada, radioda zor batyldyq bildirip,

Erteli-kesh ynyrsidy,

Erke әnshidey qylymsidy,

Sazdy ýn joq, mazmúny joq talay biday-byldyryq,

Áuenining tabighilyq bet-bolmysyn syndyryp.

Mәnsiz әnder qaytalanar tanerteng de, keshte de.

Aqsha berseng jetip jatyr,

Mýgedek әn ótip jatyr,

Qazir bizde qalmaghan ghoy satylmaytyn eshtene?![1, 179]

IYә, shyndyqty qabyldau ýshinde adamnyng adamilyq minezi algha tartyp túru kerek shyghar. Áytpese aqynnyng búl ólenining qanat jayghanyna da biraz uaqyttyng jýzi bolghanymen qúlaq asar jandardyng tabylmay túrghanyn qoghamdyq kórinisterden kýnde bayqaymyz. «Sazdy ýn joq, mazmúny joq talay byldyr byldyryq» rasymen de turasyn aitqanda qazirgi talay zamanauy әnderge berilgen dәl bagha osy.

Búl zamannyng maqtanyshy, basty danqy atalghan,

Jenil әnder oryn aldy eng birinshi qatardan.

Júrt quana tamsanatyn,

Biylep jýrip qol soghatyn,

Tipti «Zyn-zyn» jәne «Zu-zu» degen atpen әn shyqty.

Mәn-mazmúngha qúlyqsyzdyq,

Shekten shyqqan qúlypsyz ruhsyzdaq,

Qalyng elding oi-sanasyn qúldyratty tómenge,

Essiz әnder qasireti shyqty dara kemerge...[2]

Qazirgi qoghamda moyyndamasqa bolmaytyn shyndyq bolsa, ol arzan әnderdin, jenil ónerding qoghamgha joghary dengeyde ótip túruy. Búl óz kezeginde últtyng sapasyn týsiruge baghyttalghan birden-bir salynghan sara jol. Sebebi muzyka adam tәrbiyesine tikeley әser etedi. Kýndelikti ómirde, qoghamdyq oryndarda bolsyn kólik ishinde qosylatyn әuender bolsyn   70-80%  óte mazmúnsyz әuender ekeni belgili. Búl bizding qazirgi ruhany dengeyimizding kórsetkishi. Danghaza әnder sәnge ainalyp túrghan zamanda adamnyng oilau qabiletinde tejelu bolady. Uaqyt ótken sayyn arzan muzykany jarnamalau kóbeyude. «Kez-kelgen últty jaulap alu ýshin aldymen muzykasyn qara»  degen tәmsil bar emes pe?. Tipti әlemge belgili sayasatkerler, ózinen әlsiz elderdi jaulap alghan son, olardyng qayta bas kótermesi ýshin, sol últty qúraytyn adam minezin mәngýrttendiru ýshin jenil oilandyrmas әuenderdi kýndelikti jii tyndatu arqyly jan baylyghyn sayazdandyru sayasatyn ústanu kerektigi jayynda oy ústanghan. Búl jóninde aqyn:

Endi qayttik, danghoy kýshter últ mazmúnyn kese me?

Osy arada búghyp jatyr bir qauipti mәsele:

– Úly әmirshim, jenis jenis bolar ma eken jengenge,

Eger bizder baghyndyrghan jauymyzdy ayasaq?

Shyghystaghy jaulap alghan elderge,

Qoldanamyz qanday dara sayasat? –

Dep Gitlerden súraghanda,

Oydan mazmún qúray kep,

Oghan Gitler jauap bergen bylay dep:

– Ol halyqqa kýndiz-týni tek muzyka berilsin,

Jan tynysy jenil yrghaq, jenil әnmen órilsin.

Oylanugha jәne kitap oqugha,

Oydaghysyn sanasyna toqugha,

Jol bermeuding mýmkindigi jan-jaqty qarastyrylsyn,

Bar qimyly payymsyzdyqpen talastyrylsyn...

Bizderge tek ruhany sayaz kýshter qolayly,

Ruhany sayaz adam, –

Ózin ylghy baqytty adam sanaydy!

Mine, qyzyq, Gitlerding osy arman – talghamy,

Ýlken jenis iyelenip, kýlli әlemdi sharlady. [1,180]  degen óleng joldarynda últtyng ruhyn әlsiretu ýshin tilden bólek jenil әnderdinde zardaby orasan zor ekenin bayqaugha bolady. Búny әlemge әmiri jýrip túrghan elderde ózinen әldeneshe әlsiz, shaghyn memlekettermen, últtargha jymysqy sayasatpen iske asyryp otyrghanynda әr kez el aghalarymen, belgili sayasatkerlerding auzynan estip qalyp jatatyn jayymyz bar. Aqyn osy óleng joldarynda ÚOS bas jauyzyna ainalghan Gitler eger jarty әlemdi jaulap alghanda, qol astyn da bodan bolar últtardy muzykanyng qiratqysh, siqyr kýshterin paydalanu arqyly sayaz oilanatyn, últ qamynan qaryn baylyghyn joghary qoyatyn mәngýrtterdi shygharu turaly oiyn óleninde órnektep beredi. Búl әriyne ýstem últ ýshin әlde qayda paydaly ekeni belgili. Sebebi ruhany sayaz adam memlekettik mýdeden qaraghanda minezsizdikti artyq kóretini anyq jay.

Býgingi zamandaghy eser әndi esirte jyrlaghan  jastardyng kóbeyui aqyn janyn alandatpay qoymaydy. Sebebi el erteni jastar desek "bolashaghymyz qanday bolady?" degen  kýdik aralas zandy saual tuyndaytyny anyq. Búghan aqyn ghana emes qogham bolyp tosqauyl qoymasa últymyzgha tiyetin kesapaty ýlken.

Jenil әuen adam minezining kórsetkishine ainalyp jenil kiyinetinder sol arqyly qoghamgha imansyzdyqtyng taralyp bara jatqany jasyryn emes. Ádepsizdikting beleng aluy búl bizding qazirgi ruhany minezimizding qay dәrejede ekenin kórsetedi. Oilap qarasaq barlyghy tek jenil әuennen shyghyp túrghanyn bayqaugha bolady. Osyndayda úly Abay aitqanday: «Ánninde estisi bar, eseri bar» degen sózi zamanymyzgha say aitylghanday. Sebebi «Super kelinshek», «Pah-pah...», «Zyng – zyn», «Qayda», «Ayyptama meni», «Aspangha qaraymyn» syndy әnderding shamandan tys kóbengi býginde últ ruhyn sharshatty. Mәtinderine qarasaqta:

«Anda baram joq, joq,

Mynda baram joq, joq» degen syndy  eshqanday mәn-maghynagha, eshqanday oy týietin emes, jalang sózge qúrylghan әuender adamnyng oiyn úrlau da. Aqyn jyrlarynda osynday jenil әnderding shamadan tys kóbeyui últ ruhyn әlsiretip ketetin jayynda oy týiedi.

Jenil yrghaq, jenil әnder bolyp dara maqtany,

Jerding betin «ruhany sayaz adam» qaptady.

Bizding el de muzykalyq qiratqysh kýsh torynda,

Oysyz, misyz jenil әnder shyqty basty oryngha.

Jýrmiz be biz Gitler aitqan,

Halyq soryn kýittep aitqan,

«Ruhany sayaz adam» kóbeytuding jolynda?

Búdan eldi alyp shyghu, kәne, kimning qolynda? [2]

Aqynnyng әr sózi ólenindegi ishki mazmún barlyghy derlik ashy da bolsa býgingi qogham bet-beynesi. Sayasattyng ózi jylmang jýrispen jýretinin eskersek, qogham ishinene qayralyp shyghar qayratkerlerding artar jýgi auyr bolmaq. Ógizdi de óltirmey, arbanyda syndyrmay osynday bir qaraghanda týkke túrghysyz bolghanymen zardaby orasan bolatyn shimay-shatpaq isterge ministirlik minbeden, ýkimet ýnimen «әy tәit» dep tiyp tastar bir kókening kerek bolyp túrghany jasyryn emes. Qoy deytin qoja bolmaghasyn shou biznes dep shala әnderdi jazyp halyq sanasyn arzan dýniyemen aldap, ruhany bilimining әlsireuine tikeley jol ashuda. Muzykagha qarap sol elding minezine bagha bergenin eskersek qazirgi bizdegi minezding «Zyn-zyngha» qarap salmaghyn da aitugha  bolghanday. Tipti bolmysy qazaqqa úqsamaytyn әnshiler men jartylay jalanashtanar óner iyelerinin  kóbeye týsui búl  úyattyng dengeyining kórsetkishi.

Muzka kýsh quatyn tekserip býginde alpauyt elder ghylym jýzinde dәleldep qoyghany qashan. Adam denesining 70-80% sudan túratynyn eskersek, al su dybysty joghary dengeyde qabylaytyn zat. Osydan-aq muzyka mazmúndy bolsa adamgha berer taghylymy mol, al danghaza muzyka adamdy adamilyq arnasynan alystatyp, mәngýrttik mәnsizdikke qaray sýireytini belgili. Tipti jan-januardyng ózi muzykagha elendeytinin, qarapayym at bәigelerde jylqynyng ózi qosylyp túrghan әuenge typyrshyp biylep túrghanyn san kórdik. Aqyn aiuannyng ózin de danghaza muzyka tabighy arnasynan alystatyp jiberetinin ólenin de:

Gresiyada, Peloponnes aralynyng qasynda,

Qansha ghalym zerttegende, yaghny synyp kórgende,

Muzykalyq qiratqysh kýsh algha shyqqan sol jerde.

Ár yrghaghy ruhsyzdyqqa, oisyzdyqqa tәueldi.

Dabyrlata qoyghan kezde kileng jenil әuende,

Delifin bitken shalqyp biylep, bar kýshimen sekirip,

Tabighy óz qozghalysyn sanasynan ketirip,

Jýzden astam delifin mәngi bosanghanday shiderden,

Ózin tastaq jaghalaugha laqtyryp jibergen...

...........................................................................

Danghyr әuen órekpise san dybystan qúralghan,

Adam týgil delifindi de ol arnasynan shygharghan.[1,180] iә orynsyz muzyka tәrbiyesizdikke, tabighy arnasynan kez-kelgen jan iyesin qaytaryp, ruhany tayazdyqqa  bastau bolatynyn osy óleng joldarynan kórinip túrghany anyq.

Tútas bir dәuirdi әnimen terbegen sanylaq sazger Shәmshi Qaldayaqov  syndy  óner maytalmanynyng әnine qogham shóldep túrghanday.  Býkil qazaq júrtynyng valis karoli atanghan Shәmshi әnderi ómirshendigimen zamanyn  terbegeni belgili. Áli manyzyn joymaghan esti әnder estir qúlaqqa estiligimen jýrek pernesining nәzik qyldaryn shertetin, sezimge toly syrshyldyghymen erekshelengen, naghyz qazaq halqynyng mazmúndy muzkalar qatarynan orynan alghan óner tuyndylary. Áytpese býginde aqyn aitqanday «sәl tyndasang zerigesin» demekshi ertenge jetpey úmytylar jenil әuender mólsherden tys kóbeni qogham ruhaniyatynyng tómendeuine joghary dengeyde әser etude.

Aqynnyng «Jenil óner, ol da ózinshe qaskýnem» [3,53] deui jenil әuen jayly oiy odan sayyn bekite týskendey. Iә aqyn muzyka salasyna mýlde opozisiyalyq kóz qarasta emes.  Múhtar Shahanovtyn:

Halyq әni –

Azattyq pen qiyaldyn

Samaly ghoy......... [4,98] deui bizding últtyq muzykamyzdyng terendigine sýisinetinin últtyq muzykamyzdyng mazmúnyna berilgen anyq bagha. Halyq әni dep sol halyqpen jasaytyn ómirsheng әnderin aitsa kerek. Endeshe mәndi maghynaly әnderdi kóbeytip olardyng mәngilik jasauy ýshin ministirlik tarapynan belgili dәrejede tekseris qajet.

Qorta kelgende Elbasy joldaghan «Ruhany janghyru», nemese «Úly dalanyng jeti qyry» degen baghdarlamalaryna qarama-qayshy keletin el ishindegi osynday ruhaniyatymyzdy jýdettetin jayttardy aldymen joy kerek dep oilaymyn.  Elding ruhyn kóteru ýshin qazirgi shyghyp jatqan muzykalarymyzgha da mәn bere ketse artyqtyq etpes. Tipti, әuen sapasyn tekseru arqyly ghana tyndarmen tarapyna  ótkizse qúba-qúp. Olay bolmaghan jaghdayda essiz muzyka qiratqysh kýsh jaghynan el talghamyn tayazdatyp qúrdymgha tarta bermek.

Paydalanylghan әdebiyetter:

1. Múhtar Shahanov. Sýimegender saghynbaydy. Almaty, 2014.
2. https://qazaquni.kz/2018/05/05/
3. Múhtar Shahanov. Júrt jatqa aityp jýrgen jyrlary. Almaty, 2011.
4. Múhtar Shahanov. Dәuir dastandary. Almaty, 1993.

Medet Qayyrghazyúly Raqymbaev

Abai.kz