«Ayshylyq alys jerlerden jyldam habar alghyzghan» (Y.Altynsariyn) apparattan býgingi ozyq tehnologiyalargha deyingi jetistik halyqty da órkeniyet biyigine jetelep kele jatqany ras. Keshegi tóbesinen toqpaqtap jýrip әzer sóiletetin teleqobdisha kórermenderi men әn-e-eu jerde shalqannan jatyp-aq týrtpegin týrtip qalyp sarnatatyn teleekran tamashalaushylary arasyndaghy sana sapasynyng aiyrmashylyghy jer men kóktey deuge bolar.

Búryn teledidardan neni estise, soghan «Apyrym-au, solay eken-au!» dep, ilana salatyn halyq qazir kez kelgen taqyryptaghy habar-oshar, әngimelerinizdi óz týsinik, kózqarastarymen saralap, qabyldamaghan kórinisterge syn-eskertpelerin  jedel jol­dap jatady. Óitkeni, teledidar men radio – aqparat aghynyndaghy kórermenderi men tyndarmandary asa kóp arna. Dey túrsaq ta osy teleqúral materialdary sapasynyng tómendigimen «qúlaq týrgishter» men «kóz jýgirtkishterdi» jalyqtyra bastaghanday?

Nege?

Jana jyldyng alghashqy bir-eki kýninde otandyq arnalar ýzilissiz ýsh-tórt saghattan konsert berdi. Júrt әn, kýy tyndap, dem alsyn degen shyghar. Raqmet olaryna. Al endi osy әnderding kórkemdik sapasyna nazar audarayyqshy. IYten-iyten, tyrtan-tyrtang bir yrghaqtar. Ne valis, ne valis ekpindi, ne marsh, ne marsh ekpindi birde-bir әn qúlaghyna shalynbaydy. Ekiden, ýshten, tórt­ten birigip alghan toptar kógennen aghytylghan qozylarsha bir dauysta al kep «ja­myraydy». Keyde bir-bir shumaqty  әrqaysysy kezektese «shyrqaydy» da, qayyr­masynda birige «dýrligedi». Eki dauys­ty – duet, ýsh dauysty – trio, tórt dauysty – kvartet degennen qazirgi әn salasy maq­ú­rym. Kópshiligining muzykalyq sauattary bar shyghar, dauys iygeruge talanttary jet­peydi. Negizinen eki qazaqtyng biri әnshi. Otbasynda, jiyn-toylarda әndetkende kez kelgen malshy nemese  traktorshy sahnada әnshimin dep jýrgenderding kóbin shang qaptyryp ketedi.

Kezindegi aghayyndy Abdullinderdin  «...Armany biyik, qoly jetpestey, Sapary úzaq, joly jetpestey...» dep say-sýiegindi syr­qyratatyn qayran dauystary-ay desenshi! Án tarihynan júrdaylar olargha eliktep ne qylsyn! Son-a-au jyldary radio-tele­ko­miytetting әnderdi elep-ekshep, el talghamyna layyqtylaryn ghana efirge jiberetin kórkemdik kenes degen bolushy edi. Ózi saz­ger Iliya Jaqanov, belgili aqyndar bar, komiys­siya  mýsheleri «shóp te ólen, shónge de ólenge» rúqsat bermeytin, ar-úyattaryna jýginetin.

Kóktegi «júldyz» әnshiler bayqauynda qazylar alqasynda otyryp, kórnekti kom­pozitor Kenes Dýisekeevtin: «Beti qyzar­maytyndardyn, ózi úyalmaytyndardyng bәri әnshi», – degeni bar. Ábden kýiinse kerek.

«Úyalmaytyndar» demekshi, әnshiler sahnagha shyghyp kele jatyp, kórermenderden qol soghuyn «súraytynyn» qaytersin. Ayt­qan әnim, oryndaushylyq sheberligim tyn­darmandarghy únay ma, únamay ma dep qo­balju­dy bilseshi, shirkinder. Ha­bar­la­ma­shylar da: «Pәlenshe týgenshe degen әn aitady, qarsy alyndar!», – dep, ýkimet basshysy kele jatqanday dýrlik­tiredi.

«Kompozitor» – «sazger» degen ataqty Kompozitorlar odaghy bekitushi edi. Qazir «belgili sazger» degender jyrtylyp-ayy­rylady. Tas laqtyrsang solargha tiyip, «Men sýndet toygha da arnap әn shygharyp, sózin de ózim jazghan kompozitormyn», – dep gitarany sabalaghanda, әiteuir keudeleri jarylyp ketpey túrghanyna «quanasyn».

Teledidarshylar «tiri dauys» degendi qay­dan shygharyp jýr, osy?.. Óli dauys bol­maydy ghoy, tabighy dauys desek, ishimiz kebe me!

Teledidardy qazir jarnama degen «jal­mauyz» erkin jaulap aldy. Kez kelgen әn­gime-dýken, materialdardy, tipti, telese­rial­dardy  әr 20-30 minut sayyn ýzip tas­tap, tyqpalap, kýnine qyryq qaytalap, apta boyy, ay boyy ózgerissiz beriletin jarnamalary júrtty mezi qyldy. Alghash­qyda nan ýshin kerek bolghan shyghar dep, keshirimmen qaraytynbyz. Rasynda jar­nama patshalyghy telearna basshylaryn jarylqap tastasa kerek, dәri-dәrmekterden basqa qajetsiz bir nәrselerden kózing «qaryghady». Ózderi kórip otyryp lәzzat alatyn siyaqty, әielderding borbayqúrghat­qysh júp-júqa, últaraqtay «dýniyesin» jalausha jelbiretetinderin qaytesin? Osy dýniyeni aiyna bir-aq ret berse de әiel degen asa múqiyat  halyq qoy, tauyp alady, bolmasa kýieulerine taptyrady.

Til, til, qazaq tili degendegi «oqytu­shy­lar­dyn» biri osy teledidar ghoy. Qaysybir tústardaghy sózderi men sóilemderin qay­ta­lasan, óz tiline terisken shyghady. Qos­ta­naydan berilip jatqan keshkilik habarda ar­ghy jaghynda әrtýrli iship-jemderdi tú­tynushylardyng satyp alyp jatqanyn kórsetip, bergi jaghyna badyraytyp túryp «Sapasyz taghamdar sany eki esege artty» dep úrandatyp qoyghan. Shirkin-ay, jýrekterin jaryp bara jatqan netken quanysh! Sa­pasyzdyqty  osydan artyq qoldau bola ma!

Atyraudan tauyqtardyng әdemi qyt-qytyn jaghalata jariya jasaydy da, «Qús fabrikasy 20 mln. dana júmyrtqa óndirdi», – dep mәz bolady. Sonda fabrikadaghylar ken qoparyp, jer qazyp jatyr ma eken? «Jýz biyeden jýz qúlyn aldym» dep  shirene shalqayghan «geroy» jylqyshygha Bauyrjan Momyshúly atamyzdyn: «Ayghyr shapty, bie tapty, al sen ne bitirdin?» degenindey, әtesh әreket etti, tauyq tapty,  qús ósirushiler sol tauyq tapqan júmyrtqalardy jinady ghoy.  Osylay tize berip, әzirshe qaghazdy qor qylmay-aq qoyayyq. Taghy da bir oralarmyz.

Maqpal Júmabay bastaghan top «Ba­lapan» baghdarlamasyn úsynyp, býldirshinderding kónilin aulap jýr. Joqtan bar jasap, tanghy jetiden keshki saghat ongha deyin әraluan taqyryptardy qamtugha tyrysyp jýrgen­derge rizamyz. Dese de, baldyrghandar qabyldauyna layyq jarnamalardy (shәi-pәy ghoy) ekshenkirep bersender degimiz keledi. Tósek ýstinde  kónil kóteretin kórgensiz kinolardyng ýzindilerin nasihattamay-aq qoyyndar. Aghylshyn tiline esik ashqandaryndy jogharghylardyng tize kýshi ghoy dedik. Alty jastan keyingilerge dep úsynatyn últymyzdyng batyrlary men basqa da qayratkerleri turaly filimderin balghyn milylardy últtyq ruhta tәrbiyelesek degen yqylastaryng bolsa kerek. Sony jasqa bólmey-aq bere bergen dúrys-au. Ýlken túlghalardyng tarihy tynys-tirshiligi býldirshinderding miyna syya qoyar ma eken.

«Balapandyqtargha» bir ótinish – qoldanugha núsqau berilmegen (Preziydentimizding ózi 2027 jylgha deyin dep qadap kórsetti ghoy) latyn әlipbiyin tyqpalap, balaqaylardyng miyn ashytpay qoya túryndarshy. Aghylshyn qaribine qarq bolyp alsyn, kórermenderin.

«...Danyshpan qargha»  aidarynyng baghyt-baghdary dúrys-aq. Biraq balghyn týsinik iyelerining tәrbiyeshileri qara qarghagha danyshpandyq darytugha nege  qúshtar boldy eken?  Ýiinde qarghanyng balasyn әspettep, ayalap ósirip otyrghan Qojanasyrdan kór­shileri:

– Mynauynyz ne? Ornyna qyran, qarshygha nemese basqa bir jaghymdy qús asyramadynyz ba? – dep súraydy ghoy. Sonda Qoja-eken:

– E-e-ey, múny erikkennen ústap otyr deysinder me? Qargha ýsh jýz jyl jasaydy deydi. Sonyng ras, ótirigine kóz jetkizeyin dep jýrmin, – deytin kórinedi. «Balapandyqtar» da qarghanyng týptin-týbinde danyshpan bolatynyn sezgendikten, ony qaq-soqtan arshyp jýr me eken?! So-no-ou tarihtan jaghymsyz «keyipkerdi» jana úrpaqtyng qabyldauyna tazartyp sinirmek pe?

«Sezim qalasy» aidarynda balalardyng últtyq sezimin, ata-anagha, tughan jerge degen sezimderin qalyptastyrghylary kelgen shyghar. Jýrgizushi erkek pen әiel qatar otyrsa da bir-birine degen saghynyshtaryn basa almay, kórermenge emes, bir-birlerine eljirey qarap, iship-jep qoyghaly otyr ghoy. Mektep oqushylarynyng ishinde ne bir talanttylary bar. Jýrgizushilerdi solardyng óz ortalarynan tauyp alghan jón-au.

Quyrshaqtary da qazaq úghymyna tym alshaq. Jahandanu ýrdisining jútqynshaghyna әzirshe iytermelemey qoya túrayyq, últtyq týsinikke layyq arystan, ay, jolbarys, qasqyr, týl­ki, qoyan, taghy basqa andar men tórt týlikting tólderi de jetkilikti ghoy.

Biz búl jerde «Balapandy» synaudan aulaqpyz, jaghymdy isterine jaqsylyq ýstemelense eken degen adal niyetpen aityp otyrmyz.

«Tósek ýstinde» demekshi, ana bir arnada «Kýlki ýshin...» deytin aidar bar. Ne týrli qiyampúrys әreketterdi oilap tabady. Qaysybir jylaytyn qimyldardy kórsetse de bizding tobyr sandaryn shapalaqtap, kózde­rinen jas sorghalaghansha eki ezulerine erik beredi. Etimiz ólip ketken. Mening jýregimdi syzdatqany: jýrginshileri kóp, ortalyq ýlken kósheler­ding avtojolynyng jaghasyna jaqyn oryndyqta 9-10 jasar kishkentay qazaq qyzy otyr. Qarny shenbirek atady – ekiqabat. Ishin sipap-sipap, tolghaq qysyp otyrghanday qinalyp, ótkinshilerden kómek beruin súraydy. Keyuanalar men qariyalar ayaushylyq tanytyp, bastaryn shayqaydy. Orta jastaghy qarakózderimiz «ekiqabat» qyzdy qasyndaghylargha súq sausaqtaryn shoshayta kórsetip, shalqalay ha-ha-lap, mәz bolyp barady. Orys  jәne ózge últ jýrginshileri jasyna jetpey qúrsaq kótergen qazaqtyng kórgensiz jetkinshegine jiyirkene qaraydy. Sóitkenshe  bolghan joq qyzdyng ózi túrghylas úl bala keldi de, «kelinshegin» aimalay mýsirkep, kóterip aparyp qara  «Djiyp» mashinasyna otyrghyzyp, perzenthanagha әketti. Teledidar­shylar: «Kýlki ýshin...» dep mәz. Al kerek bolsa, keshegi segiz birdey  jas óskindi  tilsiz jau – órt  qúshaghyna bere salghanymyz az bolghanday, qaysybireuin teksizdikting qylkenirdegine  enshiletippiz. Jetisken ekenbiz! Qyzyn, nemeresin osynday kóriniske týsuge rúqsat bergen qanday ata-ana! Ony týsiruge dayyndaghan tele top pen týsirgen operatordy, kórermenge úsynghandardy namys, últtyq sezim jayy oilantpaghany ghoy.

Jalpy teledidarshylar iske tym salaq-au! Sheteldik oiran-botqa, qaydaghy bir serialdardy kýnige eki-ýsh dýrkin qaytalap, efirge úsyna beredi. Sóitip kóz jýgirtushilerding uaqytyn útady. Onyng ornyna býgingi kýnning ózekjardy mәselelerin sóz etip, últ tanymyn úlghaytugha septigi tiyetin materialdar tauyp, týsiruge qúlyqsyz. «Dayyn asqa – tik qasyq» kinolar jatypisherlikke ýiretip barady.

«Kýlki ýshin..» degennen shyghady, teledidarda kýlki qazany qaynap túr. Onyng kýshtiler qaruyna ainalghany sonshalyq, deputattarymyzdyng birazy kórermender qataryna sinip ketti. Solar qatarly sәndi saraylarda otyryp tamashalay almasaq ta ýidegi  teledidargha «sauat ashu» ýshin ýniletinimiz bar. «Tamasha» syndy әzil-syqaq otauynan bastalghan kýlkimiz әlemdik dengeyge («Ázil әlemi») qalyqtap ketti. Sondaghy jetistikteri ne deysiz ghoy, erkek kindiktilerding әiel bolyp oinaugha qúmarlyqtary. Erinderin iyrendetip, tilderin sýirendetip ósekti ókirtedi-ay kelip. Áneubir kempir beynesindegi «talant iyesi» qazaq keyuanalarynyng atyna kir keltirip jýr. Apalarymyz sonday tanymsyz, taghylymsyz, óresiz emes. Osynyng bәrin bylay qoyghanda biz nege qarttarymyzgha kýluimiz kerek? Halqymyzdyng «...kәrige kýl» deytini bar, onyn  maghynasy býtindey basqa. Biz nege olardy jahannamgha jar salyp, sahna mazaghyna ainaldyramyz? Áyel bol­ghysy kelip jýrgender ózin-ózi qinaghansha, medisinagha jýginsin. Bir aptanyng ishinde  tilegenderin oryn-oryndaryna qoyyp beredi. Áytpese, talantty әiel artister jetpey jatqan joq qoy. Áyteuir zaldaghy kórermenderdi kýldirip, qol soqtyrsaq boldy dep, sahnada birin-biri tyraghaylatyp kep quady. Ári­tesin úryp-jyqqanyna mәz bolyp, júrtshylyqqa qarap yrjandaytynyn qaytersin. Otyrghandar onyn  «mereke eter sózderine» emes, aqymaqtyq әreketterine kýledi. Ádette sahnalyq satira, sketch, intermediyalarda 5-7 minutta aitaryn aityp tynushy edi, búlar jaylauda jýrgendey, sahnada saghattap jatyp alady. Sol bayaghy otbasy, oshaq qasyndaghy kýlkini qozdatady. Búghan tyndarmandardyng bireui kýlse, onyng eki jaghyndaghy ekeu men artqy, irgeles oryndyqtardaghy ýsheu «mynau nemenege kýlip otyr, ei» dep, ne bolsa soghan kýlgenge qarap kýledi. Sahnager júrtty qyran-topan kýlkige batyryp ketken talantyna jaryla jazdaydy.

Ótkende bireui «Nege aldadyn, janym, nege aldadyn, janym» dep sahnanyng ana shetinen myna shetine deyin iytendedi. Zaldaghy jastar men jasamystardyng birazynyng kózinen  monshaq ýzilip jatyr. Nege? Kýlkining әni emes qoy.

Janatbek Bәitekovting «Mafiya men taqiyasyndaghy» «Bir adym jer», «Múz qala», basqa da últ namysyn qamshylar dýniyelerin kýlki sýierler saghynyp jýr.

Jogharyda aitylghandardyng bәrin redaksiya, redaksiya boyynsha jýielip, mamandardan arnayy komissiya qúryp, solardyng talgha­myna salyp, olardan ketken kemshilikter bolsa, ózderi qarap, jónge salugha tiyis Radio-telekomiytet degender ay baghyp otyra ma eken? Eng bastysy teledidar halyqty, halyq teledidarshylardy tәrbiyeleui tiyis ekenin moyyndayyq, aghayyn!

«Ýy artynda kisi bar», jar-jarymyzdy da, zar-zarymyzdy da osymen toqtatayyq.

Siz ne deysiz, oqyrman?

Erkin Jappasúly

«Qazaq әdebiyeti» gazeti

№8, 22.02.2019 jyl

Abai.kz