Almanyng Otany bola túra naryqty almamen qamtamasyz ete almay otyrmyz
Almaty degende eng aldymen auzymyzgha «Almaty aporty» elesteydi. Alayda, almanyng Otany bolghanymyzben әli kýnge deyin naryqty almamen qamtamasyz ete almay otyrghanymyz kónilge kirbing úyalatady. Odan qalsa, Qazaq elinen býkil әlemge taraghan almany syrttan kelgen kelimsekterding atymen atap, ózimizdi ekinshi plangha shygharghandy, ózgening aldynda kishireygendi qashan qoyar ekenbiz. Aytalyq, «Siyvers», «Aleksandra» almasy dep tól ónimimizding atauyn bere saldyq.
Almatynyng almasy qay zamanda bolmasyn, myndaghan alma sorttary ishindegi biregey iysi, balday tәttiligi jәne kólemimen ózgeshelenip túrady. Kóne kóz qariyalardyng sózine sensek, Almatynyng kez-kelgen kóshelerinde alma aghashtary jayqalyp túrghan. Kózge elestetip kóreyikshi XIX ghasyrmen XX ghasyrdaghy kórinisti.
«Bizge býginde búl ertegi siyaqty kórinedi… Tipti bar ghoy, әsirese, alma aghashy gýldeytin jәne pisetin kezderi kóshelerden almanyng iysi anqyp túrady eken. Ásirese, keshkisin qaladaghy azghantay ghana kólik qozghalysy toqtaghan shaqta ýiding terezesin ashsa, syrttan kelgen qonyr salqyn jel almanyng әserli iysin alyp keletin kórinedi. Tanghy uaqytta tereze ashyq túrsa, úiqydan da oyatatyn sol almalardyng iysi bolypty. Sol qarttar búryndary almany satyp alyp jeu degendi mýlde bilmegenderin aitady. Alma qajet bolsa, esik aldyna shyqsanyz boldy, aulalar men kóshelerde alma aghashtary samsap, iyilip túrady eken. Boyyn bir jazugha shamasy kelmegendey, alma aghashtary ýnemi mayysyp túratyn kórinedi. Al, ainala tónirekte ýzilip týsken almalar shashylyp jatatyn bolghan. Bala bolsyn, qart bolsyn, jegisi kelse, qolyn sozsa, jetip jatyr. Apa-әjelerimiz terip alyp, qysqa arnap almanyng qaynatpasyn dayyndaydy eken. Jerge týsip úrylghan, shirigen, әbden pisip, jarylghan jerlerin kesip alyp tastap, әiteuir bir paydasyna jaratqan. Alystan tuystary kelse de, qaytarynda sómkesine «Auylgha Almatynyng almasynan ala bar» dep, syy retinde salyp beretin bolghan. Al, býginde sol alma aghashtary men iysi múryn jaratyn, dәmi til ýiiretin almalar qayda ketti? Almatynyng kóshesin kezip jýretin almanyng iysi qayda?
Sezimdi selt etkizetin kórinis. Qanday ghajap. Búl XVIII-XIX ghasyrlardaghy kórinister bolsa kerek. Búdan erterek zamandarda qalay boldy? Almaty qalasynyng arghy jәne bergi zamandardaghy tabighatyn kózge elestetuding ózi bir ghaniybet.
Mening payymdauymsha, jer planetamyzda tirshilik payda bola bastaghan da Adam ata men Haua anamyz Almatyda birlesken ómirin bastaghan degen boljam jasadym. Áriyne, ne aityp otyrsyng dep biraz jerge aparyp tastaytyndar da tabylady. Búl anyz. Anyz bolghan son, ony dәleldep shyghudyng ózi artyq. Demek, Edem bauy qazirgi Almaty qalasy. Olay aitugha tolyq negiz bar. Almaty qalasynyng san-myndaghan jyldar búryngha tabighy landshafty qazirgiden әlde qayda súlu, keremet bolghanyn oisha elestetip kóruding ózi bir ghaniybet. Erterekte «Almaty» atauy «Almaly» bolghanyda beker emes. Álemde «Alma» degen ataudyng shyghuynyng ózinde qanshama maghyna jatyr. Birde bir memlekette «Alma» atauymen jer atalmaghan. Sodan bolar, múrnyndy jaratyn qosh iyisi, til ýiirer dәmining aldynda jeme degen jemisti jep qoyyp Haua anamyz, kýnә jasaydy.
Qazirding ózinde almatynyng aport almasyn kórgende birden tanisyn, tәbeting ashylyp jeging keledi. Almatygha barghan, shet elge baratyn adamdar eng aldymen «almany» syilyq retinde birge alyp jýredi. Resey patshalarynyng silekeyin shúbyrtyp tanday qaqqyzghan tarihy oqighalar, derekter jeterlik. Qanshama patsha, handardy, jalpy qarapayym azamattardy tanday qaqqyzyp, tamsandyrghan almamyzdyng qadirin alghashqy qalpyna keltiru manyzdy. Áriyne, alma baqtary qalpyna keltirilip, memleket tarapynan qoldau jýrgizip jatqany belgili. Degenmende, almaty aportyna degen saghynyshty, hosh iyisti qalpyna keltirgenmen arghy zamandaghy, bergi zamandardaghy almany qazaq elining brend retinde qalyptastyru arqyly býkil әlemdi qamtamasyz etudi qolgha alghan jón.
Elbasy Núrsúltan Nazarbaev «Úly dalanyng jeti qyry» maqalasynda «Asqaq Alataudyng baurayy alma men qyzghaldaqtyng «tarihy otany» ekeni ghylymy túrghydan dәleldengen. Qarapayym, biraq býkil әlem ýshin ózindik mәn-manyzy zor búl ósimdikter osy jerde býr jaryp, jer jýzine taralghan. Qazaqstan qazir de әlemdegi alma ataulynyng arghy atasy – Siyvers almasynyng otany sanalady. Dәl osy túqym eng kóp taralghan jemisti әlemge tartu etti. Bәrimiz biletin alma – bizdegi almanyng genetikalyq bir týri. Ol Qazaqstan aumaghyndaghy Ile Alatauy baurayynan Úly Jibek jolynyng kóne baghyty arqyly alghashqyda Jerorta tenizine, keyinnen býkil әlemge taralghan. Osy tanymal jemisting tereng tarihynyng simvoly retinde elimizding ontýstigindegi eng әsem qalalardyng biri Almaty dep ataldy» dep atap ótedi.
Degenmende, XV ghasyrlarda ómir sýrgen qazaqtyng jyrshy, oishyl Asan qayghy óz zamanynda qazirgi qazaq elining barlyq jerin aralap, óz sipattamasyn bergenin bilemiz. Sonda qazirgi Almaty qalasyna baryp, tabighatyna tamsanyp, almany kórip, dәm tatsa kerek. Biraz uaqyt demalyp, tabighatyna bas iygen. Keter kezde Almaty turaly, ondaghy Alma turaly aitqan eken:
«Sarymsaghy sabauday, býldirgeni býirektey, almasy bar jýrektey, sol jerdi qimadym».
Ghajap. Almanyng qanday bolghanyn sipattap, baghasyn berip túr. Búdan artyq, pikir qosudyng ózi orynsyz. Búdan shyghatyn qorytyndy, XV ghasyrdyng ózinde Almaty almasynyng abyroyynyng asqaq bolghanyn kóremiz. Búdan artyq qanday dәlel kerek.
Dana halqymyz «Aqylsyzda qayghy joq» degen. Aqyldy, oishyl adam bir kýndigimen ómir sýrmeydi. Bolashaghyn oilap, tal egip, artynan jaqsy sóz qaluyn qalaghan. Asan qayghy babamyzda el qamyn oilap Asan qayghy atanghan. Ertede Asan qayghy izdegen jer jannaty «Jerúiyq» jәne Adam Ata men Hauan Ananyng Edem baghy qazirgi Almaty qalasy deuge tolyq qúqyghymyz bar. Basqalardyng aldynda kishireyip, ózimizding tól qúndylyqtarymyzdy nasihattaudyng esh sókettigi joq dep oilaymyn.
Rauan Kemerbay
Abai.kz