Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2369 0 pikir 23 Mamyr, 2011 saghat 05:35

Núra Matay. Diny aghymdar aqyry agenttik qúrghyzyp tyndy

Songhy birer jyldyng ishinde su betine qalqyp shyqqan qabyqtay bolyp qoghamnyng nazaryna erekshe shalynyp, eki adamnyng basy qosylsa, bas taqyrypqa ainalghan diny mәsele aqyry Aqtóbedegi ÚQK-ning bólimshesindegi jankeshtining jasaghan jarylysyna deyin sharyqtady. Biylik shyrt úiqysynan oyanghanday «Ne bop qaldy, ne bop qaldy?», dep jan-jaghyna alaqtay qarap, kózi alaqanday boldy. Ásili, biylikting kinәsi joq. Ol qazaqtyng biyligi bolsa, onyng jaybasarlyghyn týsinuge bolady. Sóitip, apta ayaqtalyp, júrt júmysyna qaytyp kelmestey bolyp demalysqa shyqqanda Mәdeniyet ministriligine qarasty Diny ister jónindegi komiytetting qúzyryn keneytip, Diny ister agenttigin qúru turaly Preziydentting jarlyghy shyqty.

Preziydentting jarlyghynda aitylghanday, su jana agenttik eldegi dinaralyq tatulyq, azamattardyng diny qúqyghyn jәne diny birlestikter arasyndaghy baylanys mәseleler men jaghdaygha jauapty bolmaq.

Songhy birer jyldyng ishinde su betine qalqyp shyqqan qabyqtay bolyp qoghamnyng nazaryna erekshe shalynyp, eki adamnyng basy qosylsa, bas taqyrypqa ainalghan diny mәsele aqyry Aqtóbedegi ÚQK-ning bólimshesindegi jankeshtining jasaghan jarylysyna deyin sharyqtady. Biylik shyrt úiqysynan oyanghanday «Ne bop qaldy, ne bop qaldy?», dep jan-jaghyna alaqtay qarap, kózi alaqanday boldy. Ásili, biylikting kinәsi joq. Ol qazaqtyng biyligi bolsa, onyng jaybasarlyghyn týsinuge bolady. Sóitip, apta ayaqtalyp, júrt júmysyna qaytyp kelmestey bolyp demalysqa shyqqanda Mәdeniyet ministriligine qarasty Diny ister jónindegi komiytetting qúzyryn keneytip, Diny ister agenttigin qúru turaly Preziydentting jarlyghy shyqty.

Preziydentting jarlyghynda aitylghanday, su jana agenttik eldegi dinaralyq tatulyq, azamattardyng diny qúqyghyn jәne diny birlestikter arasyndaghy baylanys mәseleler men jaghdaygha jauapty bolmaq.

Áriyne, komiytetti agenttikke ainaldyru tym kesh pe, ya der kezinde jasaldy ma, ony uaqyt kórsetedi. Alayda, resmy biylikti múnday sheshimge Aqtaudaghy týrmeden qashqandardan bastap, Aqtóbedegi jarylysqa deyingi aralyqtaghy shiyeleniske toly diny aghymdardyng qauipti is-әreketi iytermelegeni týsinikti. Degenmen, Qazaqstan músylmandary diny basqarmasy qoghamdyq úiym bolsa da, biylikting ymymen jýretinin eskersek, mýfiyattyng uahab jәne sәlәfy aghymdaryn teriske shygharghan pәtuasy men hidjabqa baylanysty últtyq ýlgidegi qyz-kelinshekterge arnalghan kiyimderge bayqau jariyalauynyng ózi biylikting diny mәselege shyndap kirise bastaghanyn bayqatsa kerek. Búghan «Habar» arnasynan berilgen «Aqiqat» filiminin qosynyz. Álbette, alyp-qashty әngime kóp. Biraq songhy nýkteni tanbalanghan resmy qaghazdar sheshetini mәlim.

«Jamandyq - jaqsylyqtyng jemisi» degen sózdi bәri biledi. Múnymen aitpaghymyz, bizding elde ereje men núsqaudyng jolynan qiya baspaytyn qúziretti oryndar jeterlik dese, ashy jymiys tudyrar edi. Mysaly, júrt búryn qarjy polisiyasy degen mekemege «e,e,e» dep qaraytyn. Qazirgi kózqaras kýrt ózgergen. Endigi jerde Diny ister agenttigi degende besiktegi jylaghan bala uansa, memleket bolashaghy jolyndaghy uayym azda bolsa, azayar edi.

Agenttikke aqjol!

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5443