Júma, 22 Qarasha 2024
Mine, kórding be? 5169 15 pikir 6 Nauryz, 2019 saghat 10:25

Demalysty beysenbi-júma kýnderine auystyru qajet

Negizi últymyzda eki jana jyl bar onyng birinshisi – 22 jeltoqsanda, ekinshisi – 22 nauyryzda. Dilimiz 12 jyldyq mýsheldi hosh kóredi. Ári on eki jyldyq jyl sanaudy bizding babalarymyz ómir-saltymyzgha engizdi.

Músylman dinindegi júrtymyz Batys әlemi týrkiden alyp, jәne Orys әlemi Petr I pәremenimen әli kýnge deyin qoldanatyn Jana Jyldy qúp kóre qoymaydy. Sondyqtan, iyzeuitter týn úzaruy tabighat qúbylysyn Isa Mәsih tughan kýnine oraylastyrghan 22 jeltoqsandaghy Jana Jylymyzdan Islam dinin ústanghandyqtan bas tartugha mәjbýrmiz.

Osy orayda ministrimiz Arystanbek Múhamediyúly el arasynda "Nauryz merekesi búqaralyq sipattan ajyrap, sahnalyq keyipke enip, azdaghan júrtshylyqtyng qyzyqtauyna ghana ainalghan foliklorlyq qoyylym kórinisinen aspauda" degen pikir qalyptasqanyn ashyq aitty.

1930 jyldardyng ortasyna deyin beysenbi men júmanyng demalys kýnderi bolghanyn tarihshylardan basqa qalyng kópshilik bile bermeydi. Últtyq ruhany janghyru iydeyasy biylik tarapynan oryndy kóterilip otyrsa, onda senbi – birinshi júmys kýni dep tanylyp,  beysenbi men júma demalys kýnderi dep sanalugha tiyis. Búlay dep otyrghanymyz, sol kezde әlem men orys dýniyesi qazaqtyng óz ómir sýru salty bar ekenin úghynady. Ári últtyq jana jylymyzdyng qúdiretin aptanyng kýnderinen sezine alady.

Últtyq jana jyl – apta kýnderinen bastau alady. Ony merekeleu nemese merekelemeu әr adamynyng jeke basynyng isi. Biraq, qazaqtyng óz últtyq aptasy men jana jyly bar ekenin elimizde túratyn basqa últ ókilderi úghynyp әm qúrmetteuge tiyis.

Nauryzdy toylaugha dayyndyq bir jarym ay búryn bastalyp, elimizdegi iri kompaniyalar qatysqan qayyrymdylyq aksiyalary ótkizilse búqaralyq mereke orys tildi qazaq qauymdastyghy arasynda keng taralar edi.

Ári 2019-2020 jyldargha arnalghan últtyq kýntizbemiz elimizdegi músylman kópshilikting mýddesin eskermey biznes tarapynan satylymgha shygharylmady.  Onyng esesine konstitusiyalyq qúqyghymyzdy shekteytin әri mansúqtaytyn mәsihshil kýntizbeler kense tauarlary satylatyn dýkenderdi jaulap otyr. Onyng ýstine eng soraqysy Nauryz merekesi búqaralyq emes, әkimderge ýy tigip, belsendi aqsaqaldarymyzdy sayratushy, әjelerimizdi shashu shashyp oinatushy  kóriniske ainaldy.

Endi qazaqtyng «Últtyq ruhany janghyru» ayasynda últtyq jana jylymyzdan bastau alatyn miylety apta kýnderine qol jetkizui ýshin mәdeni-aghartushylyq kýreste jeniske jetuimiz ghana qaldy. Tek biylik qara halyqpen sanasyp, osyghan ynghay tanytatyn kez jetti.

Qazaq jana jyly qazaqy aptadan kýn sayyn ózin tanytady. Siz búghan qalay qaraysyz? Qazaqy aptanyng kýn tәrtibine, ómir saltymyzgha enuine atsalysuymyz ýshin ruhany kýres ashu kerek pe!?  Álde qyzyl imperiya engizgen Batystyng ruhany batpaghyna aunaudy qúp kóremiz be!?

Ábil-Serik Áliakpar

Abai.kz

 

15 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3230
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5322