Bismillahir Rahmanir Rahiym

Bәrimiz;«Astyndaghy atyn alty ay izdegen»- qazaqtyng úrpaghymyz ghoy...

Órkeniyet әleminde  ilim negizinen ekige bólinedi. Biri - ghaqliy, ekinshisi - laduniy. Alghashqysy bәrimizge etene tanys kәdimgi ózimiz oqyp ýirengen, kýndelikti kózimiz kórip, qúlaghymyz estip jýrgen adamnyng óre sanasynyng jetken jerimen payymdauy arqyly iygeriletin  ghylym. Búl ghaqliya ghylymynyng erkin óristegeni sonshalyq qazir bir maman iyesi bola túra, bir-birining ghylymyn týsinbeytin ghalymdardy úshyrata  bastadyq. Áriyne, ghalymdar arasynda qalyptasa bastaghan  búl alshaqtyq týbi jaqsylyqqa aparmasy belgili. Ghalymdardyng oy sana men maqsat baghdarlarynyng ýndestigi bolmasa, ghylym damuynyng búl bet alysy týbi qúrdymgha soqtyrady... Sondyqtanda bolar, songhy jyldary elimizdegi ózimiz biletin  búl ilimnin  hal ahualy pәlendey mәz bolmay, ózining tarihy qalyptasqan asyl arnasynan jii adasyp, jasandy toqyraulargha úshyrauda. Búghan naqtyly dәlel - Kenes Ýkimeti kezinde memlekettik asa abroyly mekeme retinde júmys jasap kelgen Últtyq Ghylym Akademiyasy býgingi tanda qauqarsyz qoghamdyq úiym dәrejesine týsti, belgili ghalymdarymyz memleket qamqorlyghynyng jetimsizdiginen  shet el asyp ketude, keshegi qabyldanghan «Ghylym turaly» Zan  ghalymdarymyz shaghym aityp shuyldap jatqanynday  әli de bolsa shiyki...

Bismillahir Rahmanir Rahiym

Bәrimiz;«Astyndaghy atyn alty ay izdegen»- qazaqtyng úrpaghymyz ghoy...

Órkeniyet әleminde  ilim negizinen ekige bólinedi. Biri - ghaqliy, ekinshisi - laduniy. Alghashqysy bәrimizge etene tanys kәdimgi ózimiz oqyp ýirengen, kýndelikti kózimiz kórip, qúlaghymyz estip jýrgen adamnyng óre sanasynyng jetken jerimen payymdauy arqyly iygeriletin  ghylym. Búl ghaqliya ghylymynyng erkin óristegeni sonshalyq qazir bir maman iyesi bola túra, bir-birining ghylymyn týsinbeytin ghalymdardy úshyrata  bastadyq. Áriyne, ghalymdar arasynda qalyptasa bastaghan  búl alshaqtyq týbi jaqsylyqqa aparmasy belgili. Ghalymdardyng oy sana men maqsat baghdarlarynyng ýndestigi bolmasa, ghylym damuynyng búl bet alysy týbi qúrdymgha soqtyrady... Sondyqtanda bolar, songhy jyldary elimizdegi ózimiz biletin  búl ilimnin  hal ahualy pәlendey mәz bolmay, ózining tarihy qalyptasqan asyl arnasynan jii adasyp, jasandy toqyraulargha úshyrauda. Búghan naqtyly dәlel - Kenes Ýkimeti kezinde memlekettik asa abroyly mekeme retinde júmys jasap kelgen Últtyq Ghylym Akademiyasy býgingi tanda qauqarsyz qoghamdyq úiym dәrejesine týsti, belgili ghalymdarymyz memleket qamqorlyghynyng jetimsizdiginen  shet el asyp ketude, keshegi qabyldanghan «Ghylym turaly» Zan  ghalymdarymyz shaghym aityp shuyldap jatqanynday  әli de bolsa shiyki...

Áriyne, elimizding strategiyalyq damuynyn  basym baghyty sanalatyn Otandyq ghylymnyng múnday dәrmensiz  kýn keship otyruy kimdi de bolsa oilandyruy tiyis. Degenmen, búl ilimning qimyl tirshiligine az da bolsa shýkirshilik aitugha bolady. Óitkeni, jaqsyly- jamandy jeke dara bolmasa da bilim jýiesimen birikken óz ministrligi, qalyptasqan qalyng armiyasy, joqtaushysy bar. Bytyrap, berekesizdenip otyrghanymen ýkimet tarapynan  nazardan tys qalyp kórgen emes.

Ekinshisi - laduny ilimi. Ghylymdardyng basy men sony bolyp sanalatyn búl múghjiza ilim ghylymnyng barlyq salasyn qamtidy. Áriyne, әzirshe atauy estir qazaqy qúlaqqa tosyndau estilui mýmkin. Óitkeni búl ilimning bizding elde әli kýnge tolyqqandy jýiesi qalyptaspaq týgili, tól janashyry, ilim esebinde júmysyn jandandyrar el biletin iyesi tabylmay keledi. Naqtyly dәlel - jyl jarym uaqyt kókbargha týsip әzer qabyldanghan «Ghylym turaly» Zang jobasynda búl ilim turaly jalghyz auyz sóz de engizilmegen. Engizilmek týgili ministrlikte atalynghan ilimdi ilim esebinde  moyyndaghysy kelmeytinder de jetip artylady. Osynday pәtuasyzdyqtan atauy kóp múghjiza laduny ilimin az-kem ghalymdarymyz osy ilimning negizin qalaghan belgili shyghys ghúlamalary jazyp ketkendey fәlsafa nemese hikmet ilimi retinde tanysa, ekinshi bir shaghyn top Abay men Shәkәrimning aituynsha tolyq adam tanymy nemese ar ilimi, al ýshinshi bir bolymsyz top qazaqtyng óz tabighatyna jaqyndatyp, Allanyng ayan ilimi (Qúday tanu). retinde atap jýr. Jalpy búl ilim jýrek tazalyghymen keletin ilim. Búl ghylymnyng iyeleri, qúdiretti Kәmil adam germetikalyq nemese tylsymdyq (mistikalyq) oilau mentaliyteti qasiyetterine iyelik etedi. Olar ezoterikter. Búl ilimning qúpiyasy men syry ishine býgilgen. Boyynda tumysynan erekshe qabyldau qasiyeti joq adam iygere almaydy.

Men osy ilimning ghúlamasy retinde emes, yqylasty janashyry retinde bilgen oilarymdy tújyrymdap, eki jyl búryn «Fәlsafa - Allanyng ayan ilimi» («Qazaqparat», 2009 j.) atty kitabymdy baspadan shygharyp,  ayan iliminin  kýni býginge deyin dәstýrli Islam dinin ústanyp kelgen   bizding qazaq halqyna qanshalyqty qajettigin ortagha salghan bolatynmyn. Búl kitapta kóterilgen problemalargha baylanysty Bilim jәne ghylym ministrligining Ghylym komiyteti filosofiya men fәlsafanyng ara jigin ashu ýshin arnayy zandastyrylghan qor qúryp, Komiytet arqyly ótetin memlekettik satyp alu konkursyna qatysugha, sonymen qatar Fәlsafalyq oy ortalyghy ghylymy zertteu institutyn ashu ýshin Ádilet ministrligimen birigip ortaq pikirge keluge kenes berse, Filosofiya jәne sayasattanu ghylymy zertteu instituty ghalymdary elimiz óz egemendigin alghannan beri Batystyq nemese onyng hristiandyq filosofiya núsqasymen ghana emes әlemdik әmbebaptanghan  filosofiyamen ainalysyp jatqandyqtaryn, fәlsafa sol jalpy azamattyq filosofiyanyng ózindik bir kórinisi ekenin jetkizip,  ezoteriyalyq mәselelerge jikteme jasaudy arnayy mamandar nemese psihologtar enshisine audaryp tastap, qorytyndy pikirlerinde osy baghytta enbektene beruimizge óz tilektestikterin bildirdi. Eki hat ta dúrys qorytyndy bergenimen jana ilimge óz taraptarynan ish tartu sezdirip otyrghan joq.

Áytpese, Yassauiy babamyzdyng  óz múralaryn «Hikmet» dep qaldyrghanyn ghalymdarymyz bilmey otyr degenge kim senedi? Hikmet  auyspaly maghynasy bar sóz.  Abay aqyn ony;

Jýrekting kózi ashylsa,

Haqtyqtyng týser sәulesi.

Ishtegi kirdi qashyrsa

Adamnyng hikmet keudesi- dep aityp ketse, Sýleymen Baqyrghaniy;

Baqsa Qaghba kórýnghan,

Bassa yerlar týrýlghan.

Laduny ilmy ýirýlgan

Shahym Ahmed Yassauiy - degen emes pe?..

Álde  ghúlama ghalym Yassauiyding óz «Hikmetindegi» aitqan;

Aqyr zaman ghalymdary zalym boldy,

Qúr maqtau aitushylar ghalym boldy.

Shyndyqty aitqan ghalym qorlyq kórdi,

Ghajap súmdyq zamana boldy, kórgin - degen pikiri býgin de óz kórinisin  berip otyr ma? «Hikmet» sózi aqyl, parasatty sóz, din ilimi,  shynayy bolmysty (Tәnirdi) tanu degen maghynany bildiredi. Yaghny hikmet Alladan beriletin ilim. Múnday janalyqqa toly jana qúrylymgha, әriyne, óz ayaghynan tik túryp ketkenshe Ýkimet qamqorlyghy qajet. Osylardy oilastyryp tayauda taghy da «Múghjiza fәlsafa (laduni) ilimine janashyrlyq tanytayyq» («Júmada ghy jýzdesu», №51, 24.12.2010 j.) degen taqyryppen maqala jazyp, osy ilimning janayqayyn Ýkimet aldyna mәsele etip qoymen birge, jana ilimge janashyr bolar erekshe qabiletti jas ghalymdardy den qoyyp izdestire bastadym. Eldegi búl ilim tizginin jan dýniyesi taza ghalym ghana aluy kerek. Taptym. Onday ghalym bar eken. Tipti kóz aldymda jýripti ghoy. Ol - tehnika ghylymynyng doktory, professor Sayat Múratúly Ibraev.

Men aqyn-jazushylyqtan búryn, ómirimning on segiz jylyn «Qazaqstan» baghdarlamasynda telejurnalist retinde ótkizgen janmyn.  Maqtanghanym emes, qazaq teledidaryndaghy alghashqy diny habarlardy da ýlken tartyspen ómirge men alyp keldim. Belgili әdebiyet synshysy  Múhamedjan Qarataev aghamyz ben sol kezdegi bas mufty Rәtbek Nysanbaevty qatystyra otyryp  dayyndaghan alghashqy «Ádet ghúryptyng ozyghy bar, tozyghy bar» atty bir saghattyq diny habarym kezinde qylyshynan qan tamyp túrghan  QKP Ortalyq Komiyteti tarapynan úiymdastyrghan segiz ret tekseruden son, bir jyl bir aidan keyin, sol kezde Ortalyq Komiytetke hatshy bolyp kelgen Ózbekәli Jәnibekov aghamyzdyng maqúldauymen ghana efirden әzer ótkenin býginde bireu bilse bireu bilmes. Sol kezde menen basqa jurnalist bolsa,  joghary jaqtan bolghan tiyisti eskertuden son, ol habargha qayta ainalyp soqpas ta edi.  Qazaqstan músylmandarynyng túnghysh qúryltayyn da, odan keyingi on bes-on segiz jyl kóleminde josparly diny habarlar da, mening basshylyghymmen әri jýrgizuimmen  ótti. Qúrannyng 114 sýresin sol kezdegi Islam uniyversiytetining rektory S.Orazben 114 habar etip alghash elge tanystyrdym. 1996 jylghy Qazaqstan qajylarynyng qajylyq sapary turaly «Sәlem, Mekke!» degen taqyryppen týsirilgen  alty seriyaly telefilim avtory da ózim boldym. Qazaq teledidaryna osylaysha diny habarlardy ózim alyp kelgen son, ózimnen keyin osy taqyrypta habar jasaushylar men  jýrgizushilerge syn kózben qaraytynym da jasyryn emes. Qazir de biraz jurnalister josparly diny habarlardy jýrgizip kele jatyr ghoy. Osylardyng arasynda ózi tehnika ghylymynyng doktory bolsa da Sayat Ibraevtyn   habar jýrgizu ereksheligi men mәdeniyeti óte joghary dengeyde bolatyn. Jalpy diny habardy dinnen habary bar imany adam jýrgizgeni kózge úryp túrady. Efir sýiiktisi bolghan sol Sayattan songhy jyldary kóz jazyp qalghanda, men ghalym Sayatty emes,  diny habardy jýrgizushi Sayatty izdeumen  kóp uaqyt ótkizippin...

Aqyry taptym, «Qazaqstan» telearnasynyng telejýrgizushisi emes, osy arnadan enshi alyp shyqqan «Habar» arnasynan «Aqiqat» atty derekti filiminen...

Jýrekting kózi ashylsa,

Haqtyqtyng týser sәulesi.

Ishtegi kirdi qashyrsa

Adamnyng hikmet keudesi- dep Abay tәlimin aityp otyrghan qalpynda, maqtap emes, lankes sopylyqtyng biregey ókili retinde masqaralap kórsetip jatyr... Masqara, úyat-aq boldy, bir jaqty dayyndalghan múnday habar, memlekettik arnagha eshuaqytta abyroy әpermek emes.  Synar ezu habargha baylanysty óz pikirimdi, eki kýnnen song ózderi izdep telefon soqqan «Dat» gazeti tilshilerine ashyq  bildirdim. Habardaghy basty ynghaysyzdyq kýni býginge deyin qazaq halqy ústanyp kelgen- din Islamdy barynsha qorlaghany boldy. Dәstýrli dinimiz turaly basqa dindegi «ghúlama ghalym» kósemsip pikir bildirdi. Súmdyq qoy! Óz dinimiz turaly pikir aitatyn bir qazaq qúryp qalyppa edi?! Ábsattar qayda, onyng orynbasarlary she? Orynbasary demekshi, osy habarda qalyng zikirshilerding arasynda qyzyl taqiyasymen zikirge qatynasyp otyrghan diny basqarma tóraghasynyng orynbasary, sharighat jәne fatua bólimining basshysy Alsabekov ne bitirip otyr. Zikirshiler týrmege toghytylsa búl azamat qalay aman qalghan. Mening biletinim zikir bizding elge respublika músylmandary diny basqarmasy Tashkendegi Orta Aziya diny basqarmasynan bólingen kezde keldi. Respublika músylmandary birinshi qúryltayynyng aldynda da, sonynda da alghash ret Allagha madaq zikir aitylghan...

«Aqiqat» habarynan song artynsha bir emes birneshe   BAQ betterinde maqalalar jariyalandy. Elbasy N.Nazarbaevtyng atyna jazylghan bir hattyng sonyna el ziyalylary jazushylar, óner jәne qogham qayratkerlerinen tys 33 ghylym doktory óz qoldaryn qoyghandaryn kórdim. Solardan úqqanym - 1966 jyly dýniyege kelgen Sayat Ybyray respublikalyq fizika-matimatika mektebin altyn medalimen tamamdaghan. Mәskeudegi Lomonosov atyndaghy uniyversiytetting mehanika-matimatika fakulitetin qyzyl diplommen bitirgen. 25 jasynja kandidattyq, 29 jasynda doktorlyq diysertasiyasyn qorghaghan. 1998-2000 jyldarda Germaniyadaghy Aleksandr Gumbolid  atyndaghy qordyn  Stependiyaty bolyp ghylym salasyndaghy bilimin jetildirip elge oralghan. Aghylshyn, nemis, orys tilderin jaqsy mengergen. Tehnika ghylymynyng doktory, professor. Ýsh ghylymy monografiya men 60-tan astam ghylymy maqalanyng avtory. Mehanika jәne mashina jasau salasy boyynsha bes patentke ie bolghan. Ghylymdaghy óz salasy boyynsha әlemdegi eng myqty  5 ghalymnyng biri. Kәmeletke tolmaghan bes balanyng әkesi...

Aynalayyn-au, respublikanyng manday aldy ghalymdary shyryldap izdep jatqan mynaday ghúlama ghalymdy týrmege toghytqansha, әlem aldynda el bolyp maqtanysh tútu kerek emes pe? Osy orayda Sherhan aghamyzdyn; «Ashyq hatqa» qoldy óz erkinizben qoydynyz ba?»- degen saualgha -Óz erkimmen qoydym. Ázirge aqyl esim týzu, istegen әreketime jauap bere alamyn. Kim ýshin, ne ýshin qol qoyghanymdy jaqsy bilemin. Olar qay qazaqtyng balasyna qastyq qyldy? Halyq jauy ma edi ol adam balasy ara týspeytindey? Memlekettik tónkeris jasamaqshy boldy ma? Hannyng taghyna talasty ma? Ne istedi? Dinning adamy, dini músylman. Bar kinәsi sol. Barlyghyng jau kórip, jaqynnan dúshpan tauyp alyp, týrmege aparyp tyqtyndar. «Oyran saldy» deydi. Neqylghan oiran ol? Neni býldiripti, kimdi óltiripti? Aldymen anyq qanyghyn nege bilmeysinder?..» degen ashynghan jauabyna qosylghannan basqa bizge artyq әngime aitudyng qajeti bar ma? Menimshe joq. Habardaghy Lәzzat kelinning joldasy Sayat jayly imandy da saliqaly pikirine riza boldym.   Shynynda da osynday túlghany zayyrly memlekette isti etu kimge opa beredi? Maghan Sayattyng jogharydaghy ataqtarynan da búryn   Q.Sәtbaev atyndaghy uniyversiytette «Ábjad» studentter klubyna jetekshilik etkendigi ózim estimegen janalyq bolyp estildi. Ábjat barlyq bilimning kilti ekenin kezinde ghúlama ghalym Aghjan Mashanov qariyanyng óz auzynan estigen edim. Shyny da sol.  Ábjad ilimin iygergen jan Qúrangha da, laduny ilimine de batyl enip, qajetti týsinikti bere alady. Men jogharyda keltirgen «Fәlsafa - Allanyng ayan ilimi» atty enbegimde әl-Farabiyden әl-Mashaniyge deyingi qazaq fәlsapashylardyng tarihy  men enbegin jýieleu turaly mәsele kótergen edim. Kezinde kommunist Aqjan Mashanov aghamyz «Abjad» turaly qoljazbasyn bitirip, meshitke júma namazgha jasyryn kelip jýrgen kezinde, sonyna ýsh әrip qyzmetkerleri týsip jýrgenin bayqaghan sol kezdegi bas mufty R.Nysanbaev aghasyna jaylap eskertip, meshitke eki-ýsh ay keltirmey qoyghanyn kórgenim bar-dy... Mening úghynghanym Sayat Aqjan atasy siyaqty últtyq bolmys túrghysynan ózgelerge oy sala alatyn azamat siyaqty. Sopylyq jolgha týsuine Ál Ghazaliydin; " Sonda men janarymdy óz jaghdayyma audardym - bayqasam, mening ózim jan-jaghymnan shyrmap alghan jalghan baylanysyna belshemnen batyp túrmyn. Ózimning qyzmetime jәne ondaghy eng jaqsy, izgi degenine; leksiya oqu men dәris beruime, kózimdi tigip edim, meni ózin o dýniyege sapar  sheguge dayarlaghan adam ýshin ne manyzy, ne paydasy joq ghylymdardyng eliktirip kelgenin kórdim. Ózimning ústazdyq qyzmetimde jetsem degen maqsattarym turaly odan әri oilana kelip, men osy maqsattargha qatysty oilarymnyng tútasymen jalghyz Allagha ghana arnalmaghanyn, men ýshin bastaushy sebep jәne qozghaushy kýsh qúrmet pen danqqa jetu bolghanyn bildim. Men ózimning jardyng jaghasynda túrghanyma jәne jaghdayymdy týzeuge shúghyl kirispesem sózsiz tamúqqa baratynyma kózim jetti... Senimning jan dauysy meni basqagha shaqyrdy. "Jolgha! Jolgha! Az ghana ghúmyr qaldy, al sening aldynda әli úzaq jol jatyr. Seni mendegen ghylym men júmys - aldau eles qana. Sen ózindi o dýniyege qazir bolmasa qashan dayarlaysyn? Sen ózinning jalghanmen baylanystaryndy qazir bolmasa qashan ýzesin?

...Osylay on jylgha úlasty. Osy jyldar ishinde mening aldymnan ne aityp jetkizgisiz, ne týsinip bolmaytyn nәrseler ashyldy. Iske paydasy ýshin men mynany ghana aityp óteyin; mәrtebeli jasaghan Alla jolymen jýrushiler, dәl osy sopylar ekeni, olardyng túrmys salty - eng jaqsy túrmys salty ekeni, olardyng joly - eng dúrys jol jәne oladyng jan dýniyesi eng taza ekendigi men ýshin meylinshe aiqyn boldy. Men tipten  aitar edim; eger sofylardyng salty men minez qúlqyna ony tipten shamaly bolsa jaqsartu maqsatymen qanday da bolmasyn azghana ózgeris engizu ýshin (barlyq) aqyldy adamdardyng aqylyn, danalardyng danalyghyn jәne qúdiretti zang bilimpazdarynyng bilimderin bir jisa da, olar múny qalay isteu jolyn bilmes edi. Óitkeni sofylardyng barlyq haraketteri, barlyq qúpiya jәne jariya oilary - payghambar húzyrynan qúiylghan núrdan, al jer betinde adamdar óz baghytyn týzeytin payghambar núrynan ózge esh sәule joq" (133) - degen tirshiligi ónege bolghan bolar. Bәlkim, týrmege  osy oigha berilgeni ýshin de toghytylghan shyghar. Ghalym joly qashan da saliqaly kýres joly ghoy. Qúranda;  «Alla (T.) hikmetti (tereng bilimdi) qalaghan qúlyna beredi. Al kimge bilim berilse, oghan kóptegen iygilik berilgen bolady. Búny aqyl iyeleri ghana týsine alady.(269) degen sýre de bar ghoy. Sayat Allanyng osynday qúly.

Sóz sonynda aitarym- últ retinde ústanatyn fәlasafa ilimi eng aldymen, kýni býginge deyin dәstýrli Islam dinin ústanyp kelgen, qazaq halqyna qajet. Osy ilim sanamyzgha sinetin bolsa,  betimen ketken berekesiz gumanizm diny sanadan joghary asqaqtamay, býgingi tanda jegi qúrttay óris alyp bara jatqan jastar tәrbiyesindegi imansyzdyqtan arylar edik. Úl - úyatyna, qyz - qylyghyna oralar edi. Úrpaghyna ýmitpen qarar  әlem sýisingen el bolar edik. Óitkeni, Allahtan ayan bolyp týsken fәlsafa, eng aldymen  ardyng Ilimi.

Fәlsafa - halyqqa da, memleketke de óte qajet múghjiza ilim. Biraq búl ilim әrbir kózi ashyq, býgingi joghary oqu oryndaryn bitirgen jan atqara berer jenil sharua emes. Onyng auyrlyghy da osynda. Sayat osy ilimdi keleshek úrshyqsha iyiretin  hikmet iyesi. Ol týrmede otyr. Nege?...

Baqtybay Aynabekov, jazushy