(Estelik – esse)

Alpysynshy jyldardyng ayaghy men jetpisinshi jyldardyng basynda, qazaq poeziyasyna qyranday samghap, ekpindey engen, erekshe bolmysy bar bir aqyn bolsa – ol Tólegen Aybergenov edi. Aybergenovting sol kezdegi qalam siltesine qyzyqpaghan aqyn kem de kem shyghar. Tipti sol bir tústarda Tólegenshe tebirenip, Tólegenshe tolghaghan aqyndardyng legi qalyptasa bastap edi. Áriyne, solardyng bәri bir saptan, bir qaptan shyqqan bir-birimen tym úqsas bolyp jatsa, onda aqynnyng daralyghy tanylmas edi.

Áytse de, syghalay qarap,saraptay bilgen synshy bolsa, sol jyldar óleng ólkesinde Tólegenge tәn úqsas izderdi baghamdaugha bolar edi. Búl da aqynnyng ereksheligi, airyqsha orny dep baghalar edik. Sebebi, sol jyldarda qosylghan tyng tolqyn Tólegen jyrlary qay oqushyny da bey-jay qaldyrmaghany aqiqat.

Ózimning baghamdauymsha, sol jyldarda jana shyghyp, qanat qagha bastaghan osy kýngi eng tanymal aqyndar Múhtar Shahanov, Fariza Ongharsynova, Aqúshtap Baqtygereeva, ómirden erte ótken Mendekesh Satybaldiyev,Ómirzaq Qojamúratov syndy aqyndargha Tólegen poeziyasy әser etpedi dep aita almaymyn. Sol tústa, tipti, Marat Otaraliyev degen talantty jas aqynnyng jyr júptaghan shabysy da, dabysy da Aybergenovten aumay qalghan sәtterine kuә bolyp qalushy edik. Keyin, osy aqyndardyng bәri de, elikteu, solyqtaudan arylyp, óz arnasymen aghyp ketti...

Ol óleng oqyghanda erekshe bir kýige týsip, qyranday samghap, qanattanyp ketushi edi. Onyng ereksheligi sol, óleng oqyghan sәtinde ózin de, ózgeni de, ainalasyndaghy dýniyeni úmyttyryp, basqa bir bólek әlemge engizip jiberushi edi.

Meni osy Tólegenning óleng oquy qatty eliktirdi. Qos qolyn sermegen, beyne bir qanatty qústay erkin samghap, dauys yrghaghy da san qúbylyp, tyndarmanyn birden baurap alyp, eriksiz tәnti etushi edi – au.

Men Tólegendi alghash ret Almatyda, Jazushylar odaghynyng ýiinde kórdim. Qasynda Shәmshi Qaldayaqov bar. Tólegendi әp-sәtte sol kezdegi jas aqyndardyng bir toby qorshap alyp, óleng oquyn qolqalady. Ishinde men de barmyn. Kóp sózge keltirgen joq, alghashynda sәl kibirtiktegendey bolyp edi, kele-kele keng jayylyp, qúiqyljyp, aqqan qyranday samghap ketti dersin. Biz – jas aqyndar – antarylyp qarap qalghanymyzdy angharmappyz. Biraz ólender oqydy.

Maghan әser etkeni sonshalyq, sol ólenderding biraz shumaqtary mening sanamda sol kezden saqtalyp qalypty. «Sen mening ózimdi kórsen, túrysym osy menin, al, mendegi ghalamat sezimdi kórsen, shoshyr edin!» -degen kezde, aqyn jýzin onan sayyn barlap, jyr әlemine enip, jýregine boylay týskenimizdi bayqamay da qaldyq. Ne degen qúdiret, ne degen ghajayyp jyr! – degen úlan asyr oidyng qúshaghynda qalyp, ózimizdi búl dýnie emes, basqa bir әlemge enip ketkendey sezindik. Qoshtasar sәtte, bәrimiz qol berip, at-jónimizdi aityp jattyq. Kezek maghan kelgen kezde, birden bayaghy tanysynsha: - Oi, Serik sening 1964 jylghy sәuir aiynda, «Júldyzdyn» tórtinshi sanynda «Kýzettegi Ana» degen ólening bar edi ghoy, - dep bir shumaghyn jatqa soqty. Tanghalyp qaldym. Sóitsem, Tóken, tek qana ózining ólenderin ghana jatqa aitpaydy eken, únaghany esinde saqtalyp qalady eken. Oghan keyin aralasa kele әbden kózim jetti. Búl – 1966 jyldyng jaz aiy edi. Sodan ne kerek, keler jyldyng kýzine deyin Tólegendi jii kórip jýrdim. Kóbinese Qaynekey Jarmaghambetovtyng ýiinde jolyghyp jýrdik. Qaynekey Jarmaghambetov mening auyldas agham, ýlken ghalym, bilimdi, zerek adam edi. Ári aqyn, әri audarmashy. Kóp jyldar KazPiyde professor bolghan, ústaz. Qazaq әdebiyetinde ballada janryn damytqan biregey túlgha.

Chily aqyny Pablo Nerudanyng balladalaryn audaryp, ony qazaq әuenine salyp jatqa aitatyn. Bir kýni Qaqannyng jaqyn inisi Jaqsylyq ekeumiz Qaynekeyding ýiine barsaq. Qaqang tósek tartyp jatyr eken. Qasynda – Tólegen Aybergenov. Biraq, qatty auyryp jatqan adamnyng qalpy kórinbeydi. Sharaptan sharshaghany sezilip túr. Qaqannyng auzynda damyl joq, bir әuenge salyp, ynyldap óleng aitady: - ...Ey, soldat saghan degen ýzim nan da, boyalghan kóz jasy men qyzyl qangha... Tólegen tebirene sóilep ketti: - Pablo Neruda! Qaqannyng audarmasy... Múny men de jatqa bilem - dep aghyta jóneldi. Qaynekey qatty tolqyp kózine jas aldy. Sol kýni biz Qaynekeyding ýiinde kýn batyp, qas qarayghansha boldyq. Tólegenning ólenderinen keyin, Qaqang basyn kóterip, tamaqqa qarady. Shәy iship, mandayy tership, kónili jaylandy. Tysqa shyqsaq, kósheni qoy qaranghylyq qymtap alghan eken. Onda qazirgidey emes, kóshe shamdary jarqyrap janbaydy.

Tek әr ýiden týsken terezelerding jaryq núry kóshelerge meyirim shuaghyn tógip, tirshilik tynysyn anghartyp túrghanday. Abay danghylymen kele jatyp, osy kýngi Furmanov kóshesining qiylysyna jaqyndaghan tústa Tólegen toqtay qaldy. Bes qabatty dәu ýiding irgesinen óte bergende sәl irkilip, shamy jarqyrap kóringen terezeni núsqap: - Keshe men mynau ýide boldym, búl ýiding jaryghy eshqashan sónbeydi!- dedi. Keyin bildim, búl ýi, sol kezdegi belgili jurnalist, Shymkenttik Balta Isaevtyng pәteri eken. Ol da Qaynekeyding ýiine jii keletin. Keyin, meni sol óz ýiine ertip aparyp Tólegen turaly (Shәmshi ekeuinin) talay hikayattaryn aityp edi-au. Tólegen sol arada mening ótinishim boyynsha taghy bir óleng oqyp berdi. Jana ghana Qaynekeyding ýiinde oqyghan óleninen úzap kete almay, qayta tyndaghym keldi.

Kóshe qiylysyna kelgesin Tólegen biraz taugha qarap, tolghanyp túrdy. Biz Jaqsylyq ekeumiz tómenge týskeli túr edik.

Tókeng bizge jatty da jarmasty: - Jýrinder ýige, men myna arada jap-jaqyn jerde, Alatau – 60-ta túramyn!- dedi. Mening ere ketkim kelip edi, Jaqsylyq tartynshaqtay berdi.Sebebi, byltyr ghana ýilengen, jaqynda ghana jas sәbiyli bolghany bar, ýiine asyghyp túr. Mening Jaqsylyqty jalghyz tastap ketuge dәtim barmay, degbirim qashyp túrghan. Sol sәtte, tas tóbeden tóngen ay sәulesimen aralasyp, alysta Alataudyng qarly shoqylary aiqyn angharylyp túrghan.

Tókeng  sol taulargha telmire qarap birer shumaqty tógip tastady:

Qayghy da, múng da menen kóp tabylar,

Bәri de jalghyz sen dep aqtarylar.

Baurayy mәngi kóktem zangharlardyn,

Basynda mәngi jatqan aq qary bar.

Tókeng bizben qimay qoshtasty. Biraq búl songhy qoshtasu emes edi.

***

Aragha apta týspese de, ay aralatyp Tólegen aghamen kezdesip qaludyng sәti týsip jýrdi. Songhy kezdesuimiz esimde qalypty.

KazMudyng art jaghyndaghy qaltarysta – «Gýlder» degen «Kafe» bolatyn. Biz jas aqyndar kóbinese sonda bas qosatynbyz. Birde barsaq, ainalasyn әdettegidey jastar qorshap alghan, ortasynda, – Tólegen Aybergenov túr. Shet jaghyna baryp túra qaldym.

Tentek múhit tepsingen dauylynda,

Balyqshynyng ottaryn óshiredi.

Kýz ben qystyng túmandy jauynynda,

Úshqyshtardyng taghdyry sheshiledi.

Jóni bólek óluding úrystardan:

Shoferding búrylyssyz jan tilegi.

Milisioner óledi úry ústaudan,

Aqyndardy mahabbat óltiredi.

Óleng jalghasa berdi. Bәri de ýnsiz tyndap qalghan.Shet jaqqa demimdi ishime tartyp, men de túrmyn tyrp etpey... Bir kezde artyna jalt qarady. Meni kórdi. Qasyna shyqyryp aldy. Qúshaqtasa kettik. Sosyn, mening qúlaghyma qaray moyyn búryp, jәy ghana:

-Men eki kýnnen keyin Nókiske jýrem. Shygharyp salyp ,әure bolmay-aq qoyyndar. Qatty qoshtaspayyq. Men tezdetip qaytyp kelemin. Sosyn, ózim tauyp alam seni,- degen.

Sol sәtte: - Áy, Tólegen!- degen dauysqa bәrimiz jalt qaradyq. Ensemizge tóngen shynday Múqaghaly túr tu syrtta. – Jýr kettik,- dedi. Tólegen bizden sytylyp shygha berdi.

Artynan qarap qalyppyz. Ekeui qosylyp, әldenege asyghys adymdap  bara jatty. Mening qúlaghymda jana ghana oqyghan óleng ýni belbeulep túryp aldy:

Sendelip órttey sezimmen,

Lapyldap ketip baramyn.

Ýzuge monshaq kózimnen,

Jaqyndap ketip baramyn.

Qúdiretine, tughan jer,

Men senip ketip baramyn.

Qimastyq sening otynnan,

Tenselip ketip baramyn.

Alysty baram arman ghyp,

Auyryng bolsa, art, ómir!

Jolyna jyrdyng qúrban qyp,

Basymdy tiktim, әiteuir...

Tólegen agha sol ketkennen  aqyry oralmady. Sol jyly kýzde Almatydaghy aq qayyndardyng japyraghy saghynyshtan erte sarghayyp, qara jerge saudyrlap jii týsip jatty...

PS. Osy bir shaghyn estelik – essemde Tólegen aghanyng ayauly jary, altynday balalarynyng asyl anasy – Ýrnisa jengey turaly birer auyz lebiz bildire ketkendi jón kórdim.

Ýrnisa jengeymen Tólegen agha Tashkenttegi SAGU-de birge oqyghan eken. Qúday qosqan eki jar – bir-birine sýienip, kiyeli shanyraqtyng astynda az bolsa da baqytty ghúmyr keshti. Tәnirding Tólegenge Ýrnisaday ayauly jar berui – Tókenning aqyndyq ghúmaryna tartqan taghdyr syiy dep týsinemin.

Ýrnisa jengeyding jibektey minezi, (Tókenning anasynyng aty da – Jibek edi) jaysang jan-dýniyesi, әsirese, kýle qaraghan kezde kóz sharasynan núr tolyp, asa meyirimdi shapaghat shashyp túruy – naghyz Anagha, Arugha tәn ghajayyp erekshelik edi. Tólegenning osynday ghashyq kónilmen, qúshtar sezimmen jyr jazuy, Ýrnisanyng iygi qasiyeti ekendiginde dau joq. Tókenning artynda qalghan shiyettey balalaryn «qanattygha qaqtyrmay, túmsyqtygha shoqytpay», aman-esen tәrbiyelep, tәlim-tәrbiye, bilim bergen eresen enbegi búl kýnde barshagha mәlim. Tólegenning qoljazbalaryn kózining qarashyghynday saqtap, oqyrman jýregine jetuge jol ashqan, ayauly jar – Ýrnisa emes pe?

Tólegen ýshin qiyn – qystau kezenderding bәrine de otqa-sugha týsuge dayyn bolyp, tirshilikting azabyn da, qyzyghyn da qara narday kótere bilgen Ýrnisa jengey sóz joq, qazaq qyzynyng qaysar minezin boyyna taratqan taghylymdy túlgha, asyl jar, ayauly Ana.

Tólegen bir óleninde: – «Qara orman kerek, qap-qara orman,qara orman, kózindegi mening jarymnyn» deytin jeri bar. Aytsa, aitqanday, kóz qarashyghyna býkil әlemning jaqsylyghyn jiyp, janarynan núr shashyrap túratyn jarqyn beynesi – Tólegen ólenderining býtin bolmysyna ainalghanday. Ómirge gýl syilaghan, jýregine jyr jinaghan Ýrnisa jengey maghan әrdayym aqyndyqtyng aq-tileginen jaralghan janday әser etedi.  Artynda tórt qyz, bir úl qaldyrghan Tólegen men Ýrnisa úrpaqtary aqynnyng ózi aitqanday býtin bir ýlken qara ormangha ainaldy. Osynau qara ormannyng tamyry terenge tartyp, japyraghy jayqala berse eken dep tileymin.

Qazaq әdebiyeti әleminde – qúshaghyna aqqu-qazdaryn qondyryp, qiyasynan qyran úshyrghan úshy-qiyrsyz jarqyrap jatqan – Aybergenov aidyny bar. Kóz tartatyn aspanmen astasqan aidynnyng túnyghy túnghiyq, suy móldir. Aynalasyn qalyng qaraghaylar men aq qayyndar kómkergen kógildir ólke. Osy ólkeden Aybergenov aidynyna әlemning әr qiyrynan sansyz búlaqtar sarqyrap aghyp kelip, qúiylyp jatyr. Sarqylmaytyn, tartylmaytyn kemel de tereng aidyn.

Serik Túrghynbekúly

Abai.kz