Senbi, 23 Qarasha 2024
5475 4 pikir 11 Nauryz, 2019 saghat 14:41

Kópshilik tәu eter kiyeli meken...

Keng baytaq qazaq jerinde qasiyet túnghan, kiyeli jerler az emes. Sol jerlerding biri – Almatynyng irgesindegi Pokrovka auylynyng manynda ornalasqan әuliye-abyz Álmerek Janshyqúly jatqan jer. Kezinde múnda qazaqtyng ayauly perzenti D.Qonaev kelip, qúran baghyshtap, tәu etip túrghan desedi. Qazir de búl jerge arnayy baryp, dúgha tilep, qasiyetti búlaghynan dertine shipa tauyp jatqan kisilerding qarasy kóp.

Múnda adamdardyng basym kópshiligi jerden shyghyp jatqan tabighy búlaqqa keletin kórinedi. Sebebi, ol sudyng emdik qasiyeti el arasyna ghana emes alys-jaqyn shet elderge de mәlim. Sondyqtan múnda Qyrghyzstan, Resey, Qytay tipti Fransiyadan adamdar arnayy keledi. Sol jerde 20 jyldan astam uaqyttan beri kelushilerge qyzmet kórsetip kele jatqan Altynshash Kәribaevanyng aituynsha, búlaqtyng qasiyetinen talay adam auruynan aiyqqan. Bala kótere almaghan kelinshekterge ana baqyty búiyryp, tipti, kózi kórmeytin zaghip qyzdyng kózi ashylghan deydi.

(Kesene manyndaghy 1-búlaq)

Búl әriyne, әueli Allanyng qúdireti. Odan keyin әuliyening kiyesi men búlaqtyng qasiyeti úshtasyp jatqannan bolar. Qalay desek te múnda bir tylsym dýnie jatqany aqiqat.

Al, kózi tirisinde-aq әuliye-abyz dengeyine kóterilgen Álmerek Janshyqúly kim?

Álmerek Janshyqúly – 1658-1754 jyldary ómir sýrgen  batyr qolbasshy, tapqyr sheshen jәne aldaghy qúbylystardy dәl boljay alatyn oishyl adam bolghan desedi. Onyng esimi alghash ret elin jaudan qorghaghan erligimen tanylghan. Jetisuda jongharlargha qarsy әsker qúryp, elin jaudan azat etken erjýrek túlgha.

Esimi jalpy qazaqqa mәlim Rayymbek batyrdy  bata daryghan, erjýrek batyr desek, sol batyrdyng batagóii de osy Álmerek abyz bolghan.

Alayda, ol kisi jayly anyzdar kóp bolghanymen, naqty ghylymy derekter az. Tek, 1998 jyly Almatyda shyqqan Qazaqstan últtyq ensiklopediyasynyng 1-tomynda qysqa ghana mәlimet berilgen. Onda:

“Álmerek abyz shamamen XVI ghasyrdyng basy men XVII bas kezi, qazirgi Jambyl oblysy – batyr, sheshen, kóripkel, әuliye. At jalyn tartyp mingen kezinen bastap, qazaq jastarynan jongharlargha qarsy jasaq úiymdastyrdy. Sarbazdardyng qatary kóbeyip, soghystyng әdis-aylasyn mengergennen keyin jongharlargha tútqiyldan shabuyl jasap, Sógeti tauy men taghy biraz jerlerde olargha soqqa bergen. Odan Hankeldi, Baqay, Malay, Rayymbek batyrlar bata alghan. Toqsannan asqan shaghynda el ýshin etken enbegi jәne qazaqtyng birligin qorghaudaghy qayratkerlik qasiyetine riza bolghan halyq oghan abyz degen ataq bergen.

Álmerek abyzdan bes bala bolghan: Jәnibek, Baba, Qúrman, Toqan, Qarakisi. Jetisu ónirindegi 1916 jylghy Últ-azattyq kóterilisining basshylarynyng biri Úzaq batyr Qúrmannyng túqymy” dep jazylghan.

Al, ghalym, zertteushi Shoqan Uәlihanov Alban ruynan taraytyn Álmerek abyzdyng bes balasy bes ruly el bolghanyn zerttep, tarihta qaldyrghan. Sonday-aq, Shoqan Shynghysúly Qashqariya saparynda abyzdyng  úrpaghy Tazabek biyding ýiinde bolyp, dәm tatqan desedi.

Býginde, onyng úrpaqtarynyng ishinde elge belgili túlghalar men qogham qayratkerleri shyqty. Olardyng ishinde klassik jazushy Berdibek Soqpaqbaev, akademik Karl Baypaqov, erejesiz jekpe-jekten әlem chempiony atanghan Ardaq, Beybit Nazarovtar da osy abyzdyng úrpaghy.

Al, Álmerek Janshyqúlynyng jatqan jerin tabugha qazaqtyng ayauly perzenti Dinmúhammed Qonaev atsalysqan. Sebebi, ol kisining bala kezinde әkesi Menliahmet aqsaqal Álmerek abyzdyng qazirgi kesenesi túrghan jerge әkelip, basyndaghy búlaghynan su ishkizgen desedi. Jәne, “búl jerden ótkende oghan siynyp jýr” dep ósiyet aitqan eken. Bala kezden abyz jatqan jerding  qadirin týsinip ósken Dimash ata ýlken qyzmette jýrgende de, úmytpay, ary-beri ótkende toqtap, qúran oqyp jýretin bolypty. Keyinnen, ol kisi ózi biletin mәlimetterin jazushy-ghalym Túrsyn Júrtbaygha aityp bergen. Túrsyn Júrtbay ol kisi turaly zerttep-jazyp, abyzdan qalghan 350 jyldyq tarihy bar mystan qúiylghan qara oshaqty tabady. Búl tuarly jazushy Tólen Qaupynbayúlynyng enbekterinde de bar.

Núrsәbit Kerimbekov, shyraqshy:

– 1997 jyly osy jerde Álmerek úrpaqtarynyng basy qosylyp, babamyzdyng kesenesin túrghyzbaq boldy. Búl jer búryn qúlap qalghan eski mazar bolghan. Sol jyly osy jerde as berilip, atanyng belgili úrpaqtary kelip Álmerek atyndaghy qor qúrayyq dep sheshken. Sóitip qor qúryldy. Qordyng preziydenti bolyp Núrghaly Mamyrov degen akademik saylandy. Atqarushy diyrektor bolyp – Rauan Áripov degen kisi boldy. Shyraqshy bolyp mening әkem Sýigenbay Kerimbekov  saylandy. Sóitip, úrpaqtarynyng qoldauymen, kәsipkerlerding kómektesuimen qor júmysyn bastap ketti. 2000 jyly Serik Súltanghaliyev degen kәsipker azamat, (ol kisi de atanyng úrpaghy bop keledi) keseneni kóterip, shyraqshylar otyratyn ýidi salyp, aumaghyn týgel qorshap berdi. 

Al, qordyng qazirgi preziydenti Janbolat Jórgenbaev. Atqarushy diyrektory Ysqaq Núrmúhanbetov aghamyz.

Songhy jyldary múnda ziyarat etip kelushiler sany óte kóp. Búl jerde ýsh búlaq bar. Kelip jatqan halyqtyng shamamen 60 % sol búlaq ýshin keledi. Ol búlaqtyng shynymen shipasyn kórip jatqandar kóp.  

Mening әkem shyraqshy bop jýrgen kezinde bir zaghip qyzgha osy búlaq shipa bolyp, kózi ashylyp ketkeni turaly estigem. Al, ózim ýstine jara shyghyp, esh jerden jazylmaghan bir jigitting jazylyp ketkenin kórgenmin. Araghyn qoyyp ketkender men balaly bolghan kelinshekter de kóp.

Negizi múnda bir ghana búlaq bolghan edi. Qúdaydyng qúdiretimen ekinshi, ýshinshi búlaqtyng kózi ashyldy. Keyinnen sol eki búlaqtyng suyn ghalymdargha berip, tekserttik. Olar bizge himiyalyq qúramyn anyqtap berdi. Bir qyzyghy, eki búlaqtyng suy da aldynghy birinshi búlaq suymen birdey. Ghalymdardyng aituynsha, sudyng qúramynda kýmisi mol, auyr metall mýlde joq. Miyneraldargha óte bay. Halyqqa sodan shipa bolyp jatyr deydi. Al, qazir qasynan kishigirim taghy eki búlaq shyghyp jatyr. Biraq, olardyng qúramyn әli teksertken joqpyz.

(Ziyarat etip kelgen qonaqtardy qabyldaytyn shyraqshylar ýii)

Týiin.

Kózi tirisinde әulie atanghan Álmerek abyz “baq dәulet birlikte, atqarylghan tirlikte” dep artyna ósiyet qaldyrghan eken. Osy ósiyetin úghynghan úrpaghy býginde babasy jatqan kiyeli jerdi halyq iygiligine qyzmet eter oryngha ainaldyryp otyr. Sәikesinshe, kesene manyndaghy ýsh bastau da halyq densaulyghyna paydaly ekeni dәleldengen. Býginde búlaqtyng suy - ekzema, bauyr, býirek, qan qysymy, asqazan – ish qúrylysyna, jýike aurularyna em retinde qoldanylady.

Al, múnda bolyp jatqan tylsym dýniyeler Álmerek abyzdyng shyn mәninde Qúdaydan berilgen erekshe qasiyeti men әulie kisi bolghanyn aiqyndaydy. Býginde Almatynyng irgesindegi  baba kesenesi kópshilikting tәu eter kiyeli ornyna ainalghan. Al, halyq arasynda "Úly baba Álmerek, shyn siynsan, Alla qoldap әl bered(i)" degen sóz keninen taralghan...

Núrbiyke Beksúltanqyzy

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371