Songhy kezderi «Qazaqfilim» kinostudiyasynyng birqatar ónimderi kórermenge jol tartsa, kezegin kýtip túrghandary da az emes eken. Prokatqa jiberilmekshi jana kartina - «Jerúiyq» kórkem filimining túsaukeser kórsetiliminen әdemi әser alyp shyqqan tilshiler qauymy kino salasynyng qarqyn ala bastaghanyna taghy da kóz jetkizgendey boldy. Shyndyghy da sol, osydan eki-ýsh jyl búryn qyzmetke kelgende mәlimdep, «Qazaqfilim» basshylyghy algha qoyghan naqty maqsat - әrqily kórermen auditoriyasynyng súranysyn óteuge negizdelgen tyng izdenister nәtiyjesinde ómirge kelip jatqan jana filimderding iydeyalyq, janrlyq san aluandylyghy bayqaluda. Búl - tek «festivalidyq kino týsiru dәuirinin» artta qalghanynyng belgisi. San joq jerde sapa bolmaydy desek, eng bastysy - týsirilip jatqan filimderding sany artuy. Ýmit kýttiretin jas rejisserlerge keng jol ashylghan. Kino mamandarynyng bәri derlik týsiru toptaryna tartylghan. Akterler de júmyssyz qalyp jatqan joq. Sýiinishti jәit, әriyne.

Al, tikeley taqyrybymyzgha oralsaq, «Jerúiyq» kórkem filimining kóterer jýgi auyr sekildi kórindi. Birinshiden, búl tarihy filim retinde elimizding ótken bir zobalandy kezenine ýnildirip, sol zamanalar shyndyghyn kórkem tәsilder arqyly ashuymen qúndy. Ekinshiden, onda jer audarylyp kelgen halyqtar taghdyry, qazaq halqynyng qonaqjay, sonymen birge namysyn bermeytin mәrt minezi shiryghysty dramalyq oqighalar ýdesinde kórinis tabady...

Songhy kezderi «Qazaqfilim» kinostudiyasynyng birqatar ónimderi kórermenge jol tartsa, kezegin kýtip túrghandary da az emes eken. Prokatqa jiberilmekshi jana kartina - «Jerúiyq» kórkem filimining túsaukeser kórsetiliminen әdemi әser alyp shyqqan tilshiler qauymy kino salasynyng qarqyn ala bastaghanyna taghy da kóz jetkizgendey boldy. Shyndyghy da sol, osydan eki-ýsh jyl búryn qyzmetke kelgende mәlimdep, «Qazaqfilim» basshylyghy algha qoyghan naqty maqsat - әrqily kórermen auditoriyasynyng súranysyn óteuge negizdelgen tyng izdenister nәtiyjesinde ómirge kelip jatqan jana filimderding iydeyalyq, janrlyq san aluandylyghy bayqaluda. Búl - tek «festivalidyq kino týsiru dәuirinin» artta qalghanynyng belgisi. San joq jerde sapa bolmaydy desek, eng bastysy - týsirilip jatqan filimderding sany artuy. Ýmit kýttiretin jas rejisserlerge keng jol ashylghan. Kino mamandarynyng bәri derlik týsiru toptaryna tartylghan. Akterler de júmyssyz qalyp jatqan joq. Sýiinishti jәit, әriyne.

Al, tikeley taqyrybymyzgha oralsaq, «Jerúiyq» kórkem filimining kóterer jýgi auyr sekildi kórindi. Birinshiden, búl tarihy filim retinde elimizding ótken bir zobalandy kezenine ýnildirip, sol zamanalar shyndyghyn kórkem tәsilder arqyly ashuymen qúndy. Ekinshiden, onda jer audarylyp kelgen halyqtar taghdyry, qazaq halqynyng qonaqjay, sonymen birge namysyn bermeytin mәrt minezi shiryghysty dramalyq oqighalar ýdesinde kórinis tabady...

Qazirgi jas úrpaq oqulyqtan bilse, biledi, әitpese bizdegi «halyqtar dostyghy» úghymynyng neden shyqqanyn, tonnyng ishki bauynday aralasyp, kýnde qatar jýrgen korey, sheshen, nemis  dostarynyng qazaq topyraghyna әu basta qalay kelgenin oilap, әridegini qazbalap jatpaydy da. Osy túrghyda, «Jerúiyq» jas kórermenge oy salady. Stalindik jeke basqa tabynu dәuirining qúrbandary - tughan jerlerinen kýshtep jer audarylghan últtardyng auyr taghdyry ertegi-anyzdan emes, ómir shyndyghynan alynghandyghy әr kórermenning jýregin selt etkizbey qalmasy anyq.

«Jerúiyq» kórkem filimining rejisseri Slambek Tәuekelding aituynsha, bas keyipker Orynbay - ómirde bolghan adamnyng prototiypi. El basqaryp, bereke-birlikting úiytqysy bolghan nar túlghaly azamat beynesin kinoda somdaugha niyettengen rejisser kinodramaturg Lavrentiy Songha qolqa salyp, olar birlese otyryp ssenariydi jazyp shyqqan. «Keyin filim óndiriske jiberiler sәtte Orynbay rolin oryndaugha daryndy akter Bolat Ábdilmanovty qolay kórdim. Búryn da birge júmys istep, syralghy bolghan akterding osynau kýrdeli obrazdy tolyq ashugha mýmkindigi mol ekenine shýbәm bolghan joq. Sol senimim aqtaldy, -  deydi Slambek Tәuekel. - Adamdardyng qily taghdyry arqyly tarihy kezeng shyndyghyn meylinshe terendey ashugha tyrystyq. Belgilegen ýdeden tabyldyq pa, joq pa, oghan - jalpy kórermen qauym, kinotanushylar tóreshi».

«Jerúiyq» filimining qongshy rejisseri S.Tәuekelding osy sózinen keyin kórermen retinde ózime-ózim qaytalay saual tastap kórip edim, kino týsiru toby eng aldymen kinәmshil kórkemdik talghamgha jauap bere aldy degen tújyrymgha toqtaldym. Jogharyda aityp ótkenimdey, tarihymyzdan syzyp tastay almaytyn manyzdy taqyrypqa týren salyndy, «ónimdi jemis» jinaldy. Biylghy jylghy  jaqsy filimning biri osy bolsa kerek. Alghan әserimiz kýshti. Jerúiyqtay qazaq dalasynda tozaqqa teng qogham ornatqan otarshyl sayasattyng súrqiyalylyghyn taghy sezinip, týrshigip, tәuelsizdikpen kelgen azat oi, armanshyl tirligimizge tәube dedik.

«Jerúiyq» endi qalyng kórermenge jol tartty, sәt sapar!

Taghy bir oy keldi: әdette búqaralyq ónerding kónilashar sipatyna, túrpayy mәdeniyetine býirek búryp túratyn kinogerler aldaghy uaqytta da últtyq, memlekettik iydeyany shetke ysyryp tastamay, birinshi kezekke qoysa,  әrdayym ónerding estetikalyq, tanymdyq, tәrbiyelik-taghlymdyq mәnin eskerse qúba-qúp bolar edi-au!

Atalmysh filimning túsaukeseri 30 mamyr kýni Astanada (OKZ-da saghat 16.00-de), 1 mausym kýni Almaty qalasynda ("Arman"kinoteatrynda saghat 19.00-de) ótedi  Sol 1 mausymnan bastap Qazaqstan kinoteatrlarynda ekrangha shyghady.

«Abay-aqparat»