(Til baghdarlamasy haqynda)

Ata Zanmen bekitilip, memlekettik mәrtebege ie bolghan qazaq tilin ilgeriletuge serpin beretin irgeli mindetter belgilengen Tilderdi damytudyng on jyl merzimge arnalghan kezekti baghdarlamasyn kýtkenimizge de kóp uaqyt boldy. Baghdarlama atauy Tilderdi damytu dep jalpy atalghanymen, búl qújat biz ýshin  (ana tilimizdi damytugha at salysyp jýrgen barsha mamandar ýshin) qazaq tilining keleshegin aiqyndaudaghy jolashar, josparly isterding órisin keneyter basty baghyt-baghdar. Baghdarlamanyng qabyldanuy keshikkendiginen qay mekemede bolsyn memlekettik tildi damytu (engizu) júmysymen ainalysatyn qúrylymdar biylghy jyl basynan beri «eskeksiz qayyq» tәrizdi kýn keship otyr.

(Til baghdarlamasy haqynda)

Ata Zanmen bekitilip, memlekettik mәrtebege ie bolghan qazaq tilin ilgeriletuge serpin beretin irgeli mindetter belgilengen Tilderdi damytudyng on jyl merzimge arnalghan kezekti baghdarlamasyn kýtkenimizge de kóp uaqyt boldy. Baghdarlama atauy Tilderdi damytu dep jalpy atalghanymen, búl qújat biz ýshin  (ana tilimizdi damytugha at salysyp jýrgen barsha mamandar ýshin) qazaq tilining keleshegin aiqyndaudaghy jolashar, josparly isterding órisin keneyter basty baghyt-baghdar. Baghdarlamanyng qabyldanuy keshikkendiginen qay mekemede bolsyn memlekettik tildi damytu (engizu) júmysymen ainalysatyn qúrylymdar biylghy jyl basynan beri «eskeksiz qayyq» tәrizdi kýn keship otyr.

Memlekettik baghdarlama til damytuda qay jerge, qanday dengeyge keldik, endi ony odan әri óristetuding baghyttary qalay bolmaq degen súraqtargha jauap berui tiyis edi jәne tilimizding memlekettik mәrtebesine layyq nyq ornyghuy aldymyzdaghy onjyldyqta naq osy qújat negizinde týpkilikti jýzege asar degen ýmitimiz de joq emes. Osy ýmitimizdi ýkiley jýrip, basty qújatqa sýienip jasalatyn salalyq, ónirlik, mekemelik baghdarlamalar men kezendik josparlar, jyl ortasyna jetip te qaldyq, әli kýnge deyin әzirlenbey qaraylap otyru, atqaryluy tiyis sharalargha qarjy bóluge kedergi de keltirdi. Memlekettik baghdarlama tez qabyldana qalghan kýnning ózinde jer-jerde әrkim ózderining salalyq, ónirlik, mekemelik baghdarlamalary men kezendik josparlaryn jasap, budjette qarjy qarastyramyz degenshe jyldyng ayaghyna da baryp qalamyz. Sonda on jylgha arnalghan baghdarlamany, jospardy iske asyrudyng bir jyly osylay  kýtumen, biyik minbelerden aitylar sayasatshyldyq manghaz sózderding artyn baghyp jaltaqtaumen mine, manyzdy isting bir jyly óte shyqqaly otyr. Múny memlekettik manyzdy iske memleketshildik kózqaras dep qalay aitarsyn. Qazaq tilin engizu on jylgha shegirilipti dep alaqanyn ysqylap jýrgen, basqa basqa, óz aghayyndarymyz da tabylyp jatyr. Úzyn sonar sózbúidagha saludyng osynday saldarlary bar.

IYgilikting erte-keshi joq deymiz de. Ýkimet byltyr kýzge deyin qabyldap, Elbasynyng bekituine úsynugha uәde etken qújattyng qabyldanuy keshigip jatqanyna qarap, «asyghatyn ne bar, aldymyzda on jyl» dep, әli iyin qandyryp bola almay jatqan shyghar degen de oy keledi, olay bolsa, oy ýstine oy qosu niyetimen birer úsynysymyzdy da aita keteyik.

El birligi doktrinasynda tújyrymdalghan «Qazaq tilin bilu Qazaqstannyng әrbir azamatynyng mindeti» degen qaghida endi qolymyzgha tiyer Tilderdi qoldanu men damytudyng 2011-2020 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasynda basty temirqazyqqa ainaluy, zandyq túrghydan bekui qajet.

Baghdarlama әzirleudegi basshylyqqa alatyn manyzdy mәsele - aldymyzdaghy onjyldyqtyng jәne odan arghy zamannyng búghan deyingi kezenderden birneshe negizgi ereksheligi eskerilui tiyis. Ol erekshelikter mynalar:

1) tәuelsizdik zamanynda dýniyege kelgen, mektepte ana tilimizde tәlim-tәrbie alghandar sany jyl sayyn artyp kele jatqan, biylik tarapynan qysymshylyqty, ózge elderge jaltaqtaudy sezinbey ósken, ruhy erkin, oiy tyn, shet eldermen taysaqtamay tikeley qarym-qatynasqa kirisken, yaghny ózge júrtta memleket qúraushy halyqtardyng ruhy, dili men tili qalay ardaqtalatynyn óz kózderimen kórgen, óz elindegi tildik ahualdy ózgelermen salystyrugha qabiletti, namysty jana úrpaqtyng mektepten keyin arnauly orta jәne joghary bilim alghan mamandar retinde qoghamdyq ómirge tikeley belsene aralasuynyng bastaluy jәne jyl sayyn olardyng ýles salmaghynyng artyp otyruy;

2) osyghan kerisinshe - búghan deyin kenestik dәuirdegi últsyzdandyru sayasatynyng jemisi - orys tilinde tәlim-tәrbie alghan, oi-órisi oryssha, qazir jappay is basynda otyrghan buyn ókilderining sany jyl sayyn kemy berui;

3) on jylday uaqyttan keyin qazaq halqy óz jerinde, óz elinde qaytadan san jaghynan talassyz basym halyqty qúraytyny.

Qazaq júrtynda bolyp jatqan osynday evolusiyalyq túrghydaghy sapalyq sipattaghy ózgerister jana Baghdarlamanyng aldynghylardan ózgeshe tyng qúqyqtyq jәne ghylymy negizin jasaugha mýmkindik tughyzady. Sondyqtan da búl Baghdarlama memlekettik tilimizge degen qajettilikti búltara almastay ornyqtyruy tiyis.

Baghdarlamada jәne zannamada orys tilin basqa etnikalyq toptar tilderinen búrynghyday airyqsha bólektep atamay, solardyng biri retinde ghana jalpylama alghan jón. Baghdarlamany iske asyrudyng songhy kezenine qaray zannamadan orys tilin memlekettik tilmen resmy týrde qatar qoldanudy bekitken konstitusiyalyq normany alyp tastau qajet.

Sonday-aq, búghan deyingi eki Baghdarlama men onyng josparlarynyng oryndaluy saralanyp, memleketting til sayasatynda qol jetken jetistikter ghana sanamalap kórsetilmey, oryndalmaghan mәselelerding de sebepteri tolyq taldanuy kerek. Jetistik - memleket tilderdi damytudyng qúqyqtyq, ghylymi, qarjylyq jaghdayyn mýmkindiginshe jasady, al sol mýmkindikti paydalanugha negizgi kedergi - adamdyq faktor bolyp qalyp otyr. Jetistik týsinikti.

Al adamdyq faktor degenimiz ne? Qazir quanarlyghy - barlyq dengeydegi basshylyqta, memlekettik qyzmette, kenes zamanynda armandaghanymyzday, basym kópshilik qazaqtardyng ózderi. Ókinishtisi - kenes dәuirindegi últsyzdandyru sayasatynyng qazir naghyz óz jemisin berip túrghan shaghy, sondyqtan mamandardyng kópshiligi orys tildi, tiyisinshe - basshylyq tútqany jappay ústap otyrghandar da solar. Osy orayda bayqalghan bir qúbylys - qazaq tilin ýirenuge, engizuge yqylassyzdyq, kedergi kóbinese sol últtyq ruhynan aiyrylghan, bolmysy jattanghan is basyndaghy qazaqtar tarapynan bolyp keledi. Adamdyq faktor degenimiz osy. Ahmet Baytúrsynúly aitqan «Sózi búzylghan adamnyng oiy da búzylady»,- degen danyshpandyq tújyrym aldymyzdan shyghyp otyr.

Qazaqstandy mekendep otyrghan ózge últ ókilderi tarapynan memlekettik tildi bilu talabyna narazylyq joq dese de bolady, qayta olarda psihologiyalyq betbúrys bar. Eger qazaq qoghamynda últtyq mәselede, onyng ishinde tilge baylanysty әldebir teketires tuynday qalsa, ol qazaqtardyng óz arasynan shyghuy mýmkin. Al olardyng boyynda ruhany silkinis jasap, enjarlyghyn enseru memleket tarapynan jaltaqsyz, ýlken sayasy erik-jigerdi jәne úiymdyq sharalardy tabandylyqpen maqsatty iske asyrudy talap etedi.

Baghdarlama jәne odan tuyndaytyn zannama menshik nysanyna qaramastan barlyq zandy túlghamen bolatyn qoghamdyq qatynastardy terendey qamtuy tiyis. Osyghan deyin til sayasatyndaghy bar kýsh-jiger memlekettik organdarda qazaq tilining qoldanys ayasyn keneytuge júmsaldy da, ózge salalargha nazar jetkiliksiz bólindi. Mysaly, halyqpen kýndelikti etene aralasatyn, qyzmet kórsetetin biznes salasy siyaqty tútas qabattar kóbinese birynghay orys tilin qoldanyp otyrghany da sondyqtan. Baltyq elderining tәjiriybesinde til zannamasy qoghamdyq ómirding barlyq salasyn tegis qamtyghan, talap barshasyna birdey. Qayda bas súqpanyz, aldymen sol elding tilinde eng qúryghanda sәlemdesu mindet.

Kelesi kezekte, búghan deyin talay aitylyp jýrgenindey, Preziydentke qoyylatyn memlekettik tildi bilu talaby memlekettik qyzmetting barsha sanatyna, әsirese sayasy tobyna qoyyluy, qyzmeti ósken sayyn qazaq tilinen biliktilik emtihanyn tapsyryp otyru mindetti tәrtibin ornatu kerek-aq. Ata Zannyng talabyna sәikes memlekettik til - qazaq tili. Biraq, nege ekeni belgisiz, memlekettik tildi әsirese, memlekettik qyzmetkerlerding mengerui qajet ekeni mindettelip otyrghan joq. Mine, búl - memlekettik tildi mengeruge súranysty qalyptastyra almauymyzdyng basty kemshiligi.

Taghy bir manyzdy jayt - qazaq tilining býgingi kýni audarma til retinde qoldanylyp jýrgendigi. Memlekettik baghdarlamada is jýrgizude audarmany qazirgidey jappay qoldanudy shekteu amaldaryn kózdeu qajet. Qay újymda bolsyn audarmashynyn, audarma bólimining boluy orys tildi týgili, qazaq tildi deytin basshy-qosshy mamandardyng ózining masyldyq pighylyn tughyzatynyn ómir kórsetip otyr. Qazaqshalau, qazaqsha jazu audarmashynyng júmysy, mindeti degen úghym nyq engen. Búl ýrdisting beleng alyp bara jatqany ótken Baghdarlamada atap kórsetildi jәne audarmashygha sýienu tek uaqytsha shara retinde ghana qarastyryluy tiyis degen oy da aityldy. Biraq ótken onjyldyqta búl jaghday ózgere qoyghan joq.

Is qaghazdaryn qazaqsha jýrgizuge kóshtik dep otyrghan memlekettik organdardyng barshasy audarmashygha sýienip otyrghany jasyryn emes. Tildi biletin adamnyng ózi qaghazdy birden qazaqsha jazugha yqylassyz, qazaqsha sýrleuge týsuden góri, ýirenip qalghan oryssha danghylmen tarta bergendi qosh kóredi, «uaqyt joq, asyghys sharua» dep, audarmashygha ysyra salugha beyim. Újymda 100 adam enbek etse, sonyng 99-y jalghyz audarmashygha sýienetin jaghday jappay kezdesedi. Ózing qazaqsha jazyp bayqa, tósel degen talap qoyylsa, onda audarmashy ústap ne kerek degen sóz shyqpay qalmaydy.

Osy psihologiyany ózgertu onaygha týseyin dep túrghan joq, sonyng bir joly «audarmashy» mamandyghy atauyn Enbek jәne әleumettik qamsyzdandyru ministrligining mamandar tizbesinde qazaq tilining sarapshysy degen ataumen auystyru kerek. Basqa tilderding audarmashylaryn «tilmash» dep bólek ataghan jón bolar.

Til sayasatyn nasihattau, týsindiru  júmysy kóbinese qazaq tildi basylymdar men teleradio habarlarda, yaghny onsyz da qazaqsha sóileytin, oilaytyn adamdargha arnalyp jýr. Al orys tildi basylymdarda, teleradio habarlarynda ol joqtyng qasy. Sondyqtan orys tildi BAQ-ta orys tildi qauymgha arnap til sayasatyn nasihattaghan, qazaq tilin ýirenuding qajettiligi turaly tartymdy, zamanauy habarlar men basylymdar qajet-aq, sonday ónimderge maqsatty týrde memlekettik tapsyrys berilgeni dúrys.

Til baghdarlamasy - keuek qújat emes, ruhymyzdy asqaqtatatyn, memlekettiligimizdi nyghaytatyn, eldigimizdi aighaqtaytyn ómirshen, ózekti, pәrmendi baghdarlama boluy tiyis. Sondyqtan da Memlekettik baghdarlamada osy aitylghandardyng eskeriluin qalaymyz.

Aqaydar YSYMÚLY,

«QazTransOyl» AQ

Memlekettik tildi damytu sektorynyn

bas menedjeri,

Qazaqstan mәdeniyet qayratkeri,

Qazaq tilining janashyry

«Abay-aqparat»