Býginde әlemdik dәrejedegi alghashqy qazaq әnshisi atanyp jýrgen Dimash Qúdaybergenning halyqaralyq dengeyge kóterilgenine eki jyldan artyq uaqyt ótse de, ol turaly aqyn Onaygýl Túrjanovanyng kitapshasynan basqa terennen quzaghan tiyanaqty dýniye, tipti Qazaqstan kóleminde muzykatanushylyq maqala jazyla qoyghan joq. Esseist jazushy Maqsat Tәj-Múrat osy olqylyqtyng ornyn toltyru maqsatynda «Dimash. Kogda jajdut krika» atty kitap jazyp bitirdi. Biz oqyrman nazaryna sol kitaptyng qazaq tiline audarylghan «Jer әlemdi sharlaghan qazaq әni» deytin tarauyn úsynudy jalghastyramyz. 

(Jalghasy. Basy myna siltemelerde: «Baghy barmen talaspa», Teniz týpten tebirenedi,Dimashtyng dauysy jәne әlemning 47 elindegi beytanys tanystar), Dimashtyng dinamikalyq konservatizmi, «Qyr balasy qol sozady aspangha», Dimash jәne qazaq mәdeniyetining integrativtik modeli, Tauday talaptan – barmaqtay baq...

«Qisyn qayda?» degen súraqqa «basty sheshen» ózining «Dimash – ýlken qaru» teziysimen jauap bergen bolady. Yaghny ol «Qytay bizding balany bizge qarsy paydalanatynyn», qalyng qytay Dimashty qalqan etip jappay qazaqsha ýirenip, sol arqyly jylanbauyrlap jyljy otyryp qazaq jerine kirip alatynyn sonau 2013 jyly, «Saz әlemi» konkursynda jury bolyp otyrghanda-aq «bal ashyp» bilgen eken, solay bolghandyqtan da «Saz әleminde» jýrgende «ony bir adam sol jaqqa sýiremegen» eken. Osy jerde onyng ózinde joq logikagha salsaq, Rinat, oghan qosa Baghym men Súltana sol kezde-aq uaqighalardyng endi tórt jyldan keyin dәl sonday ynghayda órbiytinin, yaghny Dimashty Qytay ózderine alyp ketetinin asqan «nostradamustyqpen» sezip, әdeyi joghary ball bermey qoyghan eken de, sol arqyly әlgi juriyge astyrtyn kirip alyp, Dimashty jaqtau arqyly «qytaylyq» sayasat jýrgizgisi kelgen» almatylyq Shahizada Baybatshaeva, «Aqtauda jýrip, Qytaydyng aqshasyna әdeyi qazaqsha ýirenip alghan» taghy bir jury mýshesi Igori jolyn kesip, jymysqy oilaryn jýzege asyrtpay tastaghan bolyp shyghady. Netken súnghylalyq deseyshi!? Mynadan keyin aitysmenning «shynghyryp» shyndyq aitqan dauysyna salyp, «Ou, qazaghym, qytaylyq jansyz Dimashqa múzdan eskertkish túrghyzghansha, Rinat, Baghym, Súltana ýsheuine Kóktóbeden qola mýsin salmaysyndar ma?!» dep «shynghyrghyn» kelip ketedi eken.

Hosh, Qytay Dimashtay joyqyn talantty paydalanyp, qazaqqa qarsy ýlken sayasy joba әzirlep jatyr eken deyik. Juyrda osyghan jaqyn oidy jeli paydalanushy bir amerikan da jazypty. Aytuynsha, endi Dimash Putinning «qúpiya qaruy» eken, yaghny onyng tasasynan Kremliding qúlaghy ýrpiyip kórinip túruly. Sebebi, Qazaqstan Reseyding odaqtasy. Jәne jogharydaghy Rankerding qylyghyn eskersek, AQSh-tyng biraz adamy osydan kep «ekibetkey standarttaghy», yaghny Rinattar aitatynday birese Qytaydyn, endi birde amerikandar aitatynday Reseyding neoimperiyalyq sayasatyna «qyzmet etushi» Dimashtan saqtanatynday synay tanytady. Bes jasynan ólenning sonynda jýrgen jap-jas jigitti sonda MQM men FSB iri kalibrli yqpal agenti dәrejesine jetkizip qay uaqytta dayarlap ýlgerdi eken deseyshi. Osy qisynsyz qisyngha salsaq, Qytay kezinde Vitasqa da sayasatpen tabynghan yaky ózderine Lubyanka dayarlap jibergen superagentti der kezinde tanyp qalyp, ótirik baurap, orystardyng ózderine qarsy qarghasha qyp salghan bolyp shyghady. Singer jobasyna 2013 jyly qatysqan malay qyzy Shila Amsahty Malayziyagha, 2018 jyly óner kórsetken briyt-pop júldyzy Djessy Djeydi Úlybritaniyagha, 2019 jyly qatysqan Kristian Kosovtay balany Bolgariyagha, al Polina Gagarinany Reseyge qarsy óz ontayyna alyp, әlgi elderding qúpiya «operasiyalaryn» boldyrmay tastap otyr eken da. Osylardyn, oghan qosa «Dimash» arnauly jobasynyng arqasynda Qytay ekonomikalyq jaghynan aitarlyqtay ósip, kerisinshe Resey men Qazaqstannyng ekonomikasy túralap otyr eken. Osyny kórip otyrghan SRU qaytedi, әriyne, Ranker siyaqty jaldaptary arqyly Dimashty túqyrtyp, AQSh-qa әnimen kirgizbeuding býkil sharasyn alyp otyr eken da. Ghajap janalyq, tek osy qaradýrsin qisyndy-qisynsyz oilau jýiesinde ony kópe-kórineu joqqa shygharatyn, Lara Fabiangha, Dan Balandargha baylanysty bir kәkir bolmasa. Jaraydy, amerikan aligatory orystyng angynan, qytaydyng aidaharynan seskenip Dimashtay talanttyng ózderindegi órisin taryltty eken deyik, biraq ózderimen nәsildes, órkeniyettes, yaghny bir «evroamerikandyq sivilizasiyagha» jatatyn beligiyalyq Laranyng (meyli, ony Fransiya jibersin deyik), Rumyn Dannyng (oybay-au, onyng әkesi Moldovanyng qauipsizdigine jauap beredi ghoy) AQSh-ta túmsyghyn tasqa tiygizip, sahna bermey qoyyna jol bolsyn. Sol siyaqty Qytayda on millionnyng ýstine shyghyp otyrghan Dimashtyng fan-qoghamdastyghyn diar degen atpen úiymdastyryp, olardy әnshi barghan jer sharynyng týkpir-týkpirine jiberip, sonyng ishinde Beyjinnen Londongha deyin 19 saghat úshuyn qamtamasyz etu ýshin Qytay ókimeti qanshama memlekettik organdy júmyldyryp, qanshama kvaziymemlekettik úiym qúruy kerek ekendigin oilap kórdinizder me, sheshender?! Qazaqtyng dombyrasyn ýirenudi mektepterdegi muzyka sabaghy baghdarlamasyna ókimetting pәtimen engizuge bolar, biraq san myndaghan jastardyng qolyna dombyrany ústatyp qoyyp jarlyq shashumen ózderine mýldem beytanys búl muzykalyq aspapty ýirenuge typ etip otyrghyzady dep oilau migha qanshalyqty syiymdy?! Milliondaghan diarsty, onyng syrtyndaghy erkin fandardy, olardan basqa milliondaghan Dimash ónerine iltipat bildirushilerdi qosqanda osynshama halyqty bir әnshining tóniregine júmghan júdyryqtay toptastyru ýshin qomaqty qarjy, quatty әkimshilik resurstardy aitpaghanda, kópti audaryp әketetin kýshti, óte kýshti iydeologiya qajet. Al onday iydeologiyany ómirining qay salasy bolsyn әrtaraptanyp, sonyng ishinde naryq әserimen demokratiyalanyp ýlgergen elde úly jungonyng tasshaynar «tovagishterinin» ózi taldap jasap jәne jýzege asyryp bere almas edi. Endeshe Qytay ózining tisin jasyryp, tilin kórsetken jymysqy sayasatyna qarshaday Dimashty paydalanyp otyr degen sózdi estigende ne jylaryndy, ne kýlerindi bilmeysin.

Joq, Dimash tóniregindegi býgingidey dau-dabyra jer shary halyqtarynyng qazaq әnshisine sýiispenshiligi deytin shynayy da alghausyz iydeologiyalyq dýmpumen ózdiginen jýrip jatyr. Sebebi, fandardyng Dimashqa degen mahabbaty sheksiz jәne ol syrtqa shyqpay, aqtarylmay túra almaydy. Sebebi, óner men sayasatty bir-birine qatystyrmaytyn, ónerdi birinshi oryngha qoyatyn elder bar, Qytay sonyng bireui, biraq búl jaghynan aiyrym ereksheligi de bar el. Tarihy bes myng jylgha ketetin búl memleketting biylik búidasyn ústap otyrghandar ruhaniyatyn kәdeleytin, soghan say ruhy biyik halyq qana jay qay jaghynan kelse de aldyrmaytynyn jaqsy biledi, yaghny búl tóbe top sol dәstýr boyynsha tәrbiyelenip, ýiretiledi. Sonyng ishinde muzykagha erekshe mәn beriledi: Qytay biyligi men elitasy ústanatyn Kun Fu Szy doktrinasy boyynsha muzyka, saz óneri memlekettik qúrylystyng manyzdy bir salasy bolyp sanalady. Soghan say Qytayda balagha mektep jasynan muzykalyq tәrbie beru jolgha qoyylghan, ol boyynsha әrbir oqushy mektepten muzykalyq minimum bilim alyp shyghugha, yaghny solifedjiodan, notadan sauat ashugha mindetti, jәne bir eskererligi, búl elde balany muzykagha kýrdeli klassikalyq shygharmalar arqyly emes, balanyng qabyldauyna jenil filim saundtrekteri, animasiyalyq muzyka kómegimen bastyqtyrady (al bizde әli kenes túsyndaghyday «urok peniya – urok baldeniya»). Sóitip mәdeniyet әste-әste el ómirining qay salasynyng da, sonyng ishinde sayasattyng da negizine, taghanyna ainalady. Biraq ne nәrseden de payda kóretin bes myng jyldyq órkeniyet sauda-sattyqty, mәdeniyetti jәne sayasatty toghystyryp, birge jýrgizip otyrady. Qytay jetistikterimen qatar óz problemalary da bar, quanysh-sýiinishimen qayghy-múny qosa qabat jýretin ózimiz siyaqty «normalinyi» el, әlemning kóptegen elderindegidey onda da halyqqa baspana jetispeydi, – Beyjinning ózinde ghana tórt millionday adam ýisiz-kýisiz qanghybas ómir keshude, – qala men auyldaghy tabys mólsherining edәuir aiyrmashylyghynan әleumettik tensizdik kýsheygen, el últtyq apat derlik jemqorlyqtan aryla almay keledi, jaghday osylay bolyp túrghanda sheneunikterining jalpy aziyalyqtargha tәn grandomaniyamen aualanyp ketetini de bar, mysaly, qarayghan aqsha júmsap әlemdegi eng úzyn Gonkong – Chjuhay – Makao teniz kópirin salu jay halyqtyng oryndy ashu-yzasyn tughyzdy. Solay bolsa-daghy Shanhaydaghy 101 qabattyq SWFC (Shanghai World Financial Centre) ghimaraty, Beyjindegi Olimpiyadalyq oiyndargha arnap salynghan «Su tekshe», «Qús úyasy» sekildi futuristik ghimarattar, Qytaydyng ataqty magnittik levitasiyalyq poyyzdary jәne juyrda júrtshylyq nazaryna úsynylghan әlemdegi eng ýzdik Byton elektrkar ýlgisi bes myng jyldyq órkeniyet osynshama uaqyt boyy halyqtyng ishki dәt-quatynyng pәrmendiligimen, adam aitqysyz enbekqorlyghymen ghana emes, belgili bir dәrejede ónerdi sayasattandyru, sayasatqa estetikalyq óng beru arqyly da saqtalyp túruy mýmkin-au degizerlik. Qazirde biz songhy jyldardaghy Qazaqstan men Qytay arasyndaghy ekonomikalyq qarym-qatynas eki elding arasyna mәdeny kópir bolyp ta tartyldy degendiol qajet etkennen de jii aityp-jazatyn boldyq, osy orayda búl iske Dimashtyng ýlesin de qosa ketudi úmytpaymyz. Obektivti týrde solayy sola, degenmen qazaq halqynyng ghana emes, ózge halyqtardyng da talap-tilegin bildermese Dimash býgingi Dimash bolmas edi. Ol jalpy alghanda býkil adamzattyng kórineu jәne kómes arman-ansarynyn, maqsat-múratynyng mәiegi, biraq naqty alghanda әnshi óz óneri arqyly aldymen kórshi qonghan eki halyqtyng – qazaqtyng jәne hanzudyng mәdeny integrasiyasynyng órisin keneyte bastaghanyn eskeru jón. Búl ýderis ishtey tildik jәne әlipbiylik aiyrmashylyqtardan, mәdeny aralas-qúralastyghynyng azdyghynan aqparattyq periyferiyada qalghan eki halyqty jaqyndastyrudy kózdese, keng kólemde alghanda eki halyqty da әlemning búryn tansyq bolyp kelgen kýre mәdeny jolyna týsiruge baghdarlanghan. Býginde әlemde nәsildik, konfessiyalyq aiqyndamalarkeyin syrghyp, adam birin-biri basqa belgi-qasiyetter boyynsha baghalaytyn boldy. Dimash óz ónerimen jәne jeke basynyng sapalyq qasiyetterimen, osy dýniyejýzilik trendti bederley kórsetip otyr, búl rette, onyng óneri toptastyra bastaghan әlemning sanaly, kózi qaraqty bóligi әnshini peacemaker (әlemdik bitistirushi) atay bastaghany tegin bolmasa kerek. Eng qyzyghy, qytaylar da әnshining әlemdik turnesin «Dy Dinastiya» dep atady, – hanzudyng tarihy kezenderimen úqsastyrudan shyqqan búl tirkesting mәni «Dimashtyng әmirlik etu uaqyty keldi» degendi bildiredi. Hanzu halqyna tәn osynau romantikalyq auan, messiyalyq kónil-kýiding tabyn belgili «Bir beldeu – bir jol» jobasy ayasynda jýrgizilip jatqan «Ekonomikalyq Jibek joly» josyghynan da angharugha bolar edi. Býginde QHR-de mәdeniyetke qatysty nәrsening bәri búryn bolmaghan belsendilikke iye, sonyng ishinde mәdeny múranyng kýllisi qalpyna keltirilip jatyr. Úly Jibek jolynyng boyyndaghy mәdeny múrany saqtaugha qoyyp, zerttep, janghyrtu, odan әri turizmge paydalanu isi de osy qatargha kiredi. Búl iske QHR jaghy sayasy maqsat berip otyr, yaghny sol arqyly ózderining jymysqy ekspansiyalyq sayasatyn jýrgizude dep keletin oijorular aityludayyn aitylyp jýr, biraq sonyng kópshiligi Qytaymen bәsekeles Batys sayasy «júldyzshylarynyn» qoldarynan shyghyp jatqanyn eskeruimiz kerek. Osy orayda joba sauda-sattyq jaghynan da, mәdeny jaghynan da halyqaralyq úiymdardyng belsene qatysuymen qolgha alynyp jatqany nazardan qaqas qala beredi. «Jibek jolynyn» Qytay, Qazaqstan jәne Qyrghyzstan aralyghyndaghy Tyani-Shani dәlizi YuNESKO-nyng Dýniyejýzilik mәdeny múra reprezentativtik tizimine engizilgen. Jobany negizgi jýzege asyrushylardyng biri – IKOMOS-tyng Halyqaralyq saqtaugha qong ortalyghy. Chaniani – Tyani-Shani dәlizi boyynda ornalasqan otyz ýsh tarihiy-mәdeny eskertkishting 22-si Qytaydyn, 8-i Qazaqstannyng jәne 3-i Qyrghyzstannyng aumaghynda. Demek, 2018 jylghy jeltoqsanda Shanhayda Dimashtyng «Jibek Jolynyng mәdeny elshisi» atanuy Qytay jaghynyng ghana sheshimimen emes, BÚÚ janyndaghy bedeldi halyqaralyq úiymdardyng qúptauymen qabyldanghan sheshim deu jón. Kez kelgen nәrseden sayasat izdey bersek kýlkige qalamyz, aghayyn.

«Jibek joly» siyaqty Qytay ýshin mәdeny manyzy airyqsha jobalardyng batys betke tartyluynyng ózindik astary da joq emes. Múnyng ózi QHR iydeologiyasy elding shyghysynan – Ontýstik Koreyadan, Japoniyadan, solardy kópir etip otyrghan AQSh-tyng «jýndi baraq» qoly arqyly kelip jatqan mәdeny ekspansiyadan kәdimgidey qauiptenetindigin kórsetedi. QHR-de osy maqsatta «Altyn qalqan» deytin memlekettik baghdarlama jasalghan. Dina Akhmet deytin mәlimeti mol jeli paydalanushynyng jazuynsha, Qytaydyng aqparat qúraldary Dimashqa qytay jastaryn Koreya mәdeniyetinen bet búrghyzyp, bet-beynege emes, әn salu sheberligine, adamy ishki dýniyege kónil audarudy basym etip, zor yqpal jasap otyrghany ýshin de dәn riza eken. Shynynda da koreylik key-pop bizge kiu-pop bolyp kirip alghany siyaqty siy-pop degen atpen qytay jastaryn da mendegen. Onyng Lu Hani deytin ókili Qytayda eng tanymal әnshilerding birinen sanalady. Al koreylik k-pop asyl týbinde zamanauy amerikan jastar mәdeniyeti hip hop-tyng bir bóligi bolyp tabylady jәne qazirde k-pop toptary әlem boyynsha fanattarynyng sany jaghynan Ginnes rekordtar kitabyna engen, mysaly PSY tobynyng bir kliyp-әnin bir jylda eki milliard jas qaraghan. K-pop Ontýstik Koreyanyng memlekettik mәdeny sayasatynyng qúramdas bóligi, yaghny ol úrany «birinshi bolu óneri» bolyp otyrghan korey jastary submәdeniyetine negizdelgen jalpyúlttyq hallu («korey tolqyny») jobasynyng ajyraghysyz bólshegi retinde últtyq iygilik dep jariyalanghan. Hallu býginde bizdi qoyyp, Soltýstik Amerikanyng ózine enip aldy. Ondaghylar búl koreylik alapat dauylgha qarsy esh qayran qyla almay otyrsa, alpauyt Qytay basqa baghyttaghy, yaghny ruhany megajúldyzdardy tauyp, solardy qarsy qalqan etip qoy jóninde sheshimge kelgen. Biraq ózderinde әlgi alapatqa des bererlik sonday alapat әnshi yaky muzykalyq stili bolmaghan. Osy syn sәtte elge әldeqalay Dimash kele qalghan da, qytay mamandary, Fu Lin aitqanday, ózderining muzyka dýniyesinen múnday joghary tehnikany jasaugha taba almay otyrghan qajet resurstardy qazaq әnshisining boyynan tapqan. Súraq tuady: «el qamyn oilaghan Edigeler» – Rinattar sol 2013 jyly osy qytay mamandary siyaqty Dimashtyng boyynan bizdegi Naynty uanderge qarsy qoyarlyq qajetti resurstardy nege kórmedi, kórmek túrghay, ózderining santehnik siyaqty doghal, ojar sózderimen jas әnshini shetke qaghyp, Qytaygha ketuge nege mәjbýrledi? Qytay aqyry Dimashtyng arqasynda ózderinen «qajetti resurstardy» tapty da ghoy: Hunan TV ótkizip jýrgen keyingi reality shou baghdarlamalar, әsirese songhy «Super vokal» bayqauy qytay әnshilerining jas tolqyny jalpy alghanda neoklassikagha, sonyng ishinde operapopqa shyndap bet búrghanyn kórsetip berdi. San endi ghana sapagha auysa bastaghan siyaqty.

Osy biz keltirgen faktiler Dimashtyng Qytaydaghy óner jolynan sayasy qanqa izdeu ónimsiz sharua ekendigine turashy. Múndaghy sayasat – úzasa sauda men mәdeniyetti elding әlemdik óredegi úzaqmerzimdik geosayasatymen qoyyndastyru. Geosayasat iydeologiya yaky ekspansiya emes, bizdegi ozyq otyz elding qataryna kiru siyaqty elding aldaghy, perspektivadaghy tynys-tirshiligine jol ashatyn ekonomikalyq kenistik, óris izdeu. Dәl sol siyaqty Rinat Zayytov Dimashty «mikrofonyndy jerge tastay sap, nege qarsy shyqpaysyn?!» dep kinәlap otyrghan Shynjang qazaqtarynyng mәselesi de kenirek kólemde alyp qaraudy tileydi. Basyn birden ashyp aita keteyik, eki jaqtan da – Qytay jaghynan da, Qazaqstan jaghynan da naqty, jan-jaqty resmy mәlimetterding azdyghy jәne oralmandar arqyly jetip jatqan aqparattardyng ala-qúlalyghy bizge búl mәsele jóninde tolymdy da obektivti pikir qorytugha mýmkindik bermeydi. Bir mәlimetkózderge qarasan, ólkede sayasy indoktrinasiya, sol arqyly jappay qytaylastyru sayasaty jýrip jatyr, endi bir pikir aitushylar uaqighalardy etnosidke, tipti genosidke aparyp tireydi. Osy orayda «azap shegip týrmede jatqan», «konslagerlerde jatqan» yaky «oqshaulau lagerilerinde» otyrghan jýz myn, jarty million, jeti jýz myn, tipti millionnyng ýstinde qazaq bary aitylady. Sheteldik qúqyq qorghaushylar әlgindey oqshaulau oryndaryn Qytaydaghy az halyqtargha arnap qúrylghan «sayasy qayta tәrbiyeleu lagerileri» dese, qytay ókimeti halyqty jana mamandyqtargha ýiretetin «erikti kәsiby bilim beru ortalyqtary» dep ataydy. Sonday lageri-ortalyqtarda otyryp shyqqan keybireulerding sóz sylayy onda beriletin tәrbiyeni adamnyng óz mәdeniyetinen, diny kózqarastarynan bas tartugha ýgitteu degenge saysa, endi birqatary onday ortalyqtarda eki ay bolghandarynda qytay iyerogliyfimen jazu oqytylghanyn, sosyn eldegi 126 din men konfessiyanyng ornyna bir dindi ústanugha ynghaylau talaby bayqalghanyn aitady.

Búghan qaraghanda Qytayda songhy bir jyldyng kóleminde últshyl separatizmge, diny ekstremizmge tosqauyl qoi arqyly memleket qauipsizdigin qamtamasyz etu maqsatynda, bir kezde Kenes Odaghynda bolghanynday, elde jan sany 95%-dy hani halqynyng manayyna toptasqan, memlekettik til — putunhuany qoldanatyn birtútas etnikalyq qauymdastyq jasau sayasaty bastalghan siyaqty. Osy orayda jergilikti atqaru organdary tarapynan asyra silteu de bolmay túrmaghan. Eger jaghday dәl osylay bolsa, búl sayasattyng indoktrinasiya ataluy negizinen dúrys. Búl jerdegi mәsele indoktrinasiya qay týrde – halyqtyng óz tilegimen be, әlde tilegine qarsy jýrgizilip otyr ma degenge kep tireledi. QHR Konstitusiya boyynsha kóp últty, biraq unitarlyq el, yaghny onda jetkilikti týrde ortalyqsyzdandyru jәne az halyqtargha últtyq-jerlik avtonomiya beru qarastyrylghan, alayda ShÚAR-daghy belgili «úighyr problemasynan» keyin әlsin-әlsin órship túrghan separatizm, Batystyng sony jeleu etip, elding ishki isterine aralasqysy kele beretini, jalpy halyq sanynyng kóptigi QHR-ding kóp últty, biraq jalghyz zandylyqqa baghynghan, ortaq bir tilde sóileytin, ortaq nanymdaghy unitarlyq negizin kýsheytu talabyna әkep otyrghanday. Onyng ishinde alfavit mәselesi de bar: elde ortaq putunhua әlipbiyi, sol negizde sóileu tili jasalghanyna biraz uaqyt, biraq jana alfavit birqatar aimaqtarda órge baspay otyr, sondyqtan múnda eki qytaydyng bir-birimen qaghaz-qalam kómegimen tildesui siyaqty qyzyq kórinister de oryn alyp otyrady. Músylman jikshildigine kelsek, ol Kenes Odaghy Shynjandaghy músylman halqynyng últ-azattyq qozghalysyna dem bergen 1930-shy jyldardyng orta sheninen bastau alady, sodan beri hanzu batys shekarasyna býlikting basy degendey senimsizdikpen qaraydy. Qolda bar aqparatqa qaraghanda, ókimet az últtardyng bir etnikalyq qauymdastyq sayasatyn qabyldaytyndaryn qaldyryp, kónbeytinderin tarihy otandaryna qaytarugha bekingen siyaqty. Yaghni, aralyq jol joq, eki jaqty azamattyqqa, sony paydalanyp eki ortada kommersiya jýrgizuge, bolmasa joghary zeynetaqy alu ýshin zannan attaugha tyiym. Sondyqtan da qylmystyq jauapqa tartugha bolmaghanymen, memlekettik túrghysynan kelgende kim bolsa da bolashaghyn, yaghny qay elde týpkilikti qalatynyn birjola aiqyndauy tiyis. Jogharydaghy qayta tәrbiyeleu ortalyqtarynda osy mәselening basy aiqyndalatyn siyaqty. Búl jaghynan әlgi ortalyqtar Europadaghy bosqyndardyng filitrasiyalyq lagerilerine úqsap túrady, olarda da negizinen bosyp kelgenderding múndaghy mәdeniyetti, yaghny mulitikulituralizmdi qabyldaytyndyghy ne qabyldamaytyndyghyna kóz jetkizilip, sodan keyin baryp bir toqtamgha keledi ghoy. Gәp osy isti qanday jaghdayda, qanday tәsildermen jýrgizude. Yaghny hanzu halqynyng ózin birkelkileui, óz manyna basqalardy úiystyruy eldegi jalpy ukladqa, hani júrtynyng mentaliytetine baylanysty Europadaghyday maydabiyke, sheber emes siyaqty, tizege salyp ketetin sheshimtaldyqqa qytymyr tәrtipke kóbirek beyim be deymiz. Sheteldik qúqyq qorghaushylardyng búl ortalyqtarda kenestik GULAG enbekpen týzetu jýiesining elementteri bar dep úlarday shulap jatqany da sodan boluy kerek. Múnday jaghdayda, әriyne, qandastarymyz «sýnguir qayyqty» tastap, bir jaghyna shyghuy kerek. Bәlkim Germaniyadaghy týrik aghayyndar siyaqty bir otbasy ekige bólinui kerek te shyghar. Ata-babalary jatqan, kindik qany tamghan ata-júrtty qiyp ketu onay emes, biraq jaghday solay bolyp túr. Qazaqqa bir tudyng astyna jinaludy oilaytyn da kez keldi. «Tughan jer, tónip kórsem, ghajap eken, / Mekendi alghan eken qazaq-ekem!» dep bir kezde Sәbeng — Sәbit Múqanov jazghanday, bizde batyr babalarymyz aq nayzanyng úshymen, aq bilekting kýshimn alyp berip ketken jer jetedi, tek kóship keletin qandastarymyzgha qúday jergilikti sheneunikterding qabaghyn ondasyn da.

Al endi osy aitylghandargha Dimashtyng qanday qatysy bar degen mashalagha keleyik.

Birinshiden, keybir kommentatorlar jazghanday, Qytayda az últtargha sayasi-ekonomikalyq shart qoi 2017 jylghy nauryz-sәuir ailarynda bastalghan. Al Dimash osy elding produserlik kompaniyasymen kelisimshartqa 2016 jyldyng sonynda, Singer-ding bastapqy kezinde-aq otyrdy. Onyng ataghy dýrildep shygha bastaghannan qytaylar ózderindegi qazaqtargha qúrmetpen qaraugha kóshkenin sol kezde qandastarymyz aityp-jazdy. Eger dәl ShÚAR mәselesinde qytay biyligining býkil qazaqqa kózqarasy ózgergen bolsa, Dimashqa da kózqarastary ózgerer edi ghoy. Onday bayqalmaydy, qayta qazaq әnshisine degen qúrmetteri kýnnen kýnge artyp barady. Demek, olar búl mәseleni Dimashpen, tipti jalpy Qazaqstanmen baylanystyrmaydy. Qytay biyligi ýshin milliardjarym halqyn ortaq nyqqa kóshiru, sonyng kómegimen tәrtip tizginin qytyp ústau — memleketting ishki sharuasy, oghan halyqtyng sýiiktisi bolghanymen basqa elding azamaty sanalatyn ónerpazdyng qatysy bolmauy tiyis. Osydan kelip Dimash synshylar aitatynday «Osynday Qytaydyng memlekettik arnasynda әn salu últty sýngge qayshy keledi» dep mikrofonyn laqtyryp tastap dauys kótere qalghan jaghdayda qytay jaghy bir kezde «arzan, sapasyz tauar satularyndy qoysandarshy» degen bizding sheneunikterdi «únamasa, almay-aq qoyyndar» dep toqtatqany siyaqty, «Taygha artqan qorjynday eki jaqqa kezek búltyndap jýru zangha qayshy, adamgershilikke de jatpaydy, marhabat, qandastaryng bir jaghyna shyqsyn» degen jauapty kóldeneng tarta qoyary haq. Múnday uәjdi jauapqa qarsy Dimash ne dey alady?! Keyin Astanada ótkizgen brifinginde ózi aitqanynday, ol әste de halyqaralyq dәrejedegi diplomat ta, sayasiya túlgha da emes, bar bolghany әnshi ghana ghoy. Sonan song әlgindey qarsylyq sózdi Qytaydyng ózinen shyqqan jәne jalpy últyn sýietin belgili qandastarymyz, mysaly boksshy Qanat Islam, konikiymen jýgiruden Qytay qúramasynyng mýshesi Dәstýr Túrsynjan, әlemdik jekpe-jek ónerining mandayaldy promouteri UFC-te Qytay atynan shyghyp jýrgen Júmabek Túrsyn túrghanda nege Dimash qana aituy tiyis?! Bylghary qolghabyn, kommersiyasyn, tipti dese mikrofonyn atyp úruy tiyis basqalar da bar ghoy. Árberdesin sol Rinattyng ózi yaky «Tóle Úrpaq» siyaqty nim sonyna jasyrynghan patriottar jas jigitti internet arqyly tasada otyryp aidap salghansha, halyqtar arasynda alakózdikti qozdyrghansha qyrghyzdyng Zamirbek Kochorbaevy siyaqty nege ózderi kóshege shyghyp, aqyryp tendik súramaydy?!

Osylardy kórip otyryp jalpy ónerdi, sonyng ishinde әn ónerin qabyldau qanshalyqty subektivti nәrse ekendigin týisingendey bolasyn. Orystar Dimash arqyly qytay әnderin estip, qúlaqqa jaghymdy, nәzik әuendi muzyka eken dep jatyr, al bizding qazaq birdene bolsa «ata jauymyzdyng óleni» dep, nayzasyn oqtalyp, óre týregeledi. Shynymen de qytay biz ýzdiksiz soghysqan qyzylbas, qalmaq siyaqty epik ata jau ma, mәselening osy jaghyn ashyp alayyqshy.

Derekterdi qarasaq, tarih betin aqtarsaq, jalpy Qytay tarihynda, hani júrtynda úly jihangezder bolmaghanyn bayqaymyz. Dәliregi bolghan, olar tipti vikingter men Kolumbtan kóp búryn әrqaysysyna eki jýz golland karavellasy syiyp ketetin kemelermen qazirgi Amerika jerine kelip-ketip túrghan. Jer sharynyng týkpir-týkpirimen sauda-sattyqty jolgha qoyghan. Biraq keyinirek elding aqsaqaldary men oishy adamdary aqyldasa kelip, halyqtyng jat әserlerge úshyrap, tamyrynan ajyrap qalmauy ýshin teniz keship, qiyr asatyn saparlargha shekteu salady. Ekinshiden, hanzu ejelden dәn pisirip kele jatqan halyq. Al dәndi daqyldar, sonyng ishinde kýrish daqyly zor enbekpen kýtip-baptalyp, ósiriledi. Endi osynshama ter tógilgen alqapty tastap basqa jaqqa ketudi oilaudyng ózi kýpirshilik. Sondyqtan hani júrtyna alysqa shappay, manayyndaghy móldek jerdi ainaldyra beru әdet. Ýshinshiden, ejelgi qytay órkeniyetining besigi — elding ortalyq jәne ontýstik bóligi búryn quatty ghún (qytaysha — hunnu) imperiyasynyng qol astynda boldy. Ghúndardyng ordasy osy ólkedegi jalpaq aqqan Huanhe ózenining boyynda túrghan. Huanhe — ghún tilinde Saymaq nemese Saryózen («Saymaqtyng Saryózeni» deytin kóne kýy de bar), týrkige sózbe-sóz audarghanda — Qúbakól (alghash Dimashtyng júldyzy janatyn Chansha qalasy osy ózenning boyynda ornalasqan). Ghún dәuirining taby eki jaqqa ortaq «nan», «kýi», «apa» degen sózderden de bayqalady. Ne kerek, osy tektes sebepter hani halqynyng tarihy sanasynda óshpestey bolyp jattalyp qalghandyqtan hanzu Tәniri tauynyng arjaghynda jatqan elderge, yaghny Orta Aziyagha kóp jolamaghan. Anda-sanda shabuyldap qoyyp, olja alyp, Erenqabyrghalaryna qaytyp ketip otyrghan. Qytay memleketi Shyghys Týrkistandy XVIII ghasyrda ghana jaulap aldy, ólkege Shynjang (Jana ólke) uәliyligi mәrtebesi 1884 jyly berildi. Osy aralyqtaghy jýz jylda әlemdegi san jaghynan eng kóp jәne salystyrmaly týrde jaqsy qarulanghan Qytay әskeri ýsh-aq ret súghyna engen jәne búlar qazaq dalasyna qashqan jonghar tayshylaryn ústau maqsatynda jasalghan ekspedisiyalyq joryqtar edi. Sirә, osy joryqtar kezinde qazaqtar hani jauyngerlerimen emes, sol kezenderde býkil hani halyqtaryn biylep túrghan, hanidargha etnikalyq jaghynan tuys, biraq aiyrmashylyqtary edәuir kóshpeli jauynger jurjandar (jujandar) jәne monghol tektes kidandar qúrghan mәnjulik, yaghny soltýstik qytaylyq túnghys tekti Sin әuleti tútymyndaghy memleketting әskerine jolyghyp, qaqtyghysyp, qalghan boluy. Oghan bir dәlel — sonday shayqastardyng biri oryn alghan Bayanauladaghy jerding «Shýrshit-qyrylghan» atalatyndyghy. Qazaq jurjandy «shýrshit», kidandy «qytay», «qaraqytay» degen (onyng bir sebebi, Shynghyshan dәuirining aldynda kidandar jurjandarden jenilip, bir bóligi Orta Aziyagha qashqan), olardyng ózi de Sin әskerinde kóp bolmaghan, ekspedisiyalyq otryadtyng negizin ontýstik manghúldar, solondar, azdap halqa júrty qúraghan tәrizdi. Mәnjulik Sin imperiasy 1911 jyly Sinhay tónkerisi nәtiyjesinde qúlady, memleket birneshe bólikke bólinip ketti, sonyng ishinde hanzular mekendeytin eng ýlken bóligi óz aldyna el bolyp túrdy. Qazaqtar songhy ret shýrshitterdi 1918-1919 jyldardaghy azamat soghysy kezinde, «Ataman Annenkovtyng parizan diviziyasy» qúramyna Alash polkterimen birge kirgen jaldamba Jeke Manchjur polki qatarynda kórdi. Búl diviziyanyn, sonyng ishinde mәnju jasaghynyng asqan qatygezdigin aq gvardiyashylardyng ózderi aita almaghan.

Osy mәlimetterden qazaq «qytay» dep býginde QHR-de tituldy bolyp otyrghan hani júrttaryn emes, ózderine «shýrshit» deytin búrmalanghan atpen jәne «qytay» deytin ekzonimmen mәlim bolghan mәnju-túnghys halyqtaryn týsingendigin kóremiz. Alghash Shyghys Týrkistandy da jaulap alghan hanidar emes, osy soltýstik júrty. Hanidar 1949 jyly qúrghan QHR sol sebepten de Sin (Mәnju! Imperiasynyng tarihy mirasqory bola almaydy, sondyqtan ol býginde ózimen kórshi memleketterge aumaqtyq yaky basqa da talaptar qoya almaydy degen pikir qúlaqqa kiredi. Biraq qazirgi últtyq substansiyasy kýshti qazaq oisanasy múnday tarihy mәnshuralardy qabylday almaydy, óitkeni biz jan sany kóp, quatty eldermen kórshi boluydyng ózin qater dep qabyldaytyn tarihy qorqynysh – «Qytay sindromynan» aryla alatyn emespiz. Osy tarihy arhetip gomindan men Mao kezenderinde imperialyq Qytay sayasatymen qoylana týsip, eki elding arasynda ekonomikalyq qarym-qatynas qarqyndaghan songhy jyldary taza sinofobiyagha úlasyp otyr. Osy sebeptermen aqparat ministri Dәuren Abaev bir súhbatynda aitqanday, qazaq óz tarihy kórshisin әli kýnge dúrys-tanyp bilmey otyr. Osy orayda Dәurenning Qytaygha bir baryp kelgen qazaq ózining miyndaghy sinofobiyalyq stereotipterdi dereu seziner edi degen pikirmen kelisuge bolady. Nemese búl el jayynda sauatty jazylghan maqala-kitaptardy oqysaq oilanar ma edik, qayter edik. Ókinshtisi, bizde qytaytanu boyynsha dýniyeler joqtyng qasy ghoy, búl rette tarihshy Hafizovanyng monografiyasy men sinolog-diplomat Qasym-Jomart Toqaevtyng jazbalarynan basqa tilge tiyek bolar eshtene joq. Bizde Qytaydy zertteytin bir ghylymy ortalyq qúru úsynysy – әbden pisip-jetilgen úsynys. Olay bolmaghan jaghdayda Internetting qazaqtildi segmentinde qazaq mәselesi arqyly úighyr problemasyna әser etkisi keletin ýshinshi bir kýshting qolymen órship túrghan trend – sinofobiyanyng otyna últtyq kónil-kýidi paydalanyp may qúiyp, qazaqty alatayday býldiru, ekige bólu, jalghasa bermek. Sonyng ishinde bir kezde abolusionizm Múhamed Ály men Maykl Djeksondy nәsilshil alakózdikke iytermelegeni, orys shovinizmi Igori Talikovty sayasy ekstremizmge úryndyrghany tәrizdi, bizdegi «naspattyq» sinofobiya Dimashtardyng boyyna sayasi, әleumettik beymazalyq úryghyn sinirgisi keletin rәuish tanytady. Jogharydaghy ýsh túlghanyng taghdyry nemen ayaqtalghany mәlim, sondyqtan da halyqtyng sanaly bóligi býginde Dimashty sayasattyn beytarap saqtau jaghynda. Niyet dúrys qoy. Desek te Dimash dengeyindegi óner iyesin, sonyng ishinde onyng shygharmashylyghyn tarihtan tys, tarihy kategoriyadan bólek qarastyra almaysyn. Sebebi ónerding bir ólshemi óner iyesining qoghamdaghy әrtýrli jaghday men kónil-kýidi tanyta bilu qabiletinen túrady, múny ónerding reprezentativtik (әdleumettik) atqarymy deymiz. Áriyne, jalpy muzyka, sonyng ishinde Dimashtyng әnderi әlemdi soghys tajalynan aman saqtap qalady dep aita almaymyz. Biraq ol әlemde bolyp jatqan uaqighalargha, sonday-aq sayasatqa da belgili bir dәrejede ong әser ete alady. Sayasatker ózining sayasatymen dúrystap ainalyssyn, óleng aitsa dastarqan basynda, dos-jarandarynyng ortasynda otyryp aitsyn, al әnshi sayasatqa alandamay, shygharmashylyq jolyn, sahnasyn ghana bilsin, yaghni, әrkim ózining ómirine mәn bolyp otyrghan isimen ghana shúghyldana ainalyssyn» desek te, ómirde jibi týzu salyq tóleushi qalsyn-qalmasyn sayasatqa aralasatyny syqyldy әrqanday daryndy artist te ózining shygharmashylyq jolynda taza sayasat bolmaghanymen, sayasy qanqasy bar jaghdaylargha, әleumettik mәselelerge betpe-bet úshyraspay túra almaydy. Bizdinshe, Dimash ýshin sonday ýlken әleumettik jolyghu – әnshi túlghasyna halyqaralyq biznes ókilderining nazar audaruy.

(Jalghasy bar)

Maqsat Tәj-Múrat

Abai.kz