Keshe 9 sәuir kýni Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev kezekten tys preziydenttik saylau ótetinin mәlimdedi. Sóitip, 2020 jyly ótui tiyis saylau biyl 9 mausymgha belgilenip otyr. Múny elimizde oryn alyp jatqan memlekettik manyzy bar sayasy oqighalardyng jalghasy dep biluimiz kerek. Nauryz aiynda elimizding Túnghysh Preziydenti, Qazaqstannyng damuyna óshpes ýles qosqan Elbasy Núrsúlan Nazarbaev ókilettiligin toqtatatynyn jariyalanghannan bastap, oryn alghan әrbir sayasy qadam elding erteni ýshin asa manyzdy bolyp otyr. 

Qazaqstan Respublikasy – tәuelsiz hәm demokratiyalyq memleket. Búqara óz preziydentin osyghan deyin de saylau arqyly tandap keldi.  Dese de, Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh preziydenti Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevpen teng keler kandidat búghan deyin bolghan emes. Qay saylauda bolmasyn Elbasy kez-kelgen qarsylasynan oq boyy ozyq túrdy.

Elbasy Núrsúlan Nazarbaev ókilettiligin toqtatqannan keyin týrli sayasy toptar aldaghy saylaugha dayyndyqty bastap kep jibergeni bayqaldy. Olar, әriyne kezekten tys saylau bolatynyn bildi. Biraq, sayasy sarapshylar dәl jazdyng ortasynda, yaghny 9 mausymda saylau ótetinin boljay almay qaldy. Sebebi, Elbasy qatyspaytyn saylauda kóp dauys jinaugha әrkim-aq dәmeli. Múnyng syrtynda 9 sәuir kýngi Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev kezekten tys preziydenttik saylau ótkizu turaly mәlimdemesinde aldaghy preziydent saylauynyng әdil, әri taza ótkizetinine uәde berui eldegi sayasy toptardyng belsendiligin artyryp otyr.

Qazaqstan Respublikasynyng preziydenti Qasym-Jomart Toqaev preziydent halyqtyng tandauymen saylanatynyn, Qazaqstannyng basshysy retinde saylaudyng ashyq, taza, әri әdil ótuine kepildik beretinin aituy jәne "әdil saylau ótkizu mening berik ústanymym" dep qadap aituy biylikting de aldaghy saylaugha tas-týiin dayyn ekenin bildirse kerek.

Ras, mausym aiynda ótetin kezekten tys preziydenttik saylau Qazaqstan halqyn eleng etkizgen eleuli oqigha boldy. Búl saylauda aldaghy bes jylda Qazaqstan halqyn bastaytyn kóshbasshynyng kim ekeni aiqyndalady. Búl saylauda biylik tranziytining qalay ótetinin qogham bolyp baqylaytyn bolamyz. Búl saylaudan keyin Qazaqstan Respublikasyn jarqyn bolashaqqa bastaytyn kezekti kóshbasshysynyng tarihy sheshimderin óz kózimizben kóretin bolamyz.  Sondyqtan da búl oqighagha býkil qazaqstandyqtar jiti nazar audaryp otyr. Onyng syrtynda búrynghyday emes, sayasattyng qyzuy da qatty kóteriletini anyq. Eki mynynshy jyldardyng basyndaghyday týrli sayasy kózqarastar payda bolyp, týrli pikirtalastar bolatyny bayqalady.

Búl orayda eldegi eng manyzdy sayasy oqighany eng basty sayasy úiym «Nur Otan» partiyasysyz elestetu mýmkin emes. Elbasynyng ózi jetekshilik etetin búl partiya әrbir sayasy oqighalardyng basy-qasynda jýredi. Onyng ýstine «Nur Otan» partiyasy jalpy halyqtyq partiya. Mýshelerining sany әldeqashan millionnan asyp ketken búl alyp úiymnyng el halqynyng erteni ýshin qolgha alyp jatqan jobalaryn aityp tauysudyng ózi qiyn. Sóitse de, búl saylau «Nur Otan» partiyasynyng zamangha say jetile týsui kerektigin de anghartyp otyr.

Elding bәrine jaqsy tanys «Nur Otan» partiyasy jayly ejiktep bәrin týsindirip, qayta jazyp otyruymyzdyng basty sebebi, birinshiden, el ýshin enbek etip jýrgen azamattardyng iygi isin taghy bir mәrte eske ala ketu kerek. Ekinshiden, «Nur Otan» partiyasy óz atynan kimdi preziydenttik kandidatqa úsynady? Búl súraq býkil qazaq sayasatynyng tarazysyna ainalyp otyr. Ýshinshiden, «Nur Otan»-nyng úsynghan adamy preziydent bolu mýmkindigi anaghúrlym joghary.

Endi negizgi taqyrypqa oralayyq. Basta aitqanymyzday, mausym aiynyng toghyzynshy júldyzynda kezekten tys preziydenttik saylau ótedi. Búl naqty sheshim. Búl saylaugha «Nur Otan» partiyasy tas-týiin dayyn otyr. Búl turaly partiyanyng Ortalyq apparatynda ótken jiynynda Tóraghasynyng Birinshi orynbasary Mәulen Áshimbaev mәlimedi.

Mәulen Áshimbaevting aituynsha, memleket basshysy kezekten tys preziydenttik saylau ótkizu turaly sheshimdi dәl uaqytynda qabyldap otyr. Óitkeni, dәl qazir preziydenttik saylau ótkizu óte ynghayly kezeng tuyp otyr. Sol ýshin Mәulen Saghathanúly memleket basshysynyng búl bastamasyn býkil el bolyp shynayy qoldau kerek degen pikirde.

Mәulen Áshimbaev óz sózinde, Qazaqstan respublikasynyng Preziydenti Qasym-Jomart Toqaevtyng kezekten tys preziydent saylauyn ótkizu turaly sheshimin tolyghymen qoldauymyz kerek ekenin aita kelip, búl sheshimning elding birligi men berekesin nyghaytyp, el biyligining túraqtylyghyn qamtamasyz etu ýshin qabyldanyp otyrghanyn jetkizdi. Sheshim dәr kezinde qabyldanyp otyr. Sondyqtan da «Nur Otan» partiyasy saylau nauqanyna tas-týiin dayyn bolatynyn aitty partiya Tóraghasynyng orynbasary.

Mәulen Áshimbaev, «Nur Otan» partiyasy Tóraghasynyng Birinshi orynbasary

– «Nur Otan» partiyasy aldaghy 9 mausymda ótetin saylau nauqanyna tas-týiin dayyn. Biz búl saylauda ózimizding úiymdastyrushylyq, kadrlyq, sayasy jәne aqparattyq әleuetimizdi tolyq paydalanyp, zang ayasynda ghana júmys isteytin bolamyz. Saylau elimizdegi túraqtylyq pen birlikting odan әri kýshengine ong әserin tiygizip, halyqty Elbasynyng sayasaty ayasynda jana maqsattargha jeteleydi dep senemiz.

Sonday-aq, osy jinalysta mausym aiynda ótetin kezekten tys preziydenttik saylaugha biylik partiyasynyng atynan qatysatyn kandidattyng esimi 23 sәuirde ótetin partiyanyng kezekten tys XIX sezinde belgili bolatyny aityldy. Partiya Tóraghasy orynbasarynyng aituynsha, Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev partiyanyng kezekten tys sezin shaqyru turaly qaulygha qol qoyghan.

Mәulen Áshimbaev, «Nur Otan» partiyasy Tóraghasynyng Birinshi orynbasary

– Elimizdegi jetekshi sayasy partiya retinde «Nur Otan» preziydent saylauyna belsendi týrde qatysady. Partiya Tóraghasynyng tapsyrmasyna sәikes partiyamyz saylaugha qatysu ýshin óz kandidatyn úsynady. Soghan baylanysty býgin Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev 2019 jyldyng 23 sәuirinde partiyanyng kezekten tys XIX sezin shaqyru turaly Qaulygha qol qoydy. Sol sezde «Nur Otan» atynan saylaugha qatysatyn kandidattyng esimi belgili bolady.

Jiyn sonyna qaray partiya Tóraghasy orynbasary Mәulen Áshimbaev eldegi eng iri sayasy nauqangha jan-jaqty dayyndalu ýshin atqarylar isterdi atap ótti. Ári partiyanyng Ortalyq apparaty men barlyq dengeydegi filialdaryna jәne bastauysh partiya úiymdaryna saylaugha tynghylyqty dayyndaludy eskertip, naqty tapsyrmalar berdi.

Abai.kz