2018 jylghy 6 jeltoqsanda Últtyq komissiya otyrysynda «Qazaq tili emle erejelerining jobasy» maqúldandy. Soghan baylanysty «jana emlemiz minelip, qyrnalyp boldy ma, dau tudyratyn jerleri joq pa?» degen oimen onyng «Egemen Qazaqstan» gazetine shyqqan núsqasymen tanysyp shyqqan bolatynbyz. Bizdinshe, emlening oilasatyn, jóndeytin tústary әli de barshylyq. Sózimiz jalang bolmas ýshin dәlelder keltireyik.

*2. á, o, ó, u, ú әripteri tól sózding basynda jazylady: ádis, álem, sán, dán, mádenıet, báıterek; ozyq, ońtaıly, qoǵam, torsyq; óris, ómirsheń, kósem, bórik; utymdy, ustaz, qujat, tumar; úrdis, úkimet, júıe, túbegeıli.

Búl tújyrym qate. Óitkeni «sózding basynda» degen sóz birinshi әrip degendi bildiredi, al ә, o, ó, ú, ý әripteri sóz basynan basqa oryndarda da jazylady. Búghan osy baptaghy mysaldardyng (sán, qoǵam, kósem, tumar, júıe) ózi-aq dәlel bola alady. Sondyqtan «basynda» degen sózdi «birinshi buynynda» ne «basqy buynynda» dep ózgertken jón.

Sonday-aq biz búl erejedegi «tól sóz» tirkesining qazaqtyng óz sózi degen maghynada qoldanyluyn qúptamaymyz. Óitkeni tól sóz bógde adamnyng sózining ózgerissiz jetkizilgen týrining atauy retinde júmsalatyn termin bolghandyqtan erejede ony basqa maghynada qoldanbaghan jaqsy. Sondyqtan erejedegi «tól sóz» degendi «qazaqtyng bayyrghy sózi» dep alghan ne basqa sózben auystyrghan dúrys.

*44. Arab sifrymen berilgen sangha qosymsha defis arqyly jalghanady, sonday-aq týsirilgen -ynshy (-inshi), -nshy (-nshi) qosymshasynyng ornyna defis qoyylady, al rim sifrymen berilse, defis qoyylmaydy: 6-ǵa, 100-ge deıin, 10-15-ten; 2018-jyly, 5-sanat, 3-kireberis, 10-qazan, 2-aqpan, 136-bap, 1-úı, 9-páter, HHI ǵasyr, III tom, IV taraý.

Búl erejede defis eki týrli qyzmet atqaryp túr: birinde san men qosymshanyng arasyn bólip túrsa, ekinshisinde sangha -ynshy, -inshi, -nshy, -nshi qosymshalarynyng qosylyp oqylatynyn kórsetedi. Soghan baylanysty 6-ǵa sózi altygha-altynshygha, 100-ge sózi jýzge-jýzinshige dep eki týrli oqylady.

Búl qayshylyqtan qútyludyng eki joly bar. Birinshisi –  erejedegi ekinshi jay sóilemdi «sonday-aq zat esimning aldyndaghy rettik san esimning -ynshy (-inshi), -nshy (-nshi) qosymshasynyng ornyna defis qoyylady» dep naqtylau. Ekinshisi – erejedegi ekinshi jay sóilemdi alyp tastau. Búl jaghdayda basqa qosymshalar siyaqty -ynshy (-inshi), -nshy (-nshi) qosymshalary da sangha defis arqyly jalghanady. Mysaly, 2018-inshi jyly.

*100. Buyn y men u dauyssyzdarynan bastalghanda da-ýys (daý-ys emes), sa-ýat (saý-at emes), da-ıyndyq (daı-yndyq emes), qu-ıyn (quı-yn emes) týrinde tasymaldanady.

Múnda buyn y men u dauyssyzdarynan bastalsa, tasymal olardyng aldynan, yaghny buyn jiginen jasalatyny aitylyp túr. Bizdinshe, búl baptyng qajeti joq. Óitkeni ol múnyng aldyndaghy 99-baptyng jeke jaghdayy ghana (§99. Sóz buyn jigine sәikes tasymaldanady).

*103. Bir buyndy sózder tasymaldanbaydy: aı, kún, vólt, kvars, pýnkt.

Búl bapta «punkt» sózi bir buyndy sózge jatqyzylghan. Soghan qaraghanda emleshiler sózde bir dauysty jazylsa, buyn sany da bireu bolady dep esepteytin siyaqty. Biraq sóz buyngha jazyluy boyynsha emes, aityluy boyynsha bólinedi. Búl orayda qazaq buyn sonynda ýsh dauyssyzdy qatar aita almaytyndyqtan múnday sheteldik sózdi dәneker dauystyny qoldana otyryp dybystaydy. Demek, «punkt» sózi eki buyndy bolyp aitylady. Sondyqtan «punkt» sózin búl bapqa mysal retinde keltiru qate nemese erejeni «bir dauystyly sózder tasymaldanbaydy» dep ózgertu kerek.

*11. Keybir kirme sózderde til ýndestigi saqtalmay jazylady: quziret, qudiret, muǵalim, qyzmet, qoshemet, aqiret, qasıet, qadir, kitap, taýqimet, qaziret.

Emlede kirme sózge «qazaq tilining dybystyq zandylyqtary boyynsha iygerilip jazylatyn ózge tilden engen sóz» degen anyqtama berilip, al til ýndestigin qazaq tilining negizgi dybystyq zandylyghy dep kórsetken. Demek, kirme sózding jazyluy til ýndestigine baghynuy kerek, biraq 11-bap búghan qayshy. Soghan baylanysty berilgen mysaldardy ne til ýndestigine baghyndyruymyz kerek, ne kirme sóz ýshin til ýndestigi qanday jaghdayda oryndalmaytynyn naqty kórsetuimiz kerek. Ár týrli mysaldar qarastyru juan dybystarmen birge e keletin sózderdi (mysaly, Ahmet, rahmet, qyzmet) til ýndestigine baghyndyryp jazu ýilesimdi bola bermeytinin kórsetedi, al basqa sózderdi til ýndestigine baghyndyryp ózgertuge bolady. Olay bolsa, «kirme sózde e-den basqa jinishke dauystylar juan dauystygha jalghas kele almaydy» degen tújyrym jasaymyz. Búl jaghdayda jogharydaghy mysaldar qúzyret, qúdyret, múghalym, qyzmet, aqyret, kәdir ne qadyr, kitәp, tauqymet, qazyret dep jazylatyn bolady.

*82. yu әrpi ú әrpimen jazylady: parashút, absolút, glúkoza, debút, prodúser, lúks, valúta, búdjet, búro, sújet, búleten, fúchers, kompúter, tútor.

*83. ya әrpi á әrpimen jazylady: zarád, knáz, narád, razrád, grıláj. Eskert u. y (ı) әrpinen keyin túrghan ya-nyng ornyna a jazylady: aksıa, alergıa, hımıa, gımnazıa.

Búl baptarda shettildik sózderdegi ya-ny ә-men, yu-dy ý-men almastyru núsqaulanghan. Sonda yadro, yahta, mayak, mayatnik degen sózderdi әdro, әhta, maәk, maәtnik dep, yuani, yumor, kayuta degen sózderdi ýan, ýmor, kaýta dep jazamyz ba?! Múnyng kelisi kelmeydi ghoy. Bizdinshe, múnday sózderdi jazghanda qazaq tilindegi ya men yu-gha arnalghan 9, 10-baptargha sýienip, ya-ny ya-men, yu-dy yu-men almastyrghan dúrys. Synayy, búl bapta ya men yu shettildik sózding basynda da, dauystydan keyin de keletini, oghan jogharydaghy erejelerding ýilespeytini eskerilmegen siyaqty. Olay bolsa, búl baptar tolyqtyrudy qajet etedi.

Biz búl maqalada emledegi ózimiz bayqaghan kemshilikterding bәrin birdey tizbelep otyrghan joqpyz. Mysaly, búghan ghalymdar arasyndaghy pikirtalastyng basty nysany bolyp otyrghan y men u-gha qatysty kemshilikterdi de, jýz jylgha juyq uaqyttan beri erejesi tiyanaqtalmay kele jatqan ә-ge qatysty kemshilikterdi de, shettildik sózdi tilimizge beyimdeuge qatysty kemshilikterdi de kiristirmedik. Búl mәselelerding әrqaysysyn әr bólek sóz etu josparymyz bolghandyqtan, múnda erejelerdegi keybir shalaghaylyqtargha ghana toqtaldyq. Biraq osy keltirilgen mysaldardyng ózi-aq dayyndalghan emle erejelerining bir qaynauy ishinde ekenin kórsetedi. Alayda oghan qaramastan býgingi kýnde jer-jerlerde emleni kópshilikke oqytu júmystary bastalyp ta ketti. Búl orayda oqytudy emledegi týitkilder tolyqtay sheshilip bolghan song jýrgizbese, paydasynan ziyanyn kóbirek tiygizetini týsinikti. Sondyqtan shala emleni júrtshylyqqa ýiretuge asyqqannan góri aldymen kemshilikterinen aryltugha, әr týrli pikirdegi ghalymdardyng birlesken talqylauy arqyly ortaq sheshimge keluge júmystanghan abzal.

Vanov Quantqan Yrzaúly

Abai.kz