Azat Peruashev: Eger meni diktator desender, eng aldymen óz-ózime diktatormyn
Preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyng pәrmenimen Qazaqstanda kezekti ret kezekten tys preziydent saylauy ótetini belgili. Kýni de belgilendi. Ol – 9 mausym. Al, ol saylaugha kimder týsedi? Mәsele osynda...
Bizde zang boyynsha preziydent saylauyna sayasy partiyalar men respublikalyq auqymdaghy qoghamdyq birlestikter ghana ýmitker úsyna alady. Talap solay. Qazaqstanda kemi 10-15 jyl túruyn, onda da 5 jyl memlekettik qyzmette isteuing kerek. Áleumettik jelide júrt qoldaghan Múhtar Tayjan men Marghúlan Seysembay dәl osy sebepti dodagha «dopusk» ala almady.
Aytpaqshy, preziydent Toqaevtyng saylau ótetini turaly cózi aitylmas búryn Aqordada alqa-qotan jiyn ótken. Preziydent birli-jarym sayasy partiyalardyng basshylaryn jiyp, aqyldasqan. Ol jiyngha «Núr Otannan» Mәulen Áshimbaev, «Aq joldan» Azat Peruashev, kommunisterden Ayqyn Qonyrov, «Auyldan» Ály Bektaev baryp, qatysqan.
Sheshim júrtqa jariyalanysymen atalghan partiya basshylary saylaugha ýmitker shygharatyndyqtaryn aitty. Barlyghy siezd ótkizetin boldy. Sәuirding sonyna qaray óz kandidattaryn anyqtaydy.
Potensialdy kandidattar da joq emes. Olar: «Núr Otannan» Darigha Nazarbaeva men qazirgi preziydent Qasym-Jomart Toqaev. Qalghan partiyalardyng ýmitkerleri siezden song belgili bolady.
Aytpaqshy, kommunist deputat Ayqyn Qonyrovtyng ózi de preziydenttikke týsuge ketәri emestigin aitqan. Al «Auyldan» senator Bektaevtyng ózi týsip qalar deydi key júrt.
«Aq jol» partiyasy Ortalyq kenes jiynyn ótkizip, birneshe ýmitkerdi belgiledi. Endi sәuirding sonynda qúryltay ótkizedi. Sonan song ýmitker tandalady. Dese de júrt «Aq joldyn» basty ýmitkeri retinde – deputat Azat Peruashevting ózin aituda. Shynynda solay ma? Sózge tarttyq, súrap bildik.
-Azat Túrlybekúly, әleumettik jelide, el ishinde «Aq joldyn» saylaudaghy ýmitkeri – Peruashevting ózi» degen sózder aitylyp jatyr. Siz saylaugha týsesiz be? Sizding partiyanyzda sizden basqa layyqty deytin eshkim joq pa?
-Áriyne, olay emes. Men óz partiyalastaryma, әriptesterime qúrmetpen qaraymyn. Saylaugha týsu turaly sheshim, kandidattardy úsynu – siezde sheshiledi. Ras, keybir sayasatkerler, jurnalister meni «Aq joldaghy» jalghyz ýmitker degen kózqarasta. Shyndyghynda mýlde olay emes. Biz demokratiyalyq partiyamyz. Sondyqtan partiya siezining sheshimin sabyrmen kýtuge tura keledi.
-Ortalyq kenes jiynyn ótkizdinizder. Endi qúryltay shaqyrmaqsazdar. Soghan qaraghanda ortaq sheshimge kele almaghan sekildisizder...
-Ras aitasyz, plenumda ortaq sheshimge kele almadyq. Sebebi aimaqtardyng ózinen 6-7 figura shyghyp otyr...
-Sizding kandidaturanyzdy úsynghandar boldy ma?
-Týrkistan, Manghystau, Almaty oblystarynyn, Almaty men Núr-Súltan qalalarynyng ókilderi mening kandidaturamdy úsyndy. IYә, men partiya jetekshisimin. Alayda solay eken dep, jalghyz mening kandidaturammen shektelgen dúrys emes. Plenumda men osyny aittym. Plenum aldynda men ónirlerdegi ózge de әriptesterimmen sóilesken edim. Olardyng da arasynda preziydenttik dodagha týsuge dayyn adamdar bar. Bizge partiya liyderlerining tizimin keneytu qajet. Biz tek bir adammen shektelmeuimiz kerek...
- Qazir bizben birge paralleldi Ukrainada da saylau ótude. Alghashqy turda 39 kandidat bolghan edi. Aqyr ayaghynda, bәribir dauysty kóp jinaghan 4 kandidat algha shyqty. Búl óz kezeginde kandidattardyng kóptigi nәtiyjege әser etpeytinin kórsetti. Sizding sózinizge qarasaq, «Aq jol» bir emes, birneshe ýmitker shygharady. Qalay oilaysyz, kóp kandidat shygharu qanshalyqty tiyimdi?
- Joq, ol qate. Ár partiya bir ghana kandidatty úsynu mýmkin. Biraq, biz qazirgi jaghdayda eng ýzdik ýmitkerdi tandauymyz kerek. Eger Ukraina turaly aitar bolsaq, ol jerden bizge sayasy prosesterding ashyqtyghyn ýirenuge bolady. IYә, onda da ýlken shyghyndar men keybir kelensiz keyipkerler bar. Degenmen, Ukrainadaghy qarqyndy bәseke men ol jerding ózgeriske dayyndyghy óte jaqsy.
-Jaqsy, jogharyda birneshe figura bar dep qaldynyz. Olar kimder? Aytugha bola ma? Álde...
-Áriyne, Soltýstik Qazaqstan oblysy advokattar palatasynyng tóraghasy, Petropavl qalasyndaghy orys drama teatryna arnalghan «Alash» piesasynyng avtory Evgeniy Kinseli ózining kandidaturasyn úsyndy. Osy ýmitkerdi jelilerde belgili sayasatker Petr Svoik qoldaytyny aitty.Sonday-aq, «Aq jol» partiyasy Jambyl oblystyq filialynyng tóraghasy, Taraz qalasynyng ýsh mәrte mәslihat deputaty, belgili kәsipker, jergilikti «Atameken» palatasyng basqarghan Asan Qoshmambetov ta niyetti ekenin jetkizdi. Dәl osy Qoshmambetovtyng Mәslihat deputaty bola túra, sol Mәslihattaghy basym kópshilikke qarsy shyghyp, búrynghy shendi-shekpendilerge emes, әleumettik jaghdayy tómen otbasylargha kómek berudi talap etkeni aqparatta qyzu talqylandy.
Óskemennen adam qúqyghy jónindegi sarapshy, myqty ghalym Quat Rahimberdin týsip jatyr. Negizinen iri biznestin ókilderi de bar.
- Plenumda belgili jurnalist Arman Sqabylúly: «Peruashev ózdiginen bas tartqan jaghdayda partiya jana demokratiyalyq dәstýrdi qalyptastyru maqsatynda әiel adamdy ýmitkerlikke shygharu kerek» degen pikirin aitqan edi...
-Endi jurnalistter demokrat adamdar ghoy. Arekenning oiyn qúptaymyn. Áriyne, aramyzda preziydenttikke layyq azamatshalar bolsa, nege úsynbasqa?! Tek Arekenning búl úsynysy teoretikalyq pikir emes, naqty úsynys bolsa...
-Endi sәl keyinge shegineyikshi. Ótkende, preziydent Nazarbaev otstavkagha ketkende siz kózge jas aldynyz. Jalghyz siz emes әriyne, parlamenttegi biraz әriptesteriniz de sóitti. Júrt ony piar dep baghalady...
-Bir aqyn jazghan eken: «Qyzuqandydan emes, tas bauyrdan qorqu kerek» dep. Sol aitpaqshy, naghyz erkekting kýshi de, emosiyasy da bolu kerek.
Keybir tayaz oilaytyn adamnyng pikiri menikimen sәikespeui mýmkin. Keybireuge tipti osy Tәuelsizdik bizge onay kelgendey, memleket ózinen-ózi qúryla qalghanday kórinui mýmkin. Sondyqtan olar memleket ómirindegi oryn alyp jatqan osynau oqighalardy salqyn qabyldaydy.
Al Tәuelsizdikting nyghayuyna, memleketting qalyptasuyna atsalysqan adamdar ýshin, memleketting qúryluy – olardyng jeke óz taghdyrynyng manyzdy bóligi ispetti.
Reseydegi Irina Hakamada degen sayasatker erkekting minezi turaly: «Er-azamat ýshin eng aldymen onyng ainalamen qarym-qatynasy qashan da alghashqy ornynda bolmaq. Ekinshi ornynda – onyng dostary, al әieli, otbasy, túrmys jaghdayy sonan keyingi orynda túruy tiyis. Osyny týsinetin әiel ghana óz erkegimen baqytty bolady» - deydi.
Mening de bir agham: «Er elge, әiel erge (otbasyna) qyzmet etedi», dep aityp edi. Sol aitqanday,men de óz taghdyrymdaTәuelsizdik jolyndaghy synaqtardy kóp kórdim. Keshegi 1986 jyly qazaqtar óz jerinde ógeylik kórip, әdiletsiz qughyngha úshyrady. Múny biz, әsirese Otanymyzdan jyraqta jýrgende qatty sezindik. Kamchatka aralynda boldyq. Kontrrazvedka kapitany bizdi jinap, «Búdan búlay qazaqtar kýdikti element dep esepteledi. Ýiden hat almaysyndar, ýige jiberetin hattaryndy tekseruge beresinder. Orysshadan basqa tilde sóilesuge tyiym salyndy», dep qysym jasady.
Áskerden song elge qayttyq. Múnda da qazaq tili orys tilining tasasynda boldy. Basqa últtyng adamdary bizge tóbeden qarap, kekireyip sóileytin. Adam qúrly kórmeytin. Avtobusta eki qazaq bir-birimen qazaqsha sóilese qalsa, basqalary bajyrayyp qaraytyn. Biz osynyng barlyghyn kórdik.
Odan keyin oqugha qayttyq, Reseyding iri ónerkәsiptik ortalyghyna bardyq. Onda da bizge ondy kózqaras bolghany shamaly. 1990 jyly Mәskeude jas ghalymdar arasyndaghy jalpy kenestik bayqaudyng jýldegeri boldym.
Mening maqalamdy partiya jurnalyna shyghardy. Sol maqalada men KSRO-daghy solaqay sayasatty syngha alyp, qoghamdaghy әdiletsizdikti jazdym. Pribaltika elderinen keyin basqa da respublikalardyng Tәuelsizdik alatynyn boljaghanday jazdym. Sol maqalamdy oqyghan memleket komissiyasynyng tóraghasy, barlyq súraqtargha jauap bergenime qaramastan, bitiru emtihannan qúlatty. Qayta tapsyrugha mәjbýr boldym. Elge kelsek - eki aptadan song GKChP bastaldy...
Talay ret tepki kórdik. Ógeylik keshtik. Ýmit pen kýdik, jenis pen jenilis sekildi týrli sezimdi bastan ótkerdik.
Kolbinnyng qolynan biylikti tartyp alyp, Nazarbaev últtyq memleketimizdi qúrdy, әlemge qazaq eshkimnen kem emes ekenimizdi dәleldedi, ana tilimizdi BÚÚ minbesinen tyndatty. Osy ótken jolyn qaytadan elestetkende, kózimnen jas shyghyp ketkeni ras. Áriyne, býgingi kýnning tórinen qarasaq, sol ótken dәuirding kemshilikteri az emes.Biraq, mening jeke ózim sol joldy qayta jýrip ótuge dayynmyn jәne óz tandauyma ókinbeymin!
-Azat Túrlybekúly, sizding «Karavandaghy» súhbatynyzdy oqydym. Sonda «eger men diktator bolsam, ol diktatorlyghym eng aldymen ózime qatysty bolar edi» depsiz. Jogharydaghy júrttyng da «Aq joldyn» jalghyz ýmitkeri dep sizdi aituy, shynynda partiya basshylyghyndaghy sizding demokrattyghynyzdan góri diktattyghynyzdyng basym ekendigin, sizding preziydenttik ambisiyanyzding basym ekendigin kórsetpey me?
-Ras, men «eger diktator bolsam, eng aldymen óz-ózime diktatormyn» degen maghynada pikir aittym. Shynynda solay. Men әueli óz-ózime synshymyn.Ózim bilmeytin isti basqalargha da tapsyra almaymyn. Ol solay boluy kerek shyghar...
Al ambisiyagha kelsek, iri úiymdarda manyzdy menedjment erejesi bar. Eger basshy adamgha bir mәsele tónireginde әriptesterining shynayy pikirin bilu kerek bolsa,ol biyligin algha tartpay, әueli újymyn tyndaydy. Bizde de solay. Qúryltay ótsin. Barlyghynyng úsynys pikirlerin tyndayyq. Ortaq sheshimge kelemiz, sózsiz.
-Preziydent saylau ótkizu turaly aitty. Siz preziydent Toqaevqa osy ýshin alghys aittynyz... Keybir partiyalar búl saylaugha qatysudy – partiyanyng jarnamasy ýshin ghana paydalanghysy keletin synayly. Sizder ýshin de solay ma?
-Preziydent Qasym-Jomart Toqaev saylaudyng ashyq әri әdil ótetinin airyqsha aitty jәne kepildik berdi. Múnday jaghdayda biz jasalyp jatqan mýmkindikterdi paydalanugha tiyispiz.
Qazir Mәjiliste «Aq joldyn» deputattary ghana Ýkimet úsynghan qújattarymen kelispey dauys berude. Mysaly, budjetti iygeru, memlekettik satyp alu turaly zan, EAEO shenberindegi kelisimderdi ratifikasiyalau mәselesi, t.b.
Sondyqtan,partiyamyz, óz ústanymy bar sayasy úiym retinde biylik tranziytine qatysugha mindetti. Preziydentting sheshimi – qoghamnyng ýlken súranysyn qanaghattandyrghan pozitivti ózgeristerge negizdelgen. Búl saylaugha qoghamdyq qyzyghushylyq әdettegiden joghary bolady jәne búl aldaghy parlamenttik saylau nauqanyna jaqsy alghysharttar jasaydy. Sonday-aq, búl parlamentting rólin nyghaytugha kómektesedi jәne «Aq jol» ýshin әli de ýlken mýmkindik bar degen sóz. Esterinizge sala keteyik, bizding sayasy baghdarlamamyzda parlamenttik basqaru jýiesine kóshu mәselesi qarastyrylghan. Sol sebepti de, «Aq jol» ýshin parlamenttik saylau basymdyqta túr.
-Mýmkindik dep qaldynyz ghoy... Qanday mýmkindik? «Núr Otannyn» million mýshesi bar. Tipti «Auyldyn» da mýsheleri sizderden kóp, 300 mynnan asady. Al sizderde 250 myng adam ghana...
-Mýshelikting eng negizgi kórsetkishi – kaghazdaghy tizimi emes, saylauynyng nәtiyjesi. Partiyanyng salmaghyng berilgen biylettermen ólsheu degen sovet tәjiriybesinen qalghan atavizm. Demokratiyalyq memleketterde partiyalyq biylet, mýshelerding tizimi siyaqty úghym joq. Olarda partiyanyng qoldaushylardyng sanyng tek saylauda jinalghan dauystarymen sanaydy.Mysaly, aldynghy saylauda «Aq jol» partiyasyna 600 myngha juyq saylaushy dauys berdi. «Auyl» partiyasy saylauda 150 myngha juyq dauys jinady.Sondyqtan mәsele formaldy mýshelikte emes,istegen júmysta.
-Bizde saylau taqyrybyna kelgende OSK-nyng osaldyghy jii syngha úshyrap jatady. Shyndyghynda adam aqylyna syimaytyn sifrlardy úsynghanda, OSK esebining әdildigine eriksiz shýbә keltiresin. Olay emes dep aityp kóriniz...
-Ras aitasyz, mende de OSK-gha qatysty súraq kóp. Mәselen, kelushiler sany 80%-dy qúrasa, qansha bulleten basylyp shygharylady? Meninshe, bulletender artyq dauys salynyp ketpeytindey etip jasaluy kerek.
-Dauys beruding aliternativti joldaryda bar ghoy...
-IYә, internet arqyly dauys berudi engizuge de bolatyn shyghar. Sebebi, kazirgi kezde 11 million saylaushydan 3 millionda (yaghni, ýshten birinde)sifrly qoltanbasy bar.
Internet arqyly dauys beru - uaqyt ýnemdeydi jәne burokratiyany azaytady. Ásirese siz iskerlik saparlarda bolsanyz tipti tiyimdi. Eng bastysy, búl әdis jastar ýshin barynsha qolayly, biz osy arqyly jas saylaushylardyng belsendiligin de arttyramyz.
Taghy bir taqyryp – internet translyasiya. Saylau uchastkelerindegi saylaudy jan-jaqty baqylau. Býginde kez-kelgen mektep oqushysy internettegi óz kanalyn qymbat apparatsyz-aq jýrgize alady. Eger uchastkelerding signaly bir serverge baylansa, sonda jýzderdavtomatty týrde ajyratu, tanu juyesing qoysa - ol talay zansyzdyqqa, jalghandyqqa pәrmendi kedergi bolmaq.
-Sóz sonynda, әleumettik jelilerde jii syngha úshyraytyn adamdardyng kategoriyasynda siz de barsyz. Siz syndy qalay qabyldaysyz?
-Eger syn әdil bolsa sózsiz qabyldaymyn. Senesiz be, osyghan deyin ózim turaly oqymaghan, estimegen nәrsem joq. Pochtamdy búzyp, mening adresimnen jalghan hattar da jibergen, әielimning villasy turaly jariyalap, neshe týrli detektivter de qúrastyrdy... Maghan jәne mening ainalamdaghylargha qatysty dýniyelerge kәdimgidey shabuyl bolady. Tipti, konteksten alynghan frazalarmen rolikter qúrastyrdy. Biraq, odan týk shyqpady. Biz oghan ýirengenbiz jәne eshtenege tanqalmaymyz. Búl kýres.
Ózderiniz әueli bastama kótergen jataqhana mәselesinde de solay bolghan. Jataqhana turaly qoldan qolgha ótip jýrgen rolikter men memder qayta-qayta taratylyp jýrdi. Al múnday úzaq shabuylgha sebep bolghan - men BJZQ-nynjýzdegen million dollargha týk túrmaytyn, bankrottyqqa úshyraghan әzirbayjandyq banktinqaghazdaryn satyp alghany turaly deputattyq saual jasaghanym.
Keshegi Astanadaghy bes sәbiyding ómirin jalmaghan shetin oqighaqoljetimdi, arzan baspananyng manyzdylyghyn kórsetti. Endi aimaqtardasol jataqhanalardy salyp jatyr.Al, әzerbaydjan bankimen oqighasy birtindep-birtindep úmytyldy. Tek Londonda sol bankting tóraghasynyng әieli 30 million dollargha әshekeyler alghanda ústalyndy. Sol 30 million dollar qazaqtiki emes pe?
Biz synnan emes, elden aqshany zansyz alyp ketuge jol bergen jәne úrlanghan nәrselerdi offshordanqaytarugha kedergi keltiretinderden qorquymyz kerek. Men osy taqyrypqa jaqyn adam retinde reformalar men keybir qozghalys bar ekeni turaly bilemin. Biraq...
Keyde bizding organdar ýshin «qozghalys» nәtiyjeden manyzdy degen oigha qalam. Al, qoghamgha nәtiyje kerek.
Osy orayda, «Aq jol» fraksiyasy jemqorlyqqa qarsy basqa da saualdar dayyndap jatyr. Naqty faktiler de bar. Sondyqtan taghy syngha qalyp jatsaq, tanqalmanyz. Múnday «jauaptargha» kezikkenimiz bireuding «qorjynynyng maylanuyna» kedergi keltirgenimizdi bildiredi.
-Siz Parlamente kótergen taghy bir bastama – ol memleketting atauyn ózgertu boldy. Qazaqstan emes - Qazaq Respublikasy dep ataudy úsyndynyz. Búl qoghamda qoldau tapqanymen, biylik ókilderi tarapynan qoldau tappady. Tipti, ol kezdegi Senat spiykeri Qasym-Jomart Toqaev ta ashyq qarsy boldy...
-Búl eng aldymen, «Alash» arystarynyng aldyndaghy mening boryshym dep esepteymin. Tek olardyng erligi men qaysarlyghynyng arqasynda ghana, qazaq Tәuelsizdikke qol jetkizdi.
1917 jyly «Alash» avtonomiyasyn qúryp, «Alashorda» qayratkerleri Resey Qúryltay jinalysymen, Uaqytsha Sibir ýkimetimen jәne Ufa diyrektoriyasymen qarym-qatynas ornatyp, әskery odaqtas boldy. Biraq, «Alashtyn» әskerleri men olardyng ekijýzdi reseylik seriktesteri bolishevikterding qatygez basqynshylyghyna tótep bere almady.
Qazaqtyng últ qayratkerleri qúrghan Týrkistan avtonomiyasy da kýshpen taratyldy. Degenmen, olardyng barlyghy qazaq elining taghdyrynda jana memlekettilikke úmtylystyng ýlgisi retinde iz qaldyrdy.
Sonday qiyn zamanda eldi apattan aman alyp shyghu ýshin «Alashorda» jetekshileri Sovet ókimetimen kelissózge baryp, KirRevKom qúramyna enip, óz halqyna qyzmet etti, eng aldymen – Qazaq jerining territoriyalyq tútastyghy ýshin kýresti. 1920 jyly tamyz aiynda Moskvada Sovnarkom shekara mәselesin jan alysyp talqylaghanda, Álimhan Ermekov birneshe ret bayandama jasady. Osy júmysqa Ahmet Baytúrsyn, Álihan Bókeyhan jәne basqa da qazaq delegasiyasynyng 12 mýshesi tikeley qatysty.
Sonda olar arnayy ekspedisiyalarda jinastyrghan ghylymy derekterge sýienip, qazaq jerining tútastyghyn dәleldep shyqty.
Nәtiyjesinde, sol jyly Qyrghyz Avtonomdy Kenestik Respublika qúrylyp, 1925-shi jyldan bastap oghan halqymyzdyng tól «Qazaq» degen atauy berildi.
Kelesi, 2020 jyly memlekettilik túrghysynan bolashaq Tәuelsiz Qazaqstannyng irgetasyna ainalghan KSRO qúramyndaghy Qazaq Respublikasynyng (AKSR, keyin KSR) qúrylghanyna 100 jyl tolady.
Mysal retinde aitayyn, byltyr Ázirbayjan Respublikasy ózining 100 jyldyghyn atap ótse, biyl Resey preziydenti V.Putinning resmy jarlyghymen «Alashordanyn» qúrdasy – Bashqúrt Respublikasy 100-jyldyghyn toylady.
Osy orayda, «Aq jol» Demokratiyalyq partiyasy, birinshiden, Qazaq Respublikasynyng 100 jyldyghyna memlekettik dәrejede kónil bólinip, búl datany layyqty dengeyde atap ótudi úsyndy.
Ekinshiden, biz Respublikanyng 100 jyldyghy shenberinde «Qazaq Respublikasy» atauyn resmy týrde paydalanu qajet ekenin aittyq.Tarihy túrghydan alyp qaraytyn bolsaq, Qazaqstan Respublikasy degen atau «Qazaq AKSR», «Qazaq KSR» ataularynyng týpnúsqasyna para-par emes jәne de resmy atau retinde 1991 jyly Tәuelsizdik alghannan keyin ghana payda bolghan.
-Bastamagha qazirgi preziydent (ol kezdegi senator) Toqaev qarsy boldy. Biyliktin, lauazymdy azamattardyng reaksiyasyn kórdiniz... Sóitse de bastama әli kýshinde me?
-Biyliktin, әsirese jana memleket basshysynyng reaksiyasyn kórip otyrsyz...Sodan-aq, búl bastamanyng qoldau tappaytynyna kózimiz jetkendey boldy. Biraq, sayasatker retinde men bilem, eng manyzdy iydeyalar kópshilik talqysy arqyly pisip jetiledi. Tek sol iydeyany óltiruge jol bermeuimiz kerek. Jogharyda óziniz eske týsirgen әleumettik jataqhana mәselesi bar ghoy...Sol bastamany siz ekeuimiz alghash kótergende qansha júrt synap, tipti mazaq etkendey boldy. Endi mine, býgin sol jataqhanalardy әkimder jarysyp salyp jatyr.
Al búl joly biz million ese manyzdy bastama kóterip otyrmyz. Búl tarihy mәsele. Áriyne, oghan qarsy shyqqandar az emes. Biraq biz sol iydeyany óltiruge jol bermeumyz kerek.
Alty ghasyrlyq tarihy bar Qazaq handyghynyng múrageri, tipti totalitarly jýie moyyndaghan Qazaq Respublikasynyng aty erteme me, kesh pe, óz ornyna keledi. Oghan eshqanday da esh kýmәn bolmasyn!
-Uaqyt bólip, súhbat bergeninizge rahmet!
-Sizderge de alghys aitamyn! Isterinizge sәttilik!
Súhbattasqan Núrgeldi Ábdighaniyúly, Núrbiyke Beksúltanqyzy
Abai.kz