Azattyq ansaghandar
1986 jylghy jeltoqsan kóterilisi bir kýnde payda bola salghan dýmpu emes. Onyng aldynda, әride totalitarlyq kenes jýiesining ózinde aghysqa qarsy jasyryn júmys istegen jastar qozghalystary men jeke dara jastar da qazaq elining azattyghy jolynda әreket etti.
Olardyng kóbisi әleumettik, ekonomikalyq, últtyq jәne sayasy maqsattardyng ishinde KSRO-dan bólinu mindetin algha qoydy. Atalghan úiymdardyng barlyghynyng arasyna óz tynshylaryn jiberip, Memlekettik Qauipsizdik komiytetining әkki jandayshaptary olardy lezde, op-onay «tize býktirdi». Osy uaqyttarda múnday jastar úiymdarynyng sany respublikada jiyrmadan asqan. Olar turaly jәne qazaqtyng qoghamdyq oi-sanasyn qozghaugha kýsh salghan jastar turasynda, qýrylghan jyldaryna qaray ret-retimen qolgha týsken derekter negizinde barlyghyn qamty almasaq ta, әrbirine jeke-jeke toqtalyp ótudi paryz sanadyq.
1986 jylghy jeltoqsan kóterilisi bir kýnde payda bola salghan dýmpu emes. Onyng aldynda, әride totalitarlyq kenes jýiesining ózinde aghysqa qarsy jasyryn júmys istegen jastar qozghalystary men jeke dara jastar da qazaq elining azattyghy jolynda әreket etti.
Olardyng kóbisi әleumettik, ekonomikalyq, últtyq jәne sayasy maqsattardyng ishinde KSRO-dan bólinu mindetin algha qoydy. Atalghan úiymdardyng barlyghynyng arasyna óz tynshylaryn jiberip, Memlekettik Qauipsizdik komiytetining әkki jandayshaptary olardy lezde, op-onay «tize býktirdi». Osy uaqyttarda múnday jastar úiymdarynyng sany respublikada jiyrmadan asqan. Olar turaly jәne qazaqtyng qoghamdyq oi-sanasyn qozghaugha kýsh salghan jastar turasynda, qýrylghan jyldaryna qaray ret-retimen qolgha týsken derekter negizinde barlyghyn qamty almasaq ta, әrbirine jeke-jeke toqtalyp ótudi paryz sanadyq.
«Jas túlpar» ortalyq tynshylaryn úiqysynan oyatty
Qazaqtyng jas últ ziyalylary bir úiymnyng tónireginde toptasyp әri jekeley júmystaryn Qazaqstanda ghana emes, qylyshynan qan tamghan ortalyq - Mәskeuding ózinde jýrgizgendigine «Jas túlpar» últtyq-demokratiyalyq beyresmy úiymy dәlel. 1960 jyldary Mәskeuding mandayaldy joghary oqu oryndarynda oqyp qana qoymay, últ mәselesinde sayasy belsendilik tanytqan bir shoghyr qazaq jastary «Jas túlpar» úiymyn qúrdy. Jastardyng búl birlestigin úiymdastyrushylar Múrat Áuezov, Bolathan Tayjan jәne de Altay Qadyrjanov boldy. Olardyng aituynsha, «Jas túlpar» úiymy bastapqyda myngha juyq studentterdi biriktirse, keyinnen ol geografiyalyq jaghynan da keneye kele Leningrad, Kiyev, Odessa, Riga qalalarynda qanatyn kenge jaydy. Al Qazaqstannyng ózinde Almaty, Pavlodar, Aqmola jәne Shymkent syndy aimaqtarda da úiymdastyrylyp, Qaraghandy qalasynda «Jas qazaq» jәne Semey qalasynda «Tayshúbar» degen attarmen júmys istedi.
«Jas túlpar» úiymynyng maqsat-múraty ne edi? Endi osy súraqqa jauap izdep kórelik. Mәskeude bilim ala jýrip qazaq jastarynyng bayqaghany, óz elining qatardan qalyp bara jatqany edi. Búl, әsirese, әriyne últtyq mәsele túrghysynan damuda, ana tilining órken jaya almauynda, ata salt-dәstýrin damytu mәselesinde anyq bayqaldy. Sondyqtan olar osy olqylyqtyng ornyn toltyrudy ózderining azamattyq paryzy dep sanady.
Kenestik biylikting qyzyl kommunisteri «Jas túlpar» úiymynyng sonyna týsip jýrip, olardy tarqatyp tynghanymen, myndaghan qazaq jastarynyng sanasynda mazdap janghan últ-azattyq iydeyasyn óshire almady.
Osy júrt Mahmetti bile me eken?
Jogharyda aityp ketkendey jasyryn sayasy partiyalarmen qatar jekelegen jas azamattar da astyrtyn is-qimylgha kóshti. Sonday sayasy liyderlerding biri - Mahmet Qúlmaghambetov edi. Ol eldegi jýrgizilip jatqan memleketting sayasatyna ózining qarsylyghyn ashyq bildirdi. Mahmet Qúlmaghambetov 1962 jyly Qostanaydyng Rudnyy qalasynda tútqyndalyp, 58-bappen 10 jylgha sottalady. Mahmet bostandyqqa shyqqannan keyin Sibirding gaz tartu kúrlysynda enbek etedi, keyin shetelge shyghyp ketuge mýmkindik alyp, Kenester odaghynyng basty jauy Amerikanyng «Azattyq» radiosynda qyzmet etip, kenestik kommunistik qoghamdy qatty syngha alghan materialdar berip otyrdy.
Osy rette aita keterligi, sekseninshi jyldary kenestik jýiege degen narazylyghy ishte qyz-qyz qaynap jýrgen qazaq iyntellegentteri ashyq kýreske barmasa da, óz salasynda halyqqa qajetti degen isterdi tyndyrugha tyrysty. Aytalyq, joghary biylikte jýrse de Ózbekәli Jәnibekov qazaqtyng ruhany dýniyesin týgeldeude birshama júmystar atqardy. Ózining senimdi әri ozyq oily әriptesterimen birge 1988 jyly Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining sheshimimen jazyqsyz otyz jetinshi jyldar repressiyasynyng qúrbandary bolghan últymyzdyng birtuar arystary, Alash qozghalysynyng kósemderi A.Baytúrsynov, M.Dulatov, M.Júmabaev, Sh.Qúdayberdiyev, J.Aymauytovtardy aldymen sayasy jaghynan, keyinirek azamattyq jaghynan aqtalularyna ýlken yqpal etti. Búl qylyshynan qan tamyp túrghan jýieni moyyndatyp, úly túlghalardy halqynyng ruhany ainalymyna qayta qosu aitarlyqtay janalyq әri janqiyarlyq enbekting nәtiyjesi edi.
Degenmen qazaq ziyalylarynyng ishinen esimi Helisinkiydegi sayasy tútqyndar tizimine kirgen eki qazaqtyng biri - Mahmet Qúlmaghambetov bolsa, ekinshisi - jiyrma ýsh jasynda sayasy diyssiydent atanghan Hasen Qoja Ahmet.
Jiyrma ýsh jasar dissiydent - Hasen Qoja-Ahmet
Jetpisinshi jyldardaghy Qazaqstandaghy dissiydenttik bas kóterulerding kósh basynda jiyrma ýsh jasar sayasy kýresker Hasen Qoja-Ahmet túrdy. Onyng ózining әriptesterinen aiyrmashylyghy taysalmaghandyghynda, jýrekjútqandyghynda jәne ashyq kýresti tandaghandyghynda edi. Almaty oblysynyng Esik qalasynda túryp, enbek etken ol 1975 jyldyng kýzi men 1977 jyldyng kókek ailarynda jeke ózi ókimetke qarsy ýnparaqtar shygharumen ainalysty. Kenes Odaghy men KOKP-da oryn alyp otyrghan últtardy kemsitushilik sayasatyn әshkerleytin 670 dana maqala men ýnparaq taratady. 1979 jyly kókek aiynda dayyn túrghan ýnparaqtaryn taratu ýshin Almatygha kelip, mal dәrigerlik institutynyng studentterine taratyp jatqan sәtine MQK qyzmetkerleri ony tútqyngha alady. Sóitip, ol «kenestik memlekettik jәne qoghamdyq qúrylysqa til tiygizgeni ýshin» Almaty oblystyq sotynyng sheshimimen 1977 jyly 13 qarashasynda Qazaq SSR Qylmystyq ister Kodeksining 170-171-baby boyynsha eki jylgha bas bostandyghynan aiyrylady. Al 1986 jyly әigili Jeltoqsan oqighasyna qatysty degen aiyppen Qazaq KSR Qylmystyq ister Kodeksining 60 jәne 65-baby boyynsha taghy da 1987 jyly 22 sәuirde tórt jylgha sottaldy. Al alghash ret sottalghan Hasen Qoja-Ahmetting esimi 1977 jyly Helisinkiydegi sayasy tútqyndar tizimine kirdi.
Qazir ekining birinen keshegi men býgingi ómirimiz turaly týrli syn pikirlerdi estuge bolady. Sol sebepten de «qalyng úiqyda jatqan últtyq sana-sezimdi songhy birer jyl oyatty» degen kesip-pishken pikir jii aitylady. Al shyndyqqa jýginsek, halyq qayta qúrugha deyin de shyryldap, óz ýnin aighaqtaugha úmtylghan eken. Sonyng jarqyn bir dәleli - Hasen Qoja-Ahmetting ómiri. Jap-jas jigitting atqarghan is-әreketterining bәri últtyq namyspen birge tútasyp jatyr.
IYә, aqynjandy әri sazger azamatty sayasatker etken halqynyng bodandyqta bolghany edi. Nәtiyjesinde beybit zamanda sayasy kózqarasy ýshin eki ret sottalyp, jastyq ómirining eng qyzyqty sәtterin týrmede ótkizuge tura keldi. Qylyshynan qan tamghan jetpisinshi jyldary ózining әleumettik tensizdikke degen kózqarasyn batyl aityp, biylik jýiesin aiyptap, aitqanynan qaytpaghany ýshin týrmege aidalyp kete barghan bar-joghy 23 jasar jigitting ar tazalyghy men óz últyna degen sýiispenshiligine qayran qalasyn.
Áygili 1986 jyldyng yzgharly jeltoqsanynda da Últtyq Qauipsizdik komiytetining qara tizimi boyynsha Hasen alangha shyqqany ýshin búrynghy aiyby aldyna kóldeneng tartylyp, taghy da 4 jylgha sottalyp kete bardy. Ol ózi «isti» bop ketse de sayasy kóziqaraqtylyghyn algha ústap, alangha shyqqan qanshama jasty qandy soqqy men týnek týrmeden qútqardy.
Biraq totalitarlyq rejim jas demokrat Hasenmen sanaspay túra almady. Onyng týrmede otyryp jazghan (ókimet ótinishimen) Jeltoqsan jayly sayasy kózqarasy ózin de, ózi siyaqty jazyqsyz aiyptylardy da bostandyqqa shyghardy. «Jeltoqsan» últtyq-demokratiyalyq partiyasynyng jetekshisi retinde ol Jeltoqsannyng jýzinshi tútqynyn bostandyqqa shygharu ýshin kýres jýrgizdi.
B.TÓLEPBERGEN
aikyn.kz