Jalghasy. Basy myna siltemelerde: ASPANNAN TÝSKEN ON BES, OY ARQAUY — AQPARAT

OQ ÓTINDE

16-mamyr. Sharmaylardan tapsyrma alghan Volkov toby fermadan Qanjyghany betke alyp, tura ketken kezde, Dekeev toby Alataudy, Shiylisaydy betke alyp, Jemdi órlep bara jatty.

Búl kezde Qúlaqshiyden shyghyp, iz kesken opertop sholghynshylary desant tobynyng Alatau jaqqa bet alghanyn anyqtady. Sharmay dereu Jemdi boylay, «Terekti» kolhozynan Alatau betke qaray 20 shaqyrym jerdi jәne atalghan újymshardan on kilometr shamasyndaghy Taghalay qúmynyng soltýstik bóligin sýzip shyghudy búiyrdy. Jedel qimyl toby operasiyanyng nәtiyjesinde qúm búirattardyng bireuinen desantshylardyng toqtaghan ornyn tapty. Biz osy jerde mәlimetterin paydalanyp otyrghan respublika qauipsizdik organdarynyng habarlamasynda qúmdaghy iz Qúlaqshy manyndaghy siyr fermasynda týnde bolyp ótken qaqtyghystyng ertenine tabylghandyghy kórsetilgen. Al Qoyman Sәduaqasovsha, opertop Toghalaydy qaqtyghysqa deyin sýzip ótedi. «Esenbaydan shyqqan otryad, – dep jazady ol, – dúshpandardyng izimen Toghalaydyng qalyng qúmyn aralap jýrip, tamaq ishken, demalghan jerin kórdi, iz keyin, Qúlaqshiydegi fermige qaray baghyt alghanyn boljap, qaranghy týsip ketkendikten fermige keldi». Sol jerde olar fermanyng Jemning shyghys betindegi bir bólek auylyna dúshpan bardy degen habar alyp, úrysqa dayyndalady. Alayda desantshylar týn qaranghylyghyn paydalanyp, izim-ghayym joq bop ketedi.

Sol kýni Guriev jәne Aqtóbe oblystarynyng qauipsizdik organdary basshylaryna Almatydan, respublika qauipsizdik jәne ishki ister halyq komissariatynan bes tarmaqtan túratyn núsqau týsti. Onda bylay delindi:

1. Aqtóbe oblystyq UNKVD – UNKGB bastyqtary Aqtóbede әrqaysysy 15 adamnan túratyn ýsh jedel qimyl tobyn jabdyqtasyn, olardy basqaru bastyqtardyng orynbasarlaryna jýktelsin jәne olardyng aldyna parashutshilerding aldyn orau, sonan song olar tabylghan jerdi gurievtik opertoptarmen birlesip qúrsaugha alu mindeti qoyylsyn.

2. Qorshaugha alynghan jerge NKVD rotasy jiberilsin.

3. Jem ózeni boyynda, Úyaly men Ashy auyldary (100 km jer) aralyghyndaghy barlyq eldi mekenderge jedel qimyl toptary qoyylsyn, olar parashutshiler sol jaghalaudaghy bazalaryna qaytyp barugha әreket etken jaghdayda jolyn kessin.

4. №3 múnay aidau stansasy manyna NKVD RO otryady attandyrylsyn.

5. Guriev oblystyq UNKGB – UNKVD bastyqtary barlyq jedel qimyl toptaryna basshylyq jasau mindetin ózderine alsyn jәne olar operasiyany jýzege asyru maqsatynda Qúlaqshiyge barsyn.

Búiryq boyynsha Guriev oblystyq UNKGB bastyghy Ivan Goncharov Qúlaqshiyge úshyp shyqty.

Sol kýni Qúlaqshiyge 450 shaqyrym auyr joldy iygerip, Aqtóbeden oblystyq NKVD basqarmasynyng bastyghy kapitan Yashenko bastaghan otryad kelip jetti. Otryad basshylyghy dereu Goncharovpen birlese otyryp, parashutshilerdi ústaudyng josparyn jasady. Taqau tónirektegi desant barady-au degen eldi mekenderge tosqauyl toptar qoydy. Búl ýshin Aqtóbeden kelgen 50 soldat paydalanyldy. Olardy ýsh topqa bólip, eki pulemetpen, vintovka, granatalarmen qarulandyrdy.

1944 j. kóktemde qughynshylar otryady bekinetin Qúlaqshy auylynyng júrty

 17-mamyr. Tanerteng Sharmay men Yashenkonyng birikken jedeghabyl toby eki jýk mashinasyna tiyelip, Alataudy betke alyp shyqty. Otryad tau etegindegi bir qúdyqtyng basyna kep toqtady. Edәuir ýlken aimaqty oray týngi tosqauyl qoyyldy. Ertenine jaryqta tau bókterin sýzip ótudi oilap, sol ýshin de basqa baghytpen osylay qaray kele jatqan aqtóbelik qalghan eki toppen týiisudi kýtti. Jospar boyynsha ong qanatty Kluchy (qazirgi Algha) audandyq NKGB bólimining bastyghy Ivanov basqaratyn otryad, al batys betti Bayghanin audandyq NKVD bólimining bastyghy Kornilov toby sýzip shyghuy tiyis edi.

Sol kýni Kornilov jasaghyn kýte shyqqan Sharmay otryady Shiylisay manynda Dekeev tobyn kezdestiredi. Opertop jigitterge azyq-týlik, oq-dәri berip, dúshpannyng izine týsip, qua berudi tapsyrdy.

Búl kezde Qanjygha, Aqúshandy betke alyp kele jatqan Volkov toby Qanjyghanyng búlaghyna jetip, at shaldyrdy. Týski 12-ning shamasynda komandir Qoyman Sәduaqasovty qasyna Rebkov, Rodin degen eki jauyngerdi qosyp berip, búlaqtan otyz shaqyrym jerdegi Qabasanyng kólinde egin salyp otyrghan auyldy barlap keluge jiberdi. Barlaushylar otryadqa keshki 7-ning kezinde oraldy. Aytularynsha, desant Qabasadaghy auylda bolghan. Auyl adamdaryna kýsh kórsetip, bir ýige qamap tastap, azyq-týlikterin alyp, keshke qaytyp oralatyndaryn eskertip, ketip qalghan.

Búdan keyin Volkov otryady týnde auyl manyna jetip, Qabasa kólining jaghasyna bekindi.

18-mamyr. Tang ata Kornilovtyng jedel qimyl toby Bayghanin audanyna qarasty Shiylisay manynda (Dekeevshe – Jarqamysta, Qoyman Sәduaqasovtyng aituynsha, Shóptikólde) tórt atqa mingen bes qazaqty kezdestirdi. Beseui attarynan týsip, qarularyn tastap, qoldaryn kóterdi. Ózderin Ospanov, Qadyrov, Kerimberdiyev, Áljanov, Omarov dep tanystyrghan desantshylargha sol jerde Kornilov jәne Aqtóbe UNKGB agha operativtik uәkili Petr Amosov, Temir audandyq UNKGB bólimining bastyghy Aleksey Krasikov aldyn-ala jauap alu sharasyn jýrgizdi. T.Dekeevting jazuynsha, búl jauaptaugha Guriev oblystyq UNKGB basqarmasy 2-bólimining bastyghy, mayor Konstantin Sharmay da qatysady. Al S.Shәkibaevtyng dereginshe, Kornilov otryady Sharmay tobymen keyin, jauap aludan song dalada týiisedi.

Jauap alu kezinde qashqyndar, Shәkibaevtyng jazuynsha, ótken týnde Alataugha kele jatqan desanttyng negizgi tobynan joldaghy qalyng qamysqa tyghylyp qalyp qoyghandaryn, al Dekeev núsqasy boyynsha, qughynshy otryadpen (Dekeev tobymen) atys kezinde qashyp ketkenderin habarlady. Parashutshiler sonyng aldynda Alataugha elu kilometr jetpey toqtap, kishirek bir kólding jaghasyndaghy qalyng qamystyng ishine qonyp shyqqan. «Otryad qayda bettep barady?» degen súraq berilgende, qashqyn Ospanov Alatau baghytyn atady. Al qashqyn Qadyrovtyng jauaby basqasha boldy. «Keshe týnde kele jatqanymyzda Aghaevtyng bir әngimesin qúlaghym shalyp qaldy, – dedi ol. – «Bizdi myna otryad Alataugha jetkizbes, qashyp ketken Qaliyev pen Bastaubaev qayda bara jatqanymyzdy endigi jetkizgen bolar, endeshe jan-jaghymyzdan otryad shygharyp ústaydy. Sondyqtan Alataugha emes, Gurievke qaray qashyp, baghytymyzdy ózgertemiz», – dedi Aghaev. Gurievte ózimizding radiysimiz Kókpaevqa jetip, rasiya arqyly nemistermen baylanysqysy keletin oiy bar».

Osy kezde basy әnki-tәnki bolghan Kornilov:

– Qaysyndiki dúrys, kimge senemiz? – dep aqyrdy.

Sonda Qadyrov:

– Aghaevtyng Gurievke qaray ketudi adiutanty Dinishevke aitqanyn óz qúlaghymmen estidim, – dep ant-su ishti. – Sol sózdi estigennen bir pәlening bolaryn sezip, týnde jyrylyp qalyp qoydyq.

– Aghaev Dinishevke qatty senetin. Bizge aitpaytyn syryn soghan aitatyn, sondyqtan Qadyrovtyng sózine senuge bolady, – dep sózge aralasty Ospanov.

Chekister osydan keyin biraz oilanyp, ózara kenesip, qashqyndar aitqan janalyqty shtabqa habarlayyq dep sheshti. Bes qashqyn Yashenkonyng qolyna tapsyryldy. Gurievtikter men aqtóbelikter týnde olar negizgi toptan jyrylyp qalyp qoyatyn jerge jetip, iz kesti. Qadyrovtyng aitqany dúrys bolyp shyqty. Jemnen kýnbatys arqagha qaray oiysa shyghatyn jylgha, tereng say boyynan at pen týie izi tabyldy. Ibragim Ermekbaev Bayghanindik jasaqshylardyng әngimesi boyynsha anyqtaghanday, Alataudyng bókterindegi Aqúshan jaly degen jerge kelip toqtaghan desant osyndaghy qúdyqtan su iship alyp, batysqa, Atyraugha qaray búrylyp ketken. Osylaysha baghyt aqiy-taqy anyqtalghannan keyin Sharmay qashqyndardy shtabqa jetkizip, әri Ospanovty birinshi týsken desant jýgi jasyrylghan jerdi kórsetu ýshin Kirov kolhozy fermasyndaghy Shәripovke jiberu jәne attardy tastap, Aghaevtyng izine mashinamen týsu ýshin Qúlaqshiyge oraldy. Qalghan otryad ekige bólindi. Kornilov toby Imanqara – Qoyqara tauyn betke alyp, tike kýnbatysqa ketti de, Dekeev jasaghy soltýstik-shyghysty, yaghny №3 múnay aidau stansasyn mandaygha ala jýrdi. Kornilov toby sol betimen Qabasanyng kólinde otyrghan, keshe desantshylar bolyp ketken auylgha jetip, at shaldyrdy. Osynda olargha kól jaghasynda bekinip jatqan Volkov toby kelip qosyldy.

Týn boldy.

Búrynghy «Terekti» újymshary ornalasqan Besbay auyly

Desant toby iz tastap qashatyn Toghalaydyng qúmy

19-mamyr. Tanerteng №3 múnay aidau stansasynyng bastyghy Veniamin Pahomenkogha Molotov atyndaghy kolhoz fermasynyng mengerushisinen kisi kelip, keshe, yaghny 18-mamyr kýni fermagha ortalarynda bir shal bar qaruly bes qazaq kelgenin habarlady. Mening qúnajynymdy soydyrtyp, etining jartysyn pisirtip, qalghanyn shiykidey salyp alyp ketti, dedi kelgen kisi (respublika qauipsizdik organdary habarlamasynda bes kisi qúnajyn emes, «qoy soydyryp alyp ketti» delingen). Pahomenko búl habardy Kaspiy-Orsk múnay qúbyryn Aqtóbe jaghynan tekserip kelip, joldaghy №4 múnay aidau stansasyna toqtaghan Aqtóbe oblystyq NKGB basqarmasy bastyghynyng orynbasary Lebedevke selektor arqyly habarlady. Lebedev opertobyn alyp, dereu №3 múnay aidau stansasyna qaray shyqty.

Osynday habar №3 stansanyng shyghys betindegi «Burakól» kolhozyn betke alyp kele jatqan Dekeev jasaghyna da tiydi. Sol kýni sәske týs shamasynda jasaq Tirsekkól degen jerde janynda tórt-bes atty adamy bar Aqshelek auyldyq sovetining tóraghasy Nәby Tileubekovty, osy sovetting aumaghyndaghy «Burakól» újymsharynyng predsedateli Shoqan Tólenovty kezdestirdi. El adamdary jasaqtyng aldynan Maqat audandyq NKGB bólimining bastyghy Babichting aituymen shyqqandaryn, desant toby tórtinshi stansa jaqta joq ekendigin, nede bolsa ýshinshi stansa manynda boluy mýmkin, soghan qaray kelsin degen habardy jetkizuge shyqqan eken. Jasaq kolhozshylardyng jol kórsetuimen stansa túrghan Tósqúdyqqa qaray jýrdi.

Búl kezde Imanqara - Qoyqarany sýzip shyqqan Kornilov – Volkov otryady da Qaynar ózenining boyyn jaghalap, ontýstikten solay qaray kele jatty.

Shamamen osy múghdarda bortyna Goncharov pen Kochindi, sonday-aq qolgha týsken desantshy Saparovty alyp, Qúlaqshiyden úshyp shyqqan AN-2 úshaghy №3 stansa manyndaghy say ishinen jayylyp jýrgen eki at pen bir týieni kórdi. Stansa basyndaghy kýzet tobyna habar berildi. Sol boyda stansadaghy VOHR jauyngerleri Joldybay Aqmoldiyev pen Qajen Qúlniyazov әlgi mandy atpen sholugha jiberildi. Eki sholghynshy auyldan bes shaqyrym shyqqannan keyin bir saydan beyseubet kisini kórdi. Jauyngerler onyng saydan shyghuyn talap etti. Sayda basqa da adamdardyng bar ekendigi bayqaldy.

Álgi adam:

– Qazaqsyndar ghoy, beri kelinder! – dep aiqaylady. Jauap ornyna Qajen ekilenip, vintovkasynan atyp jiberdi. Saydaghylar qol pulemetten oq jaudyryp, Qajendi jaraqattady. Sholghynshylar stansagha qashty. Pahomenko men VOHR bastyghy Júmaghaly Tәkenov jan-jaqqa habar saldy da, ózderi kýzetten jeti jauynger alyp, әlgi saygha qaray jyljydy. Shәkibaevtyng jazuynsha, Pahomenko jasaghy saygha jaqynday bergende, tasadan shyqqan avtomat dausyn estip jata qalady. Búlar da myltyqtan ata bastaydy.

Eki jaq osylaysha oq atysyp qoyyp, ózara andysyp jatqanda, Gurievten ishinde UNKGB operativtik ókili Ábu Dosjanov, UNKVD operativtik ókili Ghaziz Qúsayynov, Eshmúqan Esqaliyev, Mahmút Aytbaev, Iliyas Qarjaubaev jәne milisiya leytenanty Baqtygerey Izmaylov, Avtaev, Saparalinder bar opertop kele atysqa kirisip ketedi. Ótepbergen Álimgereev әngimelesken Eshmúhan Esqaliyevtyng aituynsha, basta oq shygharmau jәne desantshylardy mýmkindiginshe tiriley qolgha týsiru jóninde tәrtip bolghan. Alayda, opertoptaghy tәjiriybesiz bir jauyngerding kinәsinen búl oy iske aspay qalady. Ol jau jaqqa granata laqtyrady, biraq sasyp-abdyrap jýrip onyng jarghyshynyng tútatu saqinasyn júlmaydy. Osy kýiinde qasyna týsken granatany Aghaev saqinasyn júlyp alyp, búlardyng ózderine qayyra laqtyrady. Granata opertoptan asyp baryp jarylady. «Osy kezde qarsylastar oq jaudyra, «uralap» túra keldi. Amal joq, biz de úrys bastadyq», – depti E. Esqaliyev. G. Akselirodtyng jazuynsha, shayqas jarty saghatqa sozylghan. Osy aralyqta bir chekist avtomattan oq jaudyryp qoymaghan desantshyny «múqiyat kózdep, sileytip salady». Shәkibaev әlgi mergenning operativtik uәkil Ghaziz Húsayynov ekendigin dәldep aitady.

Gurievten tike keluine qaraghanda Húsayynov, tәrizti, ózining әriptesi Sharmay tobynda bolmaghan siyaqty. Al jalpy Qúlaqshiydegi Sharmay men Yashenkonyng otryady búl kezde shayqas bolyp jatqan jerge jetti me, joq pa degen súraqtyng basy ashyq. Taqyrypqa baylanysty qalam tartqandardyng ishinen G. Akselirod qana sayda (onda da shayqas ayaqtalghannan keyin) Sharmaydyng da bolghanyn jazady.

Besin boldy. Saghat 5-ting kezinde №4 stansa jaqtan aqtóbelikter – Lebedevting otryady kelip jetti. Eger gurievtik jәne dossorlyq birikken otryadta shamamen 25 adam boldy dep alyp, oghan stansadaghy 9 әskery kýzetshini jәne Lebedevpen birge kelgen 11 adamdy ýstesek, birikken jasaqtyng qaramy 45-ke jetedi. Tortay Dekeevting kuәlik etuinshe, «art jaqtarynan bizding otryad, kýnbatys jaghynan Kornilov otryady, kýnshyghys arqa betinen Guriev otryady qamaugha alyp, joyqyn atys boldy». Alayda aldynghy eki toptyng shayqas bolyp jatqan saygha kelip ýlgergenin ózge jazba, auyzsha derekter qostamaydy. Jalghyz resmy mәlimetkóz – respublika qauipsiz organdary habarlamasynda VOHR men aqtóbelik jedel top qana aitylady.

Búdan keyingi oqigha barysy resmy esepterde qysqa ghana habarlanuy («berilgisi kelmegen desantshylar atysyp óldi») sebepti әngimeni derekti kórkem shygharma – S.Shәkibaev kitaby boyynsha órbitsek, Húsayynov avtomatshyny jer jastandyrghannan keyin qarsy jaq tym-tyrys bola qalady. Osy ýzilisti paydalanghan bir parashutshi jyradan shyghyp, ólip jatqan avtomatshygha qaray enbektep jaqyndaghanda, ony podpolkovnik Lebedev bayqap qalady. Atys qayta qyzdy. Búl joly say jaqtan pulemet saqyldap qoymady. Lebedev granata laqtyrugha әmir etti. Dәl tastalghan granata oqshashardyng ýnin óshirdi. Taghy da tym-tyrys.

Lebedev qasyna bes-alty soldatyn alyp, granata týsken jerge jaqyndady. Eki ólik, bir qol pulemeti, bir avtomat, patron salatyn sumka, birneshe konserv qalbyry shashylyp jatyr. Jyrany jaghalay órlegen iz kórinedi. Lebedev pen Húsayynov dereu mashinagha otyryp, izge týsti. Iz sýiretilip, «ontýstikke» qaray ketip barady. Jau әjeptәuir jer jýrip tastaghan. Soghan qaraghanda pulemet, avtomatpen eki kisisin qaldyryp, ózgeleri jyrany boylap bayaghyda ketip qalghan siyaqty.

Bir qydyru jer jýrgennen keyin mashinadaghy Lebedev jyra ishimen qashyp bara jatqan ýsh kisining basyn kórip qaldy. Otryad qashqyndardyng aldy-artyn orap, qorshaugha aldy.

– Qoyyndar atysty, berilinder! – dep aiqay saldy Lebedev.

Jau tyndaytyn emes, jauap ornyna granata laqtyryp, әlek bop jatyr.

– Qúrtyndar! – dedi Lebedev.

Atys kýsheydi. Jau avtomattarynyng ýni birtindep basyldy. Jyragha moynyn sozyp qaraghan Lebedev ýsh qashqynnyng aiqasa qúlap jatqanyn kórdi. Úrys bitti. Otryad ólikter jatqan jerge jýgirdi. «Sonda Aghaev, Zakirov, Bom Bahy ýsheui qúshaqtasyp ólgen eken», – dep jazady T. Dekeev. Ibragim Ermekbaevtyng kórsetuinshe, ýsheui bir jyraqy jerge enbektep qashyp baryp, jan tapsyrghan. Aghaev qolymen ishin basyp, ayaghyn bauyryna jiyp jatyr eken. Qoi qara shashy tógilgen basynan furajkesi anaday jerge domalap ketken. Mundiyrine qaraghanda kapitan shendi.

– Osy bireui Aghaev boluy kerek, – dedi Húsayynov múrtty ólikti kórsetip. T. Dekeev: «Aghaev qara múrtty, tolyq, qyr múryndy, әdemishe kelgen qara eken. Boyynda qarudan mauzer, avtomat jәne qanjar bar». Baghyt Demegenovting jazuynsha, sol atysta ony bayaghy Húsayynov «qapysyn tauyp atyp óltirgen». Bir derekterde Aghaev ózin-ózi atyp óltiredi. Al «Týrkistan legiony» sapynda bolghan Ghaypen Beyisov sol tústa Atyrau oblysy qauipsizdik organynda istegen Hasan Dýisәliyevke silteme jasay otyryp, Aghaev úrys ýstinde auyr jaralanghanyn jazady.

Jaralansyn, ne óli bolsyn, әiteuir say tabanyna sonynan jetken jasaqshynyng biri, dossorlyq milisioner Mәjim Ermúhanbetov Aghaevtyng denesining manynda ýimelep túrghan qughynshylargha әuestikpen jaqynday berip, súlap jatqan ólikti kórdi de «Kóke!» dep shynghyryp baryp ýstine qúlady.

Otryad anyryp qaldy. Biraq basshylar basqa nәrsemen әure edi. Sebebi, sonyng aldynda jyrany órley jýgirip ketken soldattar «Basqa iz joq» dep qaytyp kelgen. Bektúrliyev qayda? Jeteuding ekeui qayda? Aqshelektegi fermagha bes desantshy barsa, sol kezde-aq qalghan ekeui qayda ketken?

Chekister oigha qaldy. «Múny endi Bektúrliyev bilui tiyis», – desti.

Saydaghy soghys G. Akselirod maqalasynda qysqasha sipattalghan: «Jarty saghat ishinde atys tәmam boldy. Chekisterden múnay aidaytyn uchaskening әskery kýzetindegi jauynger ghana jenil jaraqattandy. Al búirattardyng arasynda, qúm ýstinde jansyz bes ólik jatty...» (Respublika qauipsizdik organdary basshylarynyng jogharygha bergen resmy mәlimeti boyynsha úrys ýstinde VOHR-3 vzvodynyng komandiyri men VOHR bólimshesining komandiyri jenil jaraqat aldy).

Akselirodtyng sipattauynsha, sol say ishinde Aghaevtyng aspaly sómkesinen dәpterding birneshe paraghy shyghady. NKGB oblystyq basqarmasy opertobynyng bastyghy Lopatko (avtor qay oblystyng basqarmasy ekendigin dәldemegen) men Sharmay әlgi qaghazdargha kóz jýgirtip túryp airan-asyr qalady. «Búl mýmkin emes» dep bas shayqasady. «Olarda fashistik barlau ýshin ózining jaldap alghan adamdarynyng atyn, familiyasyn, tughan jylyn jәne qay jerde tughanyn Aghaev óz qolymen jazghan ghoy!» – dep ishegin tartady Akselirod. Keyin búl mәlimetti aqtóbelik ardager Aleksey Krasikov óz esteliginde: «Aghaevtyng tósqaltasynan 263 týrkistandyq legionerding onyng óz qolymen toltyrylghan tizimi, sonday-aq ózi nemis barlau organdarymen júmys isteuge tartqan adamdardyng tizimi tabyldy», – dep dәldedi. Ózge derekter boyynsha, aspaly sómkeden (tósqaltasynan, komandirlik planshetinen, qúmnyng arasyna tyghyp ketken jerinen) jogharydaghy tizimderge qosa kýndeligi, jazysqan hattary tabylady. Ibragim Ermekbaevtyng jazuynsha da kýndelikti Aghaevtyng sómkesinen Lopatko suyryp alghan, aituynsha, kýndelik orys tilinde jazylghan, key jerlerine qazaqsha qysqasha eskerpeler berilgen, jazuy úqypty, anyq.

Totay Dekeev sol joly Aghaevtyng әskery beldigine taghylghan saby altyn týstes, qaby kýmis qanjardy qolyna alyp, qarap túrghanda janyna Goncharov kelip, әskery olja retinde aluyna rúqsat etedi. Dekeev qanjardy keyin Atyrau oblystyq ishki ister basqarmasynyng múrajayyna tabystaghan.

Áskery trofeyden atys bolghan saygha keyinirek kep jetken otryad mýsheleri de qúr qalmaghan siyaqty. Sol jyldary Qosshaghyl múnay kәsipshiliginde júmys istegen әkemiz Ánes bayaghy izkeser jezdemiz Sana Qalmúratov sapardan oralghan song qazaqy dóngelek qonyr bórik, zerli qyzyl shapan kiyip, bilegine kompas-saghat taghyp kóshege shyqqanyn әngimeleydi.

Qaranghy týsti. Otryadtar ólikterdi, trofey qaru-jaraqtardy mashinagha tiyep alyp, múnay aidau stansasyna qaytty.

Týnde Pahomenkonyng kabiynetinde otyrghan Goncharov, Sharmay, Kochiyn, Lebedev tobynyng ýstine stansadaghy VOHR bastyghy Júmaghaly Tәkenov kirip, Bektúrliyev deytin shaldyng kelip túrghanyn mәlimdedi.

Bayshyghan chekisterge ózining Aghaev tobynan qalay qútylghanyn әngimelep berdi. Búl hikayanyng Shәkibaevtyng núsqasy boyynsha, atys bastalyp, bir adamy (sirә, unter-ofiyser Batashov) qúlaghan son, bireuin (ober-efreytor Dinishev boluy kerek) pulemetpen tosqauylgha qaldyryp, qalghan eki joldasymen Aghaev qasha jóneledi. Saygha qaray dalbandap Bayshyghan da jýgiredi. Osy kezde Aghaev búrylyp: «Áy, shal, sen qayda bara jatyrsyn?» dep myltyghyn kezenedi. «Ana attardy alyp kele qoyayyn» dep jyp etkizedi Bayshyghan (attardy bir saydyng ishine túsap qoya bergen edi). Ánsheyinde toqtaghan jerde shaldy tekemetke orap, eki jaghynan eki kisimen basyp jatqyzatyn Aghaev búghan senip qaldy. «Biz myna jyramen jýre bereyik, sen tez alyp kele ghoy attardy» dedi. Tegi ózin atys sastyrsa kerek. Bektúrliyev eki attyng tәuirin ústap mindi de, saydyng ishimen tartyp otyrdy. Bir at pen týie sol jerde qala beredi. Osy oqighanyng Ó. Álimgereev keltirgen jәne bir varianty boyynsha desantshylar jer bauyrlay úshqan kezdeysoq samoletti kóre salysymen, Bayshyghandy bayaghy egis auyldan alyp ketken Botaqaranyng ýlken tekemetine (endi bir derekte óre kiyizge) orap tastaydy. «Biraq ilki sәtterdegi opyr-topyr, qobalju kezinde bireuining ayaghy tiyip ketse kerek, – dep eske alypty keyin Bektúrliyevting ózi, – yldigha qaray domalap kettim de, tarqatylghan kiyiz qúrsaudan bosanyp ýlgerdim». Odan songhy oqigha S. Shәkibaevtyng jazghanynday.

Sonan keyin chekister men Bektúrliyevting arasynda Bayjan әngime bolady. Shәkibaevsha, Bayjannyng ólgenin Bayshyghan búrynnan bilgen. Al Dekeevting jazuynsha, Goncharov odan: «Ataghojiyevty kórding be?» dep súraghanda, «Kórmedim. Qayda ekenin bilmeymin», – dep jauap beredi. Goncharov: «Ol jigitti senen búryn óltirip ketipti, biz ony jerledik» deydi. Sonda Bayshyghan jýzin tómen salyp, saqalyn sipap, auzyn jybyrlatyp otyryp jylap jiberedi: «Átten, erim-ay, soghystan aman kelip, bandynyng qolynan ólgen ekensin-au. Topyraghyng torqa bolsyn, imandy bol, erim». (Ru jaghynan qualaghanda Bayshyghan Bayjangha aghayyn, Bayjan jәlimbet tazdyng keldibayy bolghanda, Bayshyghandar qúljabayy).

Otryadtaghylar, bastyqtar osymen úiqygha bas qoydy.

20-mamyr. Ertenine chekister Bektúrliyevke ólikterdi kórsetti.

«Basshysy mynau, – dedi Bektúrliyev sileyip jatqan múrtty juandy ayaghymen týrtip. – Meni bolys qylyp qoymaqshy edi, endi kórdinizder me jatqan týrin». Odan әri S. Shәkibaev Aghaevtyng Bayshyghangha aitqan әngimesin keltiredi. Aghaev shalgha: «Jaqynda bolishevikterdi qyryp, Qazaqstandy óz qolyma alamyn», – depti. «Bayaghydaghy «Alashorda» ýkimetin qayta qúryp, ýkimet basynda ózi otyrmaqshy. Kolhoz, sovhoz, MTS-tardy taratyp, jeke menshikti sharuashylyq qúrmaq. «Sonda seni bolys qoyamyn, shal. Malyng kóp bolady, bir qyzdy qatyn qyp alasyn, mýmkin birnesheuin alarsyn, ony ózing bilesin. Tek meni toygha shaqyrudy úmytpasang bolghany. Samoletke otyryp alamyn da «Alashtyn» sary jibek tuymen Almatydan qúiynday úshyp kelemin. Qúday búiyrsa, sonda bir at shaptyryp boy kóterermiz», – dep jetkizipti Aghaevtyng әngimesin Bayshyghan әlde avtorgha, әlde tergeushige.

Aeromobil top talqandalghan saydan jinap alynghan qaru-jaraq pen kerek-jaraq mólsheri jóninde de qolmen qoyghanday dәl derek joq. Aqtóbelik chekist Krasikovtyng mәlimetine qaraghanda, sayda Aghaevtyng tósqaltasynan shyqqan qaghazdardan basqa 2 pulemet, 25 pistolet-avtomat, granatalar, 140 kg tol toltyrylghan shashka, kóp mólsherde oq-dәri, 1 rasiya, 1 radioqabyldaghysh, әrtýrli әskery bólimshelerding mór-shtamptary, Sovet Odaghynyng әrqily oblystarynyng geografiyalyq kartalary, 737 170 som aqsha, qazaq tilindegi antisovettik ýnparaqtar jәne basqa da aighaq zattar tabylghan. Al Qazaq SSR NKVD – NKGB basshylyghynyng Mәskeuge bergen mәlimetinde aeromobil toptyng 2 pulemet, 9 vintovka, 9 avtomat, 16 pistoletpen qarulanghany, búdan basqa 20 000 әrtýrli patron qory, bosalqy únghylar jәne pulemet bólshekterimen jaraqtanghany aitylady. Biraq búlar jerge kómilgen qaru men saydan tabylghan qarudyng jiyntyq sany ma, joq pa, ol jaghy mәlimsiz.

Baghyt Demegenovtyng jazuynsha, bes desantshyny №3 múnay aidau stansasynyng Múqyr betindegi, yaghny soltýstigindegi saydyng (ólgen jerleri me, әlde basqa say ma, belgisiz) irgesine kómip tastaydy. Ol jerdi jergilikti el әli kýnge «Bes kisining sayy», «Beseuding sayy» dep ataydy. Al sol kýnderi №3 stansanyng әskery kýzetinde qyzmet atqarghan, uaqighanyng býginde kózi tiri birden-bir kuәgeri Túrghan Mәtenovanyng aituynsha, ólgenderdi ertenine, yaghny 20-mamyr kýni týske taman bir ziratqa aparyp jerlegen.

Endigi әngime saydaghy atysta bolmay shyqqan eki parashutshi jóninde.

Respublika qauipsizdik organdary basshylyghynyng habarlamasynda desantshylardyng beseui ólip, ekeui týn qaranghylyghynda qútylyp ketkeni, ol ekeuin 24-mamyrda Maqat audanyna qarasty Qaynar ózeni manynda jedel qimyl toby ústap alghany aitylady (Beriya habarlamasynda – 26-mamyr kýni). Shәkibaevtyng jazuynsha, ekeui Maqat audandyq NKGB bólimine ózderi kelip beriledi. Qoyman Sәduaqasov ta «Qalghan 2 dúshpan 24-mayda ózderi keldi» dep jazady. Al B.Demegenovting dereginshe, óz tobynan bólinip ketken ekeudi – Orazov pen Múqataevty stansadaghy VOHR bastyghy Júmaghaly Tәkenov pen stansanyng mehaniygi Joldas Dәuletov bastaghan top kórshi auylda tyghylyp jatqan jerinde tútqyngha alady. Aghaev búl ekeuin Gurievte Kókpaev deytindi izdep tauyp, sol arqyly rasiyamen german barlau ornymen baylanys jasaugha júmsaghan. Saydaghy atystan keyin Ótepbergen Álimgereev el auzynan jinaghan derek boyynsha, №3 múnay aidau stansasy túrghan Tósqúdyq (Tasqúdyq emes) auylynyng azyn-aulaq jandyghyn jayyp jýrgen bir qart baqtashy óristen qyzylәskershe kiyingen eki jigitti kezdestiredi. Soldattar qariyagha ózderining Aghaev bastaghan diyversiyalyq toptan qashyp shyqqandaryn, birining Tósqúdyqtaghy Oraz degen kisining balasy Sәtmaghambet ekendigin aityp, «Auyldy saghyndyq, biraq barayyq desek, ýy manynda milisiyalardyng jýrgenin kórip, qorqyp otyrmyz. Ayta barghaysyz, adaldyghymyzgha sensin, eshkimge ziyanymyz joq. Mýmkin bolsa býgin bizdi osy aradan tútqyndap alyp ketsin» dep sәlem joldaydy.

Búl habar operativtik top adamdarynyng oiyn san-saqqa jýgirtedi. Sharmay siyaqty ózinen basqagha «óldim» dese de senbeytinder: «Olar әdeyi aldap otyr, qazir bizding top barghanda avtomattan oq jaudyryp, jusatyp salady, bolmasa qarusyzdandyryp, oq-dәri, әskeri, júmys kýshimizdi bilip alady» dep ýrey shaqyrady. Al auyl adamdary: «Ou, bireui osy aranyng jigiti bolsa, anau sheshesi Ayghanany aldymyzgha salyp nege barmaymyz, qansha jauyz bolsa da, «Balam» dep dauys sala jetken sheshesine jeksúryndyq jasamas» deydi. Solay bolady da. «Balam, beril» dep barghan Ayghanany kórip, әlgi ekeui esh qarsylyqsyz beriledi. Batys Qazaqstan oblysyna qarasty Ilbishin audanynyng Múqataev degen qazaghy, al ekinshisi soghysqa deyin №3 stansada hat tasushy bolyp istegen Sәtmaghambet Orazov bolyp shyghady. Sol Tósqúdyqtaghy Oraz Esenghaliyevting úly eken. B. Demegenov dereginshe, «desanttyng ishinde Sәtmaghambet bar eken» degen habar shyqqan boyda Orazdy «Balandy tauyp әkel» dep auyldan qughan. Ol Imanqara-Qoyqaragha deyin izdeu salady, sóitip jýrgende balasyn kóre almay, qoshtasa almay qalady. Al Sәtmaghambetting qúrdasy Túrghan Mәtenovanyng aituynsha, auyl syrtyndaghy Sәtmaghambetke aldymen әkesi barghan, sosyn sheshesi kelgen. Tútqyndalghan song Sәtmaghambetti sarayda qamap ústaydy. Túrghan apay qayynatasy ekeui onymen tildesip te qalady. Sәtmaghambet Túrghangha: «Qúrdasymsyng ghoy, kózimdey kór» dep, qolyndaghy altyn saqinasyn sheship beripti. Úzamay ony konvoymen alyp ketken. Sәtmaghambet ol kýnde ýilenbegen, jiyrmadaghy jigit eken. Al onyng serigi Múqataevty Ontýstik Oral әskery okrugining әskery qarsy barlau qyzmeti – «SMERSh» nemistermen aradaghy radiooyyngha paydalanady. Sol mamyrdyng ayaghynda chekister shifrly habar arqyly Berlinnen kómek súraydy. Kómekting keletindigi jóninde jauap radiogramma da alynady. Aleksey Nadymovtyng jazuynsha, shynynda da 1944 jylghy 9-shilde kýni Buharesten kelgen úshaq Guriev manyna aqshamen, radiobólshektermen jabdyqtalghan ýsh agentti týsirip ketedi. «Qonaqtardy» tómende chekister kýtip alady. N.Milovanov qúrastyrghan «Ne jaleya jizni» jinaghyndaghy Óteuliyev maqalasyndaghy derek boyynsha ýsh parashutshi sol, 1944 jylghy 12-mausymda Saghyz ózenining manayyna týsirilgen. G. Akselirodtyng jazuynsha, mamyrdyng ayaq sheninde әlgi «qonaqtar» Jemning manyndaghy, nemister aldyn-ala belgilegen 20-43 sharshysyna týnde tastalghan. Gestaponyng búl ýsh qúpiya qyzmetkeri sol týsken boyda tútqyndalady. Ibragim Ermekbaev búl uaqighany biraz basqasha aitady. Jazuynsha, songhy top Bayghanin audanyna qarasty Aqqúmsaghyz deytin jerge týsirilgen. Búl Barshaqúmnyng Terisaqqan sayyna jaqyn, Saghyz ózenining sol jaghalauynda jatqan dalalyq jer eken. Ýsheui de Buhareste, Gabeli villasynda kóretin gestapo formasyndaghy barlaushylar. Ekeui qolgha beriledi, ýshinshisi qashyp ketip, Moyyndyqiyaq degen jerde qughynshylar jaqynday bergende jaghasyna jasyrylghan siandy kaliy uyn tistep, iship óledi.

Endigi әngime joq bolyp ketken on besinshi desantshy turaly. Ol — Bayghanindegi Qarauylkeldi jerining tumasy Saqtaghan Bayqadamúly degen jigit. Ákesi iri bay Bayqadam kezinde tәrkileuden qashyp, Iran, Týrkiya arqyly Europagha ótip ketken. Sonyra Berlinge kelip, Saqtaghandy barlau mektebine bergen. Elde kómip ketken qazyna kómbesin tauyp aludy amanattaghan. Saqtaghan Saryqasqagha týskennen keyin nemister әzirlep bergen qújattardy órtep, arghy betten ózimen ala kelgen bayghanindik Jaryqbay degenning qyzylәskerlik kitapshasyn paydalanyp, elge kelip, әlgi kómbeni tauyp, chekisterge beriledi de, әke qazynasyn Qorghanys qoryna ótkizedi. Ontýstik Oral әskery okrugining SMERSh qyzmeti ornalasqan Chkalovqa (Orynborgha) әketilip, biraz jyl ótken song qaytyp kelip, auylda qoy baghady.

Qoyman Sәduaqasovtyng aituyna qaraghanda, 27-mamyrgha deyin Saryqasqa jazyghynda kýzet túrghan.

Osy aralyqta eki bazadan jetkizilgen qaru-jaraq, kerek-jaraq bir jerge jinalyp, týgendeldi. Qazaq SSR NKVD – NKGB basshylyghynyng habarlamasy boyynsha, eki bazadan 62 jәshik kristall jәne 92 bau elastik tol, 140 janghysh shashka, 4 elektrli qoparghysh tetigi jәne basqa da materialdar, qarudan 2 pulemet, 9 vintovka, 9 avtomat, 16 pistolet, 20 myng әrtýrli patron, bosalqy únghy, pulemetting ózge de bólshekteri, alys qashyqtyqta júmys isteytin «Krapiva» rasiyasy, batareyalarynyng tolyq jiyntyghymen jәne dinamomashinasymen quaty azdau eki rasiya, qazaqsha 2864 ýnparaq, baspahana stanogy, qaripter jiyntyghy, boyau, qazaqsha 2864 ýnparaq, baspahana stanogy, qaripter jiyntyghy, boyau, qaghaz jәne antisovettik karikaturalardyng dayyn kliysheleri, 130 jalghan qújattardyng taza blankileri, 12 mastik mórler men shtamptar, kóp mólsherdegi shtattyq kiyim-keshek pen әskery kiyimder tabylghan.

Serik Shәkibaev bolsa Atyrau oblystyq memleket qauipsizdigi basqarmasynyng kensesindegi trofey tizimin bylaysha keltiredi: 2 pulemet, pulemetting 1 jәshik bosalqy bólshekteri, 8 avtomat, 9 vintovka, 10 pistolet pen mauzer, 20 myng әrtýrli patron, 25 dana granata, 50 kg jarylghysh zat, 2 jәshik diyversiyalyq saymandar, 140 janghysh shishalar, 2 raketnisa, barlyq kerek-jaraghymen 3 radiostansiya, 3 mynnan asa qazaqsha antisovettik listovka, 1 tipografiyalyq stanok, 20 kg qazaqsha qarip, kliysheler, toltyrylghan 12 komplekt әrtýrli qújat, 130 әrtýrli qújat blankileri, 136 kauchukti mór men shtamptar, 66.600 som sovet aqshasy, 51 parashut, әskery jәne jay kiyimder, bir aigha shaqtalghan azyq-týlik, Aghaevtyng kýndelik dәpteri, hattary, basqa da úsaq-týiek búiymdar.

Aqshany bankke aparyp tekserip kórgende jalghan emes, shyn aqsha bolyp shyqty.

Mamyrdyng ayaq sheninde Qazaq SSR Ishki ister halyq komissary, memleket qauipsizdigi komissary Bogdanov pen Qazaq SSR Memleket qauipsizdigi halyq komissary, 3 rangili memleket qauipsizdigi komissary Ogolisov Qazaqstan jerine jau parashutisteri taghy da týsirilgen jaghdayda qoldanyluy tiyis is-sharalardyng jobasyn jasady. Ol boyynsha tiyisti oryndargha:

1. Áue kenistigin múqiyat baqylauda ústau maqsatynda Saratov, Stalingrad, Astrahan oblystarynyng shekaralarynda, Kaspiy tenizining jaghalauynda garnizon әskeri men partiya-sovet aktiyvin tarta otyryp tәulik boyy kýzet úiymdastyru;

2. Býkil agenturalyq-habarshy apparatty eldi mekenderde, joldan tysqary dalalyq jerlerde kózge týsken bógde adamdardy tabugha júmyldyru;

3. Parashutshiler týsirilui yqtimal audandarda jedel qimyl-izdestiru toptaryn úiymdastyryp, olardy tiyimdi paydalanu. Osynday jerlerge dýrkin-dýrkin marshruttyq agentura jiberip túru;

4. Ónerkәsip nysandary men temirjol kóligin yqtimal timiski-býldiru әreketterinen qorghau isin kýsheytu sharalaryn alu;

5. Nemis barlau oryndarynyng izdeu ýstindegi jәne ústalghan agentterining anyqtalghan tuysqandyq baylanystaryna baqylau jasaudy kýsheytu tapsyryldy.

Osy aralyqta 14 desantshynyng ómirbayan derekteri barynsha anyqtalyp, KSRO Ishki ister halyq komissariatyna jiberildi, al osy vedomstvo basshysy joldas Beriya sol jylghy 1-mausymda «Asa qúpiya» griyfimen belgilengen arnauly habarlamasymen olardy Memlekettik Qorghanys komiytetining tóraghasy joldas Stalinge, SSSR Halyq komissarlary kenesining tóraghasy joldas Molotovqa jәne Qyzyl Armiya Bas shtabynyng bastyghy joldas Antonovqa mәlimdedi. Aytuynsha, ústalghandardyng barlyghy da qazaq, әruaqytta nemis tútqynyna týsken Qyzyl Armiyanyng búrynghy әskery qyzmetshileri. Topqa Beriyanyng búdan búrynghy habarlamasynda aitylghan, 16-mamyrda óz erikterimen berilgen Boljybaev pen Janiyevten bólek mynalar engen:

1. Aghaev Álihan, laqap aty «Iranov Aghay», top jetekshisi, Qyzyl Armiyanyng búrynghy agha leytenaty, nemister tarapynan ober-leytenant ataghy berilgen (atys ýstinde óltirildi).

2. Radiostansiya bastyghy Doshanov Zúlhayyr, laqap aty «Zakirov Zúlhayyr», nemis armiyasynyng felidfebeli (óltirildi).

3. Radist Biysenәliyev Baqi, laqap aty «Bom», 1914 jyly tughan, Astrahan oblysynyng tumasy, nemis armiyasynyng unter-ofiyseri (óltirildi).

4. Top dәrigeri, laqap aty «Batashev Balhash», taghy bir aty «Batashov Qamqor», shyn aty-jóni belgisiz, nemis armiyasynyng unter-ofiyseri (óltirildi).

5. Radist Múhamediyev Ahmet, laqap aty «Alghyrov Ahmet» jәne «Alghyrov Mir», 1918 jyly tughan, Batys Qazaqstan oblysynyng tumasy, nemis armiyasynyng unter-ofiyseri.

6. «Dinishev» Múhambet, aty-jóni belgisiz, nemis armiyasynyng unter-ofiyseri (óltirildi).

7. Orazov Sәtmaghambet, laqap aty «Múhammedov», 1912 jyly tughan, Qazaq SSR-ine qarasty Guriev oblysynyng tumasy.

8. Omarov Matay, laqap aty «Jýnisov Ybyray», 1920 jyly tughan, Novosibir oblysynyng tumasy, búrynghy VLKSM mýshesi, bastauysh mektep múghalimi bolyp júmys istegen, Qyzyl Armiya qatarynda 1939 jyldan serjant ataghymen qyzmet atqarghan.

9. Babashev Kenesbek, laqap aty «Tólegenov Qaljan», 1920 jyly tughan, Ontýstik Qazaqstan oblysynyng tumasy, búrynghy VLKSM mýshesi.

10. Kerimberdiyev Rahym, laqap aty «Qojymbetov Kәrim», 1921 jyly tughan, Tashkent oblysynyng tumasy, búrynghy VLKSM mýshesi.

11. Kisebaev Kenesbay, laqap aty «Amanjolov Qajybay», 1913 jyly tughan, Aqmola oblysynyng tumasy, Esil MTS-ning búrynghy traktorshy-mehaniygi.

12. Áljanov Ábdiqadyr, laqap aty «Qadyrov Qaydan», 1917 jyly tughan, Ontýstik Qazaqstan oblysynyng tumasy, Jambyl qalasyndaghy maldәrigerlik tehnikumnyng búrynghy studenti.

Búl tizimdegi Boljybaev pen Janiyev – aty-jónderi qate jazylyp ketken, bayaghy Kirov kolhozynyng fermasyna ayaqtay kelip beriletin Jaras Bastaubaev pen Sydyq Qaliyev. Al saydaghy atysta eng sonynda óletin ýsheuding biri Baqy Beysenәliyev jóninde de aiyrym әngime bar. Ghayken Beyisovtyng jazuynsha, desantshylardyng bireui teniz jaghasyndaghy qalyng qamystyng ishimen Astrahan jaqqa qashady (parashutshilerding ishinde Astrahanda, ondaghy Qúmózek auylynda tuyp-ósken Bom Bahy ghana). Artynan qughynshylar, aldynan tosqauyl shyghyp qamaghanda atysyp, oghy tausylyp, aqyry songhy patrondy ózine júmsaydy.

Qalay bolghanda da, qolgha týsken parashutshiler (Aqtóbedegi beseui, Kirov kolhozyndaghy ekeui jәne Tósqúdyqtaghy ekeui, barlyghy toghyz adam)  «bilikti tergeu-tekseru amaldaryn jýrgizu arqyly nemis barlau qyzmeti bergen tapsyrmanyng shyn sipatyn anyqtau, shpiondyq qúpiya kezdesu oryndaryn jәne el aumaghyndaghy basqa da baylanys kózderin ashu, dezertirler men bandylyq toptardyng nemisterge mәlim shoghyrlanu nýktelerin bilu, búryn týsirilgen jәne týsiriluge әzirlenip jatqan agentter jayly mәlimetterdi dәldeu jәne «Týrkistan komiytetinin» mindetteri men praktikalyq qyzmeti jóninde egjey-tegjeyli jauap alu maqsatynda» Almatygha jetkizildi.

Olardyng ekeui – Japar Basshybaev, laqap aty «Jaltyrov Jaras» jәne Shaysydyq Jaqypov, laqap aty «Abaev Sәkey», RSFSR Qylmystyq kodeksining 58-1 «8», 58-11 baby boyynsha, sonday-aq Matay Omarov, laqap aty «Jýnisov Ybyray», Kenesbay Kisebaev, laqap aty «Amanjolov Qoyshyghara» jәne Kerimberdiyev Rahym, laqap aty «Qojymbetov Kәrim» RSFSR Qylmystyq kodeksining 58-1 «b», 58-11 baby boyynsha Orta Aziya әskery okrugi әskery tribunalynyng 1944 jylghy 28-qyrkýiektegi ýkimimen joghary jazalau sharasy – atu jazasyna búiyryldy.

Búlar G.Akselirod tәrizdi mәlimeti moldau avtorlar jazghanday, «Suvalka konslagerinde tútqyndardy ayausyz azaptaghan agha poliysey, gestapo abaqtysynyng búrynghy jendeti» retinde әskery qylmysker dep tanylghandar boluy mýmkin.

Qalghan tórt desantshynyng – Ahmet Múhamediyevtin, Sәtmaghambet Orazovtyn, Kenesbek Babashevtyng jәne Ábdiqadyr Áljanovtyng búdan keyingi taghdyry belgisiz.

Sovet ýkimeti atyraulyq chekisterding kózsiz batyrlyghy men janqiyarlyq erligin layyghymen baghalady. I. Goncharov, I. Babich, K. Sharmay jәne qúralaydy kózge atqan mergen Gh. Húsayynov, bayghanindik chekister Beysen Esenbaev pen Aryq Qúrmaniyazov jauyngerlik «Qyzyl Júldyz» ordenimen nagradtaldy. Nemis agentterine qarsy kýreste kórsetken erligi ýshin №3 múnay aidau stansasynyng bastyghy V.Pahomenko «Qúrmet belgisi» ordenine ie boldy. Beybit túrghyndardyng ishinen desant tobyn jonggha qatysqan jalghyz adam retinde osy Veniamin Pahomenko ghana tanylghanyn aita ketu jón. 1944 jylghy әreketi ýshin ómirining aqyryna deyin beriletin jәrdemaqy taghayyndalghanyna qaramastan, Bayshyghan Bektúrliyevti de desantty ústaugha qatysushy dep tanu jónindegi úzaq jylghy izdenis nәtiyje bermedi. Últtyq qauipsizdik komiytetining Almaty qalasy men Almaty oblysy boyynsha departamentinde saqtalghan Aghaev desantyn izdeu jәne joy jónindegi hat-habarlardyng ishinde, sonday-aq tiri qalghan parashutshilerdi aiyptau jónindegi arhivtik qylmystyq ister arasynda Bektúrliyev Bayshyghannyng Aghaevtyng diyversiyalyq tobyna jolbasshy retinde engizilgenin dәleldeytin materialdar joq bolyp shyqty. Degenmen, aiyptalushylardyng jauaptau hattamalarynda topqa jol kórsetuge kelisim bergen bir qart jóninde aitylady, biraq aty-jóni kórsetilmegen. 1969 jyly 75 jasqa kelip dýniyeden qaytqan Bayshyghan esesine bertin Serik Shәkibaevtyng kýsh saluymen «Qazaqtyng Susaniyni» atandy, bayaghy fransuz armiyasyn adastyryp jiberetin kostromalyq sharua Ivan Susaninning erligin qaytalaghan búrynghy KSRO-lyq 53 azamattyng biri retinde sureti Kostroma oblystyq tarihiy-sәulet múrajayynyng Susanino poselkesindegi filialyna qoyyldy. Bәibishesi Altynmen birge on bir úl-qyz tәrbiyelep ósirgen Bayshekenning eki ýlken úly Úly Otan soghysyna qatysty. Aybolat erlikpen qaza tapty. Qoshan Bayshyghanov Berlindi alugha ýles qosty. «Qyzyl Júldyz», ekinshi dәrejeli Otan soghysy ordenderimen marapattalyp, soghystan ekinshi toptaghy mýgedek bolyp oraldy. Esengeldi bir kezde әkesi tuyp-ósken Shynghyrlau jeri aumaghyna kiretin Batys Qazaqstan oblysynda kәsipkerlikpen ainalysady. Kenje úly Esenjan da Oralda. Tasym deytin balasy ómirining songhy jyldarynda Oral qalasynda  túrady, bertin jýrek auruynan qaytys boldy. «Tenizmúnay» basqarmasynda enbek etedi. Úzaq jyl salyq organdarynda júmys jasaghan Aqkenje de Qúlsaryda. Odan basqa Balqys, Dәlen, Tamara, Aghibash deytin úl-qyzdary bar.

Al Totay Dekeev bolsa sol 1944 jyly Qyzylqogha audandyq ishki ister bólimining bastyghy qyzmetine jiberiledi. Keyingi jyldary Guriev oblysyna qarasty Esbol, Baqsay, Maqat, Mahambet audandarynyng milisiya bólimin basqaryp, 34 jyl ýzdiksiz enbek etken song podpolkovnik sheninde dogharysqa shyghyp, keyinirek qaytys boldy. Qyzy Qarlyghash úzaq jyldar bilim beru, mәdeniyet salasynda enbek etti, qazir Qyzylqogha audanynyng ortalyghy Miyaly kentinde túrady.

Desantshy Sәtmaghambet Orazovtyng әkesi Oraz Esenghaliyev sol Tósqúdyqta 1986 jyly baqilyq boldy. Kete-ketkenshe: «Jalghyz úlymnan qarghys tiyip airyldym. Jas kezimde Kókjardyng bazarynda bir jigitting myqty atyna kózim týsip, óz erkimen bermegen song onashada qarnyn jaryp óltirip, atyn alyp ketip edim» dep «ah» úrumen bolypty.

Saydaghy atystan song Aghaevty tanyp, ýstine ókire qúlaytyn nemere inisi Nәjim (Nәjimeden) Ermúhambetov, zayyby Zeripting aituynsha, kóp keshikpey júmystan, yaghny Dossor audandyq ishki ister bólimining milisioneri qyzmetinen quylady. Kóztýrtki, jekkórinishti qiyanatqa shyday almay, 1946 jyldyng jazynda dýnie salady. Al tuysy Qonysbay Shayghyrovtyng dereginshe, jasynan sezimtal, qúmbyl jigit tas jýrekting ózin týrshiktiretin saydaghy kórinisten song aqyry onalmay, depressiyagha shaldyghyp ólgen...

(jalghasy bar)

Maqsat Tәj-Múrat

Abai.kz