Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2762 0 pikir 13 Mausym, 2011 saghat 07:23

Nazerke JÚMABAY. Oralhangha oralamyz

«Qazaq әdebiyeti men ónerinde dәl qazir,
eptep toqyrau bar. Ýrdis ósetin kýn jaqyn.
Jaqyn bolghanda 200 jyldan son. Ol shaqta
bireu bar, bireu joq. Men ózim... joq
bolamyn-au deymin»

Oralhan Bókey


Esiminizding eleuli ekenin bilesiz be?

Ómirde qazir ne kóp? Nemese kim kóp? Abaylar, Múhtarlar, Mahambetter, Ahmetter, Álihandar, Oralhandar, Qasymdar kóp... Esimderin atamay jatyp shatasasyz. Sizderdi bilmedim, óz basym múnday jayttarmen jii úshyrasamyn. Óitkeni, mening dostarymnyng kóbisi derlik Alashqa ardaqty azamattardyng esimin iyelengen. Esim degen dýniyege asa ýlken mәn beretindigimnen bolar, sol dostaryma da ýlken-ýlken jauapkershilik, mindet artamyn. Abay, Álihan degen jaqyndarymnyng bolghany janyma zor maqtanysh úyalatqanymen, dәl sonday dengeyde qorqynysh ta syilaytyny jasyryn emes. Olay deytinim, úly túlghanyng esimin iyelenu ýshin soghan layyqty ghúmyr da keshe bilu kerek, meninshe. Ata-analar osyghan, yaghny esim qoy mәselesine kelgende erekshe múqiyat bolsa eken. Áytpese, óz biyigine әldeqashan kóterilip ketken úlylyqty bir-aq sәtte jermen jeksen etetinder býgingi qoghamda myndap sanalady...

 

Oralhandar nege oisyzdandy?

«Qazaq әdebiyeti men ónerinde dәl qazir,
eptep toqyrau bar. Ýrdis ósetin kýn jaqyn.
Jaqyn bolghanda 200 jyldan son. Ol shaqta
bireu bar, bireu joq. Men ózim... joq
bolamyn-au deymin»

Oralhan Bókey


Esiminizding eleuli ekenin bilesiz be?

Ómirde qazir ne kóp? Nemese kim kóp? Abaylar, Múhtarlar, Mahambetter, Ahmetter, Álihandar, Oralhandar, Qasymdar kóp... Esimderin atamay jatyp shatasasyz. Sizderdi bilmedim, óz basym múnday jayttarmen jii úshyrasamyn. Óitkeni, mening dostarymnyng kóbisi derlik Alashqa ardaqty azamattardyng esimin iyelengen. Esim degen dýniyege asa ýlken mәn beretindigimnen bolar, sol dostaryma da ýlken-ýlken jauapkershilik, mindet artamyn. Abay, Álihan degen jaqyndarymnyng bolghany janyma zor maqtanysh úyalatqanymen, dәl sonday dengeyde qorqynysh ta syilaytyny jasyryn emes. Olay deytinim, úly túlghanyng esimin iyelenu ýshin soghan layyqty ghúmyr da keshe bilu kerek, meninshe. Ata-analar osyghan, yaghny esim qoy mәselesine kelgende erekshe múqiyat bolsa eken. Áytpese, óz biyigine әldeqashan kóterilip ketken úlylyqty bir-aq sәtte jermen jeksen etetinder býgingi qoghamda myndap sanalady...

 

Oralhandar nege oisyzdandy?

...Ótkende telefon arqyly Oralhan degen azamatpen kezdeysoq tanysyp qaldym. Sýiikti qalamgerimning esimin iyelengeni ýshin de alghashynda әngimelesuge, oy bólisuge qarsylyq bildirmey, qayta qyzyghushylyq tanyttym. Sondaghy әngimemizding siqy tómendegidey:
- Sәlem!
- Sәlemetsiz be? Sizden birdene súrasam bola ma? Áriyne, renjimeseniz.
- Súranyz.
- Sizding esiminiz nege Oralhan? Jәne ol atty kim qoydy?
- Únamay ma?
- Kerisinshe, eng әdemi esim!
- Qoy-ey, kónil ýshin aitatyndardy únatpaymyn. Ýidegiler qoyghan, ne ýshin bilmedim...
- Men esimge ýlken mәn beretin adammyn. Rasynda, әdemi esim! Ýidegilerden súray alasyz ba, mýmkin bolsa...
- Bir qaytyp kelgen son, qaytyp oralady dep qoyghan-au, shamasy. Men solay oilaymyn, basqasyn bilmedim.
- Siz ekinshi ret qaydan oralu kerek ediniz?
- Arghy dýniyeden.
- Aaa, solay ma? Al, men ol esimdi belgili jazushy Oralhan Bókeyding qúrmetine qoyylghan eken dep oilasam... Siz sol qalamgermen tanys pa ediniz?
- Estigem, onday aqyndy!
- A, sizder jaqta Or-aghang aqyn ba? Bizder ol kisini jazushy dep jýrsek...
- Men solay oilaymyn. Aqyn, jazushy dep te ajyratpaymyn. Olarda esh aiyrma joq.
- ...Ókinishti. Sau bolyp túrynyz!
Dedim! Dedim de, telefonymdy dereu óshirip tastadym. Óitkeni, odan әri úly suretkerdi qorlatugha shydamym jetpedi. Qoiyn qoysam da, kókiregimdegi bulyqqan ashudan arylyp, tez arada sabama týse almadym. Jiyrma bes deytin jigit jasyn baghyndyryp ýlgerse de, agha tútyp aralasqan aptalday azamat tek Or-aghandy ghana emes, aty alashqa mәlim taghy biraz túlghalardyng últ ýshin jasap ketken jarqyn isterin bylay qoyghanda, búl ómirde bolghandyghynan da maqúrym bolyp shyqty. Áyteuir Abaydy «bilgenine» tәuba dedim...
...Janymdy qoyargha jer tappay, terezege bettegenimde, tystaghy oryndyqta qos qariya soghystyryp qoyyp «aqannan» siltep otyrdy. Jyrymy shyqqan jәne bir jan qoqys aralap, ózegin jalghap jýrgen. Qyzyq, olardyng esimi kim eken?!.

 

Jolymyz Oralhan kóshesine qashan týsedi?

17 mamyr -  qazaq ruhaniyatynyng qasiretti kýni. Búl kýni әdebiyetimiz Oralhan Bókey esimdi ýlken jazushysynan jat elde qapyda kóz jazyp, qara jamylyp qalghan edi. Osy kóktemde Oralhan aghamyzdyng Ýndistannan oralmay, mәngilik ómirge sapar shegip ketkenine de on segiz jyl bolypty. Bir qaraghanda, on segiz jyl degen tym kóp te uaqyt emes. Degenmen, jastar tanymynan óship, sanasynan úmyt boluyna jetkilikti eken... Kezinde  halqymen birge jasaytyn ózining mәngilik ómirine riyasyz senip ketken qarymdy qalamger Kensaydyng tóbe jaq betkeyining eleusiz ghana jerinen oryn alypty. Kýlli qazaqtyng auqymyna syimay ketken klassik tughan elining bir púshpaghyn mәngilik mekenine ainaldyrypty. Bas jaghyna eskertkish bop ornaghan tas mýsini Kerbúghyday kerbez keyipte qasqayqan qalpy sol bayaghy asqaq kýiinde. Tek bir ókinishtisi, tiriler tarapynan eskerusiz. Sarghayyp, quraghan ósimdik japyraqtary suretkerding basyna kópten beri eshkimning arnayy izdep kelmegeninen, әruaghyna qúran baghyshtamaghanynan habardar etip túr. Shangha bógip, aighyzdanghan qúlpytasynan: «Erkindigin ansaghan Kerbúghy  tipti de ólgen joq», - degen sózin әzer arshyp aldyq. Oilap otyrsaq, qalamgerding kózi ketkeli 1996 jyly «Jazushy» baspasynan shyqqan eki tomdyghynan ózge әli tolyq shygharmalar jinaghy da jaryq kórmepti. Áytpese, dýken sórelerin toltyryp, auzy-múrynyn shyghara qaz-qatar tizilgen qajetti-qajetsiz kitaptardyng arasynan mandayshasynda Oralhan Bókey dep jazylghan kitapty izdesek te taba almay qinaluymyz qanshalyqty oryndy? Kózi tirisinde jary Ardaq apayymyzgha: «Men ólgende ghana kimning әieli bolghanyndy týsinesin. Maqtan etetin bolasyng meni» - deydi eken. Sol jengemiz qazir qayda? Shyn mәninde, kimning jary bolghanyn sezindi me eken? Sezinse, nege ýnsiz? Or-aghansyz ótken jiyrma jylgha juyq uaqytta auyz toltyryp aitarlyq jarqyn isterding nege kuәsi emespiz? Jalghyz-aq «Oralhan Bókey oqulary» arqyly ghana kónil júbatatynymyz bolmasa, basqa uaqytta Oralhan nege úmyt? Jýsipbek Qorghasbek aghamyzsha aitsaq, alghash bolyp qazaq jurnalistikasyna sayasy taqyrypty alyp kelgen qalamgerding býgingi izdeushisi qayda? Saual kóp, tek jauap mardymsyz. «Kózin kórip, jaqyn aralasty ghoy, aitary da bar shyghar» - dep, syr suyrtpaqtaghymyz kelgen agha-әpkelerimiz saualymyzgha oray tek әdemi estelikter aitumen shekteledi, al keybireuleri tipti moyyn búryp ta qaramaydy. Uaqyttary joq, bәri - isker.
Hosh! Desek te, basqa basqa, aghyp týsken júldyz-ghúmyrynyng sonyna deyin әdebiyeti ýshin adal qyzmet etken Almatysynyng tórinen Oralhan Bókeyding atymen atalatyn bir kóshening berilmeui jandy jabyrqatady. Ruhaniyattyng alyp shaharynda jýrip, Bókey kóshesine eshqashan jolymyzdyng týspeytini úyat emes te,  ózge tildegi keybir kóshelerding atauyna tilimiz kelmey shýldirlegenimiz ýshin jerge kirip kete jazdaymyz. Tipti keybir kezde Furmanov siyaqty iri kóshelerdi boylap ketip bara jatyp:  «Shirkin, Oralhan Bókey esimimen atalatyn osynday bir kóshe almatylyqtargha búiyra ma eken?» - dep jiyi-jii armandap ta qoyamyz. Qansha qiyaldaghanymyzben ol armandar auylyna jetuding joly Or-aghang qaytqannan bergi on segiz jylda jetkizbey keledi. Alayda, ýmitin eng songhy ýzetin pende emes pe edik, kókiregimizde әli de jaqsy janalyq kýtken senim oty mazdaydy. Alda kele jatqan suretkerding 70 jyldyq mereytoyyna oray basshylyq tarapynan bir nәtiyje shygharylyp, osy olqylyqtyng ornyn toltyrugha әreket etilse eken degen ýlken tilegimiz ben birge, sol tilegimiz ýkimet, qala basshylary tarapynan eskeriledi degen ýlken senimimiz de bar.

P.S.  Oralhan esimi - súlulyqpen egiz. Ásemdikti sóz etip otyryp, Or-aghandy oigha almau, әste, mýmkin emes. Sebebi, súnghyla suretkerding ózi de, shygharmalary da - túnyp túrghan súlulyq. Býgingi jan terenine boylaudy jat kóretin tehnikalanghan robot zaman, syrshyldyqty sypayylyq emes, súmpayylyq dep biletin qatygez qoghamnyng әzirge onday qúndylyqtardy týsinbeui, bәlkim, uaqytsha zandylyq ta shyghar. Alayda, týpting týbinde әlem әsemdikti izdep, jan terendigin, adamy qúndylyqtardy ansaytyn bolady. Dәl sol kezde biz, sóz joq, Oralhangha oralatyn bolamyz. Demek, Or-aghannyng ózi aitpaqshy, erkindigin ansaghan Kerbúghy tipti de ólgen joq. Ol - mәngilik!

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1487
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5529