Jayylyp sozylghan japan sary dala.
Ana sheti  Kaspiy, myna sheti  Qytay. Úzynnan úzaq sozylyp kósilgen sary dala. Sarqyrap aqqan ózender, jyltyrap shalqyghan kólder. Kýmistey taza móldir su. Kýngirt tartqan qalyng nu. Qaranghy týnde qalqyghan, maujyrap úiqygha ketken sengir taular. Ishteri tolghan qazyna: altyn, kýmis, tas, kómir, temir, qorghasyn.
Úipalanghan qaudan shóp. «Qashsa, qoyan jasyrynghan». Anau  qarandap jýrgen adam. Mynau  kóringen qystau.

Kýnder ótip barady. Jyldar ótip barady. Zaman jýrip keledi. Qarandap qazaq әli jýr. Qarayyp kiyiz ýy әli túr... Úipalanghan qaudan shóp. Jayylyp, sozylghan sary dala!..
Au, qazaqtyng balasy! Erkin ósip, erkin emip, el bolghan enbekshi el!
Enbeging osy ma? Qarandap nege jýre beresin?! Qymyzgha әli toymadyng ba? Jayylyp sozylghan sary dalany nege kórkeytpeysin? Úipalanghan shirik qaudy nege júlyp tastamaysyn? Býiirin qysyp, qaltasyndaghy kók qazynany, mol baylqty nege almaysyn? Altyn, kýmis әlde keregi joq pa?
Móldir sudy nege jóndep ishpeysin? Qalyng nudy nege rettep kespeysin?
Ýnemi qymyz bola ma? Kiyiz ýy mәngi túra ma? Eski, bitti kýpindi sheship tastap, silkinsenshi! Temir kýrekti qolgha alyp, aq bilekti sybansanshy.

Kýni keshe qaptaghan qara búlt edi. Jel soqty, dauyl boldy. Jerding jýzi aqtarylyp, tónkerildi. Satyr-kýtir etti. Bytyr-bytyr etti.

Jayylyp sozylghan japan sary dala.
Ana sheti  Kaspiy, myna sheti  Qytay. Úzynnan úzaq sozylyp kósilgen sary dala. Sarqyrap aqqan ózender, jyltyrap shalqyghan kólder. Kýmistey taza móldir su. Kýngirt tartqan qalyng nu. Qaranghy týnde qalqyghan, maujyrap úiqygha ketken sengir taular. Ishteri tolghan qazyna: altyn, kýmis, tas, kómir, temir, qorghasyn.
Úipalanghan qaudan shóp. «Qashsa, qoyan jasyrynghan». Anau  qarandap jýrgen adam. Mynau  kóringen qystau.

Kýnder ótip barady. Jyldar ótip barady. Zaman jýrip keledi. Qarandap qazaq әli jýr. Qarayyp kiyiz ýy әli túr... Úipalanghan qaudan shóp. Jayylyp, sozylghan sary dala!..
Au, qazaqtyng balasy! Erkin ósip, erkin emip, el bolghan enbekshi el!
Enbeging osy ma? Qarandap nege jýre beresin?! Qymyzgha әli toymadyng ba? Jayylyp sozylghan sary dalany nege kórkeytpeysin? Úipalanghan shirik qaudy nege júlyp tastamaysyn? Býiirin qysyp, qaltasyndaghy kók qazynany, mol baylqty nege almaysyn? Altyn, kýmis әlde keregi joq pa?
Móldir sudy nege jóndep ishpeysin? Qalyng nudy nege rettep kespeysin?
Ýnemi qymyz bola ma? Kiyiz ýy mәngi túra ma? Eski, bitti kýpindi sheship tastap, silkinsenshi! Temir kýrekti qolgha alyp, aq bilekti sybansanshy.

Kýni keshe qaptaghan qara búlt edi. Jel soqty, dauyl boldy. Jerding jýzi aqtarylyp, tónkerildi. Satyr-kýtir etti. Bytyr-bytyr etti.
Súlaghan sary dala oyanbady. Qimylday týsip, qayta jatty.
Kýnder ótti, ailar ótti...
Zor dauyldyng ekpini erikke eshkimdi qoymady. Ynyranyp sary dala da oyandy. Oyanysymen ornynan úshyp týregeldi. Qarasa, jan-jaqtyng bәri órt eken. Ómirge emes, ólimge kelgen órt eken. Úipalanghan qaudan shóp lapyldap janyp barady eken. Órt shalmaghan jer qalmady. Búrynghynyng bәri kýidi. Bәri janyp ketti. Ishindegi bitterimen eski kýpi de ketti. Qarayyp túrghan jyrtyq kiyiz ýy de ketti...

Jel basyldy. Jadyrap jazdyng kýni shyqty. Úipalanghan qaudan shópting ornyna jelkildegen jas órteng ósti. Kókpenbek, júp-júmsaq, tap-taza, pәk, kirshiksiz jas órten!
Qalay sary dala endi kógermes eken? Ózgeristing órtinen keyin? Qalay qazaq oyanbas eken?
Gýrildegen ózender, maujyraghan taular, qarandaghan qara qazaq qalaysha endi ózgermes eken?
Ózgeredi!..
Ózgeredi de! Ózgergenning belgisi  mine, biz qyzghaldaqtay búlandap, jana ósken jastar! Jana jastar! Enbekshi elding bel balasy, eline dep enbek etken er jastar! Enbekshi elding әri úly, әri erkesi, әri iyesi, tórt týligi tyng jastar!
Órteng ósip keledi! Qayyrly bolsyn!
«Kók kýmbezding astynda kók masaty».
Jana qonys jayly bolsyn!

«Órten» gazeti, №1, 1922 jyl
Ázirlegen: D.Qamzabekúly