Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2648 0 pikir 15 Mausym, 2011 saghat 04:24

Baqtybay AYNABEKOV. Bayaghy hattyng qysqasha bayany

Qúrmetti oqyrmannyng jadynda bolar, osy  jyldyng ýshinshi aiy, yaghny 7 nauryz kýni jazylghan «Elbasyna hat jazdym, qúlaghadar bol, jamaghat» degen problemalyq maqalam aragha ýsh kýn salyp, «Abay.kz» portalynda jaryq kórip, odan biraz BAQ kóshirip basyp, maqala Elbasy atyna joldanghan bolatyn. Maqalada mynaday úsynys-pikir aitylghan edi;

Qúrmetti oqyrmannyng jadynda bolar, osy  jyldyng ýshinshi aiy, yaghny 7 nauryz kýni jazylghan «Elbasyna hat jazdym, qúlaghadar bol, jamaghat» degen problemalyq maqalam aragha ýsh kýn salyp, «Abay.kz» portalynda jaryq kórip, odan biraz BAQ kóshirip basyp, maqala Elbasy atyna joldanghan bolatyn. Maqalada mynaday úsynys-pikir aitylghan edi;

«...Jogharydaghy keltirilgen jauap hat Diny komiytet pen onyng býgingi tandaghy qyzmet isteu qabilet dәrejesin kórsetse kerek. Siz ótken jyly Diny agenttik ashu jóninde óte oryndy úsynys aittynyz. Búl úsynysty  2000 jyly, qazir ózgerip ketpese, Ýkimetting 06.05.2000 jylghy diny úiymdarmen baylanys jónindegi Kenes hatshylyghy Erejesindegi «Memlekettik sayasattyng basym baghyttaryn qalyptastyru jónindegi úsynystar әzirleu talabyn» basshylyqqa alyp, sol kezdegi Kenes hatshylyghy Tóraghasynyng orynbasary T.Sauranbekovtyng atynan Diny Agenttik ashu jónindegi barlyq smetalyq shyghyndaryn jazbasha kórsetip Preziydent Ákimshiligining sol kezegi jetekshisi  S.Qalmyrzaevtyng aldyna shygharghan bolatynbyz. Býgingi Diny komiytette otyrghandar tym bolmasa  Siz aitqan osy úsynysty qoldap ketui kerek edi. Onday qimyl kórinbeydi. Komiytettegiler bir ministrlikting qoltyghynda tyghylyp alyp  kýnderining ótkenine mәz.  Al bizge býgingi tanda el taghdyry ýshin júmys jasaytyn Diny agenttik auaday qajet. . Qazir elimizdegi tirshilik ana sýtindey aq, ana tilegindey taza bolyp túrghan joq.  Ishki diny aqual el egemendigin barynsha qauipti jaghdaygha әkelip tirep otyr. Búl jaghdaydy qazir kim jónge sala alady, múnymen týpkilikti kim ainalysuy tiyis?.. Endigi jerde  Respublika músylmandary diny basqarmasynyng qazirgi betimen ketken jayyna, Elbasy retinde ózinizding tikeley aralasuynyzgha tura keletin siyaqty...

«Toqal eshki mýiiz súraymyn dep saqalynan aiyrylypty» demekshi, kezinde Ýkimet diny basqarma Jarghysy talaptaryn búza otyryp, búl diny úiymgha dinsiz adamdy basshy etip qoyyp, qazir sonyng barynsha zardabyn tartyp otyr dep bilemin.  Búghan qosymsha jogharyda aityp ketkenimizdey dәl qazir, sholaq oily onshaqty din dýmsheleri tanys-tamyrlaryn salyp Ózinizding manynyzdy oraghytyp jýrgenin de  kórip bilip otyrmyz. Dindi sayasatqa ainaldyrghysy keletin búl «belsendilerdin» eki-ýsheuining shet elden qarjylanyp otyrghanyn BAQ betteri kýn qúrghatpay sóz etude. Men biletin búl «belsendilerdin» ishinde dәstýrli Islam dinining qamyn jan-tәnimen úghynatyn jan bayqalmaydy. Biri Qúdaydan qoryqpay, jay ghana Ábsattar qúsap  ataq qualasa, ekinshisi dindi biznes kózine ainaldyryp, bayyghysy keletin dinnen mýldem sauatsyz múnapyqtar.  Din - Allanyng isi, sayasat - adamnyng isi. Sayasat - saghat sayyn ózgerui mýmkin, din - mәngilik. Osylardyng arqasynda búryn ýsh jýzge, rugha bólinsek, endi týrli din men aghymgha bóline bastadyq.   Din men sayasatty qosqysy kelip  jýrgenderding búl maqsaty ýrey tudyrady. Búl óte qaterli qadam, qoghamgha býlik salady. Múnday qauip qaterdi kóre bile túra ýnsiz qalsaq, Alla aldynda da, Otan aldynda da qylmys bolyp sanalady. Búl rette qazirgi arab elderinde oryn alyp otyrghan tolqular men qabat kórshi qyrghyz, ózbek elderinde oryn alghan qandy qyrghyndardan da  sabaq aluymyz kerek».-dep jazylghan edi.

 

Osy Ashyq hat týrtki bolyp oy saldy ma, әlde eldegi diny aqual mәjibýrledi me, aragha ay salmay Elbasy qol qoyghan, Mәdeniyet ministrligi qúramyndaghy býgingi kýnge deyin óz qyzmetin dәrmesiz kórsetip kelgen Diny komiytet taratylyp, orynyna Respublikalyq Diny agenttik qúrylghandyghy turaly Jarlyghy jaryq kórdi. Jana agenttik tóraghalyghyna Q. Lama Shәrip myrzanyng tóragha bolyp bekigendigin estidik. Kesh te bolsa búl agenttikting qúryluy eldegi ushyghyp túrghan diny aqualdyng sayabyrsuyna naqtyly yqpal jasaydy jәne Konstitusiyadaghy «din memleketten bólek» degen tújyrym orynyna  «memlekettin  dәstýrli dini -  Islam,  әlemdik dinder ghana  moyyndalady» degen tújyrym engizuge kýsh salady  degen oidamyn. Búlay etpegen jaghdayda elimizdegi esepsiz diny aghymdar men әlem moyyndamaghan jana dinderden qútylugha jol joq...

Men býgin Elbasy atyna jazylghan jogharydaghy Ashyq hatta aitylghan, búdan on bir jyl búrynghy ýkimetting Diny birlestiktermen baylanys jónindegi  Kenesi Tóraghasynyng orynbasary T. Sauranbekovtyng atynan dayyndalghan sol úsynys hattyng kóshirmesin «Abay.kz» saytynda jariyalaghandy maqúl kórip otyrmyn. Kezinde respublikalyq josparlau komiyteti tarapynan qarjy jetimsizdigine baylanysty qoldau tappay keri qaytarylghan búl úsynystyn, qazir zardabyn el tartyp otyr. Úsynysty maqala etip jariyalaudaghy  maqsat - der kezinde qolgha alynghan búl ótkir mәseleni qoldauda Ýkimet dәrmensizdigin kórsetumen birge, janadan ashylyp jatqan qúrylym, diny agenttik qyzmetkerlerine de ziyany bola qoymas degen aghalyq janashyrlyq.

 

Respublika Elbasy Apparatynyn

Basshysy S.Qalmyrzaev myrzagha

DINY AGENTTIK QAJET

Qúrmetti Sarybay Súltanúly!

Respublika Ýkimetining 6  mamyr 2000 jylghy Ýkimet janynan «Diny birlestiktermen baylanys jónindegi Kenes Hatshylyghyn qúru turaly» qaulygha say qúrylghan konsulitativtik kenesshi organ ózi iske kirisken uaqyttan beri qúrylymdyq jaghynan naqtylanyp, kadrlar qúramy iriktelinip, josparly sharalardy iske asyruda.

Degenmen, kórshi elderde dinning sayasy kýshke iyelik etui, diny ekstremizmning óris aluy, óz respublikamyzdyng ishinde oryn alyp otyrghan qazirgi ahual osy Kenes Erejesining 6-shy bap 2 tarmaghyndaghy «...Memlekettik sayasattyng basym baghyttaryn qalyptastyru jónindegi úsynystar әzirleu» talabyn basshylyqqa alyp, Diny agenttik qúrugha negiz bolar myna tómendegi naqtyly jaghdaylardy nazarynyzgha salamyz;

Birinshi, osy jyly 1 qyrkýiek kýni ótkizilgen Qauipsizdik Kenesi jedel shtaby men Qauipsizdik Kenesi vedomstvoaralyq komissiya kenesining terorizm men ekstremizmge qarsy sharalar belgilegen otyrysynda alynghan hattamanyng 11 punktinde Ýkimet janyndaghy diny birlestiktermen baylanys jónindegi Kenes hatshylyghyna on punktten túratyn naqtyly mindetter jýkteldi.

Ol mindetter Prokuratura, Memlekettik Qauipsizdik komiyteti, Ishki ister ministrligi, Ádilet ministrligi, Bilim jәne ghylym ministrligi, Ekologiya ministrligi men Mәdeniyet, aqparat jәne qoghamdyq kelisim ministrligimen birigip naqtyly josparlar men sharalar belgilep ony iske asyru. Múny qúrylymy әlsiz konsulitativtik-kenesshi organ qalaysha iske asyrmaq?

Ekinshi, atalynghan hattamagha say qazir músylman elderinde diny oqu oryndarynda oqyp jatqan studentterdi memleket óz jarlyghymen qayta shaqyrtyp aluda. Elge oralghan sol studentter qayda oquyn jalghastyrady, qayda ornalastyrylady. Búl mәselemen Bilim jәne ghylym ministrligi ainalysugha zandy qúqyghy joq. Sonda ýkimet tarapynan, qanday qúqyqtyq basqaru organy ainalyspaq?

Ýshinshi, «Diny senim bostandyghy jәne diny birlekstikter turaly» Zannyng 4 tarauy diny úiymdardy memleketten bólgen. Búl keshegi totalitarlyq jýie, ateystik memleket ýshin qajet edi. Biz qazir «Din memleketten bólek» degen sózden qútyluymyz qajet. Bizding elde dindi memleketten bóluge  eshbir negiz joq. Olay bolsa, bizding memdeketimizde Din turaly Zang jobasyn әzirleumen qay vedomstva jәne kim ainalysuy tiyis?

Tórtinshi, Respublika Konstitusiyasyndaghy «Qoghamdyq birlestikter Zang aldynda birdey» - degen bapty betke ústap, qazir shet elderden aghylghan týrli aghymdaghy missionerler diny jýiege óz ýstemdigin ornata bastady. Qazir respublikamyzda 40-qa juyq konfessiyagha jatatyn 839 diny birlestikter men oqu oryndary júmys jasauda. Ótken jyly 13 nauyryz kýni Mәdeniyet, aqparat jәne qoghamdyq kelisim ministrligi ótkizgen «Diny senim bostandyghy jәne diny birlestikter turaly» әzirlengen jana zang jobasyn talqylaghan  «Dóngelek stolgha» oray dәstýrli emes diny aghym basshylary Almatydaghy adam qúqyghyn qorghau jónindegi Helisinki Komiytetine dauryqtyryp aryz týsirdi. Sodan dayyndalghan Zang jobasy da, ony әzirlegen ministrlik te óz ýnderin óshirdi. Sonda bizdi kimder basynyp otyr?

Besinshi, songhy uaqytta dәstýrli emes diny aghymdardyng kóbengimen diny nasihattyng bizge beytanys bógde týri óris ala bastady. Jana diny aghym nasihatshylary memlekettik oqu jýiesindegi oqushylar men studentterdi óz qauymdastyqtaryna shaqyru, shirkeulerge tartu mәselelerimen ashyq ainalysuda. Almaty, Mәskeu, Ystyqkól taghy baqa qalalarda jastar festivaliderin ótkizdi. Oqushylar men student jastardyng bastaryn biriktirip, aituly sanatoriylar men demalys ýilerinde kóp kýndik diny seminarlar úiymdastyrdy. AQSh, Kanada, Shvesiya, Albaniya, Avstriya, Ontýstik Koreya t.b, elderding oqu oryndaryna joldamalar berilude. Endeshe betimen ketken osy beybastyqty joymen memlekettik dәrejede belgili bir qúzyrly organ ainalysuy kerek.

Altynshy, respublikada zandy túlghalar (TOO, AOO, týrli seriktestikter, kompaniyalar, birlestikter) bәri zandy túlgha retinde teng qúqyqqa iyelik etedi. Zanda AOO, TOO, týrli seriktestikter, kompaniyalar t.b.- auyl sharuashylyghy, óndiris, sauda, transport, qúrylys jýielerine jat, diny birlestikter - sayasy iydeologiyalyq úiymdar ekeni óz dәrejesinde eskerilmegen. Olargha jәy zandy túlgha demey, iydeologiyalyq kýsh retinde qarap, búqaralyq aqparat qúraldaryna ministrlik arqyly liysenziya bergen siyaqty, diny birlestikti tirkeudi de memlekettik qauipsizdik túrghysynan qarap, qazirding ózinde diny Kenes Hatshylyghy janyna aqparat almasu jәne statistika bólimin qúryp, sol bólimning bergen liysenziyasymen tirkeudi zandastyrghan maqúl. Óitkeni jana diny aghymdardyng qarjylandyrushylary sheteldik alpauyt elderde jatyr. Búl bólimge qazirgi kezde IIM, Prokuratura, MQK taghy basqa ministrlik pen vedomstvolar janynan qúrylyp jatqan diny úiymdarmen júmys isteytin bólim kadrlaryn dayyndaudy da mindettegen jón.

Jetinshi, «Aughan sindromy», narkobiznes taghy basqa qimyldardyng da songhy tireler jeri - din bolyp kórsetilude. Din bolghan song sol júmyspen ainalysatyn qúqyqtyq qúzyrly oryn kerek emes pe?

Segizinshi, qazir Qazaqstanda kóshi qon mәselesi óris alyp, kórshi elderdegi aghayyndar ata júrtyna oraluda. Onymen kóshi qon agenttigi tynghylyqty ainalysyp otyr. Degenmen, osy kelimsekterding ishinde diny fanatiktermen, diny nasihat júmysyn jýrgizudi maqsat etip kelgender de bar. Búlarmen kim júmys jasauy tiyis?

Toghyzynshy, din - óte nәzәk, sonymen birge úiymdastyra bilse - ýlken sayasy kýsh. Dindi óz ishinen qyrqystyru da elge qater.  1997-1998 jyly elimizge Arab Korolidigi qajylyqqa baratyn tegin joldamany shýlen etip taratty. Qajylyq músylmandyqtyng 5-shi paryzy. Osy paryzdy oryndaugha tipti sýndetke otyrmaghan dinsizder de baryp qaytty. Búl keleshek dindi ishtey qyrqystyrugha jasalyp otyrghan alghashqy qadam. Osyny kim úiymdastyryp otyr, olarda qanday maqsat bar, múnymen kim ainalysuy tiyis?

Onynshy, respublikamyzgha músylman elderining nazary erekshe aua bastady. Naqtyly dәlel - Egiypet Arab Respublikasynyng Preziydenti Hýseyin Mýbәrәkting tikeley qolgha aluymen Almatyda Islam mәdeny ortalyghy salynuda. Dәl osynday Islam mәdeny ortalyghyn basqa músylman bauyrlarymyz da salugha qúlshynys tanytyp otyr. Erteng búl oratlyqtardy kim qabyldap alyp, júmysyna kim baqylau jasaydy? Búl júmystyng bas búidasyn kim ústaydy? Din akademiyasy men instituty, ghylymy zertteu ortalyqtary ashylghan jaghdayda she?..

Búl mәseleredi qolgha alyp, jolgha qoy diny basqarmalar men Ýkimet janyndaghy Diny birlestiktermen baylanys jónindegi Kenes Hatshylyghynyng shamasy keler sharua emes. Diny basqarmanyng shamasy kelmeytini - din qazirgi Zang boyynsha memleketten bólek. Al kóterilip otyrghan dinge qajetti mәselelerding kópshiligine tikeley Ýkimetting aralasuy qajet. Al Diny birlestiktermen baylanys jónindegi Kenes hatshylyghynyng shamasy kelmeytindigi - búl atyna say konsulitativtik kenesshi organ ghana, óz júmys Erejesinde kórsetilgendey aqparattyq derekter banksin qalyptastyrumen ghana shekteledi. Onyng ýstine shtaty da mardymsyz - 4 adamnan túrady.

Bir mysal, osydan tórt jarym jyl búryn Respublika Ýkimeti janynda Din isteri jóninde Kenes júmys istep, onyng Tóraghalyghyn Premiyier- Ministrding orynbasary atqarghan edi. Keneste eki bólim, jalpy sany 15 adam qyzmet jasaghan. Búl Kenes Qazaqstan teritoriyasynda qalyptasqan dәstýrli diny aghymdarmen ghana júmys jasaghan. Qazirgidey bizge qyzmeti beymәlim dәstýrli emes diny aghymdar men diny ekstremizm óris alyp otyrghan kezende «Diny birlestiktermen baylanys jónindegi Memlekettik organdy Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti qúrady» degen Konstitusiyalyq Zandy basshylyqqa alyp, Memlekettik qúqytyq basqaru organyn qúru qajet-aq. Búl úsynys Respublika kóleminde qalyng búqara tarapynan da kópten kóterilip kele jatyr. Kóp mysal keltirmey-aq, býginde bizding hatshylyqqa konsulitanttyq qyzmetke shaqyrylghan jurnalist B. Aynabekovtyng «Diny komiytet qajet» «Zang gazeti»,22.11. 1997 jyl) jәne «Diny Komiytet nege qajet?» («Zang jurnaly» №11,12 1999 jyl) maqalasy jәne «Din Memleketten bólek pe? Respublika Elbasy N.Nazarbaevqa Ashyq hat» («Qazaqstan qajylary» diny birlestigining baspasy, Almaty, 2000 jyl) kitapshasynda naqtyly derekter men mysaldar keltire otyryp Ýkimet aldyna oryndy mәsele qoyghan.

Múnday úsynys Qazaqstan músylmandarynyng ótken Sh Qúryltayynda da kóterildi. Osy jaghdaylardy nazargha sala otyryp Ýkimet janyndaghy Diny birlestiktermen baylanys jónindegi Kenes Hatshylyghy negizinde eshbir ministrlikke kiriptar bolmaytyn derbes Diny komiytet nemese arnayy Agenttik qúru jóninde Ýkimet aldyna úsynys qoyynyzdy súraymyz.

 

Qazan aiy,  2000 jyl

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5552