Songhy jyldary "Úly Otan soghysynda" qaza tapqan, iz-týzsiz joghalghan jauyngerlerding qúrmetine arnalghan «Mәngilik polk» – «Bessmertnyy polk» sharasy ótkizilip jýr. Reseyding Tomsk qalasynda 2011 jyly beysayasi, azamattyq bastama retinde kóterilgen aksiya keyin ózge elderde de qoldau tapty. Ózge el degende negizinen postkenestik birneshe memleketti aityp otyrmyz. 

Úiymdastyrushylardyng aituynsha, sharanyng basty maqsaty – Ekinshi dýniyejýzilik soghysqa qatysqan úrpaqty mәngige este saqtau kórinedi. Sharagha qatysushylar qoldaryna "Úly Otan soghysyna" qatysqan tuystarynyng fotoportretterin ústap, sheruletip jýrip ótedi. Osy arqyly jas úrpaqtyng boyyna patriottyq, otansýigishtik qasiyetterdi sinirgisi keledi eken.

Kenes odaghyna qyzmet istegen agha buynnyng týsinigi qyzyq. Jana zamannyn, tәuelsiz elding týlekterin Kenes kezindegidey alaulatyp-jalaulatyp tәrbiyelegisi keledi. Alayda jalghan úranshyldyqqa qúrylghan, óz mentaliytetimizge mýlde jat osy sheruding jastargha jaqsy tәrbie bermeytini sózsiz. Oghan qosa, kommunistik iydeyadaghy búnday sharagha eshbir jas óz erkimen qatyspaydy. Keybir studentterdi, oqushylardy alangha jetekshileri jetelep aparady degen aqparattar bar. 9 mamyr kýni kóshe boyynda kerneyletip jýretinder kóbinese Kenes dәuirining kóne kózderi.

Búl sherumen jas úrpaqty tәrbiyeley almasaq ta, batyrlarymyzdy eske aldyq deytinder tabylar. Bizding oiymyzsha, maydan dalasynda mert bolghan batyrlarymyzdy este saqtaudyn, úlyqtaudyng búdan da jaqsy joldary bar. Qanqúily soghysta qabyrghadan qan keshken qazaq batyrlarynyng fotoportretterin qan kóshede kóterip jýrip eske alu degen esi dúrys is emes. Mәskeuge miy ulanghan key qazaq Reseyding istegenin ainytpay qaytalaudan aldyna jan salmay jýr. Kenes odaghynyng týrli merey toylaryn joghary dengeyde atap ótetin qazaqstandyq kóne kommunister batyrlyqty baghalauda da Mәskeuden aqyl súraydy.

Bizding elde «Mәngilik polk» sherui 2013 jyldan beri ótkizilip keledi. Tipti qalyptasqan dәstýrge ainalyp ketti desek te bolady. Babalarymyzdy qorlap, balalarymyzdy ulaghan búl sheruding shet-shegi, toqtar kezi qashan bolatyny belgisiz. Onyng ýstine, búny biylikting ózi qoldap, kómek berip otyr.

Mәselen, Almaty qalalyq polisiya departamentining baspasóz qyzmeti habarlauynsha, departamentke ardagerlerding 25 úiymynan ótinishter kelip týsken. Olar Jenis kýni qúrmetine oray ótetin «Mәngilik  Danq – Bessmertnyy polk» sherui kezinde qoghamdyq qauipsizdikti qamtamasyz etudi kýsheytu jóninde ótinish jasaghan. Osy ótinshke say, polisiya qyzmetkerleri «Mәngilik Danq» kolonnasyna ilese jýrip, qauipsizdikti kýsheytuding joghary dengeyin qamtamasyz etetinin mәlimdedi. Biylghy sheruge Almaty qalasynan 115 mynnan astam adam qatysatyn kórinedi.

Ádette, 15 adamnyng basy birigip, biylikke óz uәjderin aitsa, bas salyp qamap tastaytyn bizding polisiya 115 myng adam jinalghan sherudi arnayy qorghamaqshy eken. Osydan-aq, eldegi kóne kommunister ghana emes, el biyligi de iydeologiyalyq túrghyda nening dúrys, nening búrys ekenin Mәskeuge qarap baghamdaytynyn biluge bolady. Sonymen qatar, bylayghy kýnde bar-joghy bilinbeytin ardagerler úiymy, kommunistik partiya degen sekildi toptar osynday Kenes kezenining iyisi shyghatyn jerlerde belsenip-aq ketedi.

Ótken jyly elimizde komsomoldyng 100 jyldyghy toylandy. Sol kezde aqylynan aljasqan ata-әjelerimiz (biyliktegi) egemen elding әskerlerine komsomoldyng tuyn kótertip, mektepterde, uniyversitterde jastargha qyp-qyzyl leksiyalar oqyp tarihy tamyrlarynyng tayazdyghyn tanytqan edi. Onday bassyzdyq biyl da oryn aluda. Áleumettik jelide balabaqshadaghy býldirshinderge qyzyl әskerding kiyimin kiygizip, keudesine alabajaq lentasyn baylap qoyghan fotosuretter qaptap jýr. Kýnәdan pәk perishtelerdi kýnәgha toly kezenning kýiesimen bylghaghan sanasyzdyng isi demeske amal joq búny. Jenis kýnin jeleu etip, soghysqa qatysqan batyrlardy eske alghan bolyp, babasyn qyrghan Kenes odaghyn balasyna tyqpalaghan satqyndyqty toqtatyn kez keldi.

Ekinshi dýniyejýzilik soghysqa Qazaqstan 1 million 200 mynday adam attandyrghan. Onyng 420 myndayy maydan dalasynan mýlde qaytpay qalghan. Búl soghys bizding el ýshin ghana emes, jalpy adamzat ýshin asa auyr qasyret. Ekinshi dýniyejýzilik soghystyng zardabyn bilgenimiz ýshin ýshinshi dýniyejýzilik soghys bolmasa eken dep tileymiz. Sondyqtan soghysty, soghysqa qatysqan batyrlar erligin este saqtau paryz. Alayda, Reseylik ýlgide emes. Qazaq ejelden batyr babalaryn maqtan tútatyn, tarihyn úlyqtaytyn halyq. Demek, ekinshi dýniyejýzilik soghysqa qatysqan batyrlarymyzdy búrynghy batyr babalarymyzdan bóle qaramaghan jón. Kenestik kezendegi tarihymyzdy da kóne tarihtan erekshelep aludyng qajeti joq. Búl kezeng últtyng tútas tarihynyng bir bóligi ekeni sózsiz.

Agha buyn, ardager aghalarymyz, kóne kommunister ózderining Kenes odaghynyng emes Qazaqstan respublikasynyng azamaty ekenin moyyndauy kerek. Sonymen qatar, qazaqtyng ata tarihynyng bas-ayaghy Kenes kezeni ghana emes ekenin bilui kerek. Tútas elding tarihyn 90 jylmen ólsheudi toqtatuy kerek. Búl kisilerge Kenes odaghyn ansama deseniz, komsomol toyyn toylama deseniz, "búl bizding tarihymyz" dep shyghady. Tarihty "úlyqtaymyn" dep jýrip, keler úrpaq aldynda úyatqa qalmaghan dúrys. Biraq miy kenestik iydeyamen tolghan tonmoyyn kommunister ýshin Sovet odaghynan ózge qúndylyq joq. Múnyng qasynda myng jyldyq tarihtyng da qúny kók tiyn. Búghan keshegi komsomol toyy, býgingi «Bessmertnyy polk» sherui dәlel.

Taghy bir mәsele, bizding elde ekinshi dýniyejýzilik soghys әli kýnge deyin Reseydegidey "Úly Otan soghysy" dep atalady. Resmy biylik osylay ataydy, baspasózde osylay jazylady. Beyne, "Úly Otan soghysy" dep atamasaq bireu bizding búl soghysqa qatysqanymyzdy moyyndamay ketetindey. Soghysqa qatysqan, sheyt bolghan sarbazdarymyz batyr bolmay qalatynday. "Úly Otan soghysynyng ardageri" degendi "Ekinshi dýniyejýzilik soghystyng ardageri" dep atap, qúrmettey beruge de bolady. Ózbekstanda resmy týrde sovet kezindegidey "Úly Otan soghysy" tirkesi aitylmaydy, olar búl soghysty "Ekinshi jahan úrysy" dep ataydy.

Biyl «Mәngilik polk» – «Bessmertnyy polk» sherui Núr-Súltan, Almaty, Shymkent, Aqtau, Qaraghandy, Kókshetau, Qostanay, Pavlodar, Petropavl, Taldyqorghan, Taraz, Óskemen, Atyrau, Oral qalalarynda ótedi. Tek Aqtóbe men Týrkistanda ghana ótpeydi.

Quanysh Qappas

Abai.kz