Qazaq halqynyng músylmanshyldyghyna destruktivti diny toptardyng ókilderi kýdikpen qaraytynyn talaydan beri ashyq aityp keledi. Olardyng pikirinshe ata-babalarymyz Haq dindi tolyq qabylday qoymaghan, qabyldasa da adasqan senimde bolypty-mys. Onysyna dәlel retinde Qazaq halqynyng әdet-ghúrypqa beriktigin, molagha ziyarat jasap, әruaqtardy qúrmettegenin, sopylyqty ústanyp, pirlerge qol bergenin, qala berdi kóshpeli ómir sýrip, meshit-medirese ústamaghanyn t.b osynday negizsiz uәjderin algha tartady. Islamtanushy Qayrat Joldybay «Din men Dil» atty enbeginde búl mәselelerding basym kópshiligining negizsiz ekenine jan-jaqty dәlelmen jauap bergen bolatyn. Sondyqtan, atalghan mәselelerdi qayta qozdatudyng qajeti joq qoy dep oilaymyz. Al, biz býgin Qazaq halqynyng Islam dinin qashan qabyldaghany jóninde óz oiymyzdy ortagha salmaqpyz.

Sayasy kýrdeli kezen

Qazaq halqynyng músylmanshyldyghyna destruktivti diny toptardyng ókilderi kýdikpen qaraytynyn talaydan beri ashyq aityp keledi. Olardyng pikirinshe ata-babalarymyz Haq dindi tolyq qabylday qoymaghan, qabyldasa da adasqan senimde bolypty-mys. Onysyna dәlel retinde Qazaq halqynyng әdet-ghúrypqa beriktigin, molagha ziyarat jasap, әruaqtardy qúrmettegenin, sopylyqty ústanyp, pirlerge qol bergenin, qala berdi kóshpeli ómir sýrip, meshit-medirese ústamaghanyn t.b osynday negizsiz uәjderin algha tartady. Islamtanushy Qayrat Joldybay «Din men Dil» atty enbeginde búl mәselelerding basym kópshiligining negizsiz ekenine jan-jaqty dәlelmen jauap bergen bolatyn. Sondyqtan, atalghan mәselelerdi qayta qozdatudyng qajeti joq qoy dep oilaymyz. Al, biz býgin Qazaq halqynyng Islam dinin qashan qabyldaghany jóninde óz oiymyzdy ortagha salmaqpyz.

Sayasy kýrdeli kezen

Ilki sayasiy-fath kezenge toqtalmay túryp, alghash ret ata-babalarymyz haq dinmen qay kezende qauyshqan degen mәselege toqtalsaq deymin. Mәshhýr Jýsip Kópeyúlynyng enbekterinde týrikterding alghash ret islamdy qalay qabyldaghany turaly tyng derekter aitylady. Babamyzdyng keltirgen derekterine qaraghanda týrkiler Islamdy Payghambarymyz (s.a.u)-nyng ómir sýrgen dәuirinde qabylday bastaghan. Haq dinning kelgeni turaly habar alghanda týrkilerding bir toby arab týbegine sapar shegip, Múhammed (s.a.u)-men jýzdesip ózderin: «Ozghan (Oghyz qaghan) payghambardyng ýmbetimiz dep tanystyrghanda, Alla Elshisi týrkilerding senimin teristemegen kórinedi. Osydan keyin týrkiler islamdy qabyldap, Alla Elshisi ózining sahabasy Ýkash atany olargha ústaz retinde jiberipti. Islamdy qabyldaghan jýz qaraly adam elge kelip haq dindi nasihattaydy. Ýkash ata men onyng ýzengiles serigi Er Qoyan (tegi týrik) sahaba dindi taratu jolynda sheyit bolady. Osy eki túlghanyng qabirining ontýstik ónirde jatqanyn eskersek, Mәshhýr Jýsipting búl deregin joqqa shyghara almaymyz. Yaghni, týrkiler Islamdy Payghambarymyz (s.a.u)-nyng kózi tirisinde-aq qabylday bastaghan dep tújyrymdaugha negiz bar.

Al, fath joryghyna keletin bolsaq, Qútayba ibn Mýslimning 705-714 jylghy Búhara, Samarhan, Shash, Ferghana jәne Qashqariyany kýshpen jaulap alghany belgili. Alayda, osy aimaqta ómir sýretin soghdylar men týrkiler Omayattardan sayasy túrghydan jenilis tapqanymen ruhany túrghydan Islamgha birden moyynsúna qoymady. 720-740 jyldary Týrkesh qaghanaty Omayattargha qarsy údayy qarsy túrdy. Teginde, týrkeshterding bir bóligi Kók tәniri seniminde bolsa, kelesi bir bóligi (biyleushileri) budda seniminde, sonday-aq, Ortalyq Aziyanyng kóptegen qalalyq aumaqtarynda zorastarizm men maneheylik senimi saltanat qúrghan bolatyn. Osy eski senimder men jana Islam dinining arasyndaghy kýres ondaghan jyldargha sozyldy.

VIII ghasyrdyng orta túsynda Ortalyq Aziya kýrdeli geosayasy ahualdy basynan keshirdi. Kýn shyghystan Tan imperiyasy Ortalyq Aziyagha ýlken qauip tudyrsa, kýngey tústan Omayadtar údayy fath joryqtaryn jasady. Sol kezende týrkilerding qos ókpeden qysqan alpauyttargha qarsy túratyn qauqary bolghan joq edi. Sóitip, Ortalyq Aziya ýshin Omayadtar nemese Tan imperiyasy taytalasqa týsti. Al, týrkiler osy eki sayasy kýshting birine tandau jasauy kerek boldy. Ortalyq Aziyadaghy sol kezendegi belsendi sanalghan qarlúqtar Tan imperiyasyna qarsy toytarys berui ýshin Omayadttardyng kómegine sýiendi. 751 jyly Talas ózenining Atlah  jazyghynda bolghan Omayadtar men Qarlúqtardyng birikken әskery kýshi Tan imperiyasynyng әskerin tas-talqan etip jendi. Búnyng nәtiyjesinde Ortalyq Aziyada Islam dini sayasy túrghydan basym kýshke ie boldy. Degenmen, búl jenisten keyinde Ortalyq Aziya halyqtary Islamgha biringhay bet qúra qoyghan joq. Oghan Omayadtardyng biyligi túsynda qylang bergen arab últshyldyghynyng әseri sebep boldy. Tarihshy Narshahiyding «Búqara tarihy» atty enbeginde Omayadtar dinastasiyasynyng jergilikti namestnikterining halyqty eski týrki jazuynan kýshtep bas tartqyzghany, onomastikalyq ataulardy kýshtep ózgertkeni turaly jazylghan. Al, arab ýstemdigine qarsy Orta Aziyadaghy halyq kóterilisi 776 - 783 jyldary oryn aldy. Kóterilisti Mervtegi qolónershi Mukanna Hashim ibn Hakim basqardy. Ásili, búl kóterilisting basqynshylyqqa qarsy sipatynan kóri, diny sipaty basym edi. Mukannanyng diny senimi  men sayasy kózqarasy shiitterding ghulat tobyna jatatyn. Ol hulul seniminde boldy (ózinde tәnirding ruhy bar dep sanady). Ortalyq Aziyadaghy ekinshi ýlken kóterilisti VIII ghasyrdyng ayaghynda Mubayditter (aqkiyimdiler) jasady. Kóterilis basshysy Yshaq at-Týrik (býginde Sozaqta jerlengen Ysqaq bab) shiitterding Kaysaniya aghymyn jaqtaghan túlgha bolatyn. Yaghni, búl kóterilisting túrpatynda arab basqynshylyghyna qarsylyq bayqalghanymen, negizinen kóterilis shiitterding sayasy qozghalysyna jatatyn edi. Osy sayasy kezende Omayadtardyng biyligine qyzmet etken biyleushi әuletter islam dinin qabylday bastady. Sonymen birge, arab elderine baryp kelip jýrgen saudagerlerding bir shoghyry da haq dinge moyynsúndy. Sóitip, týrkilerding bir parasy islamdy resmy týrde qabyldady.

Islamnyng beybit uaghyzdaluy

Islam dini fath joryqtary kezinde sayasy túrghydan jeniske jetkenimen, Haq shúghylasy halyqtyng jýreginen oryn aluy ýshin islam óz tabighatyna say beybit nasihattaluy kerek-tin. «Adamdy kýshpen baghyndyru onay, biraq onyng jýregi alynbas qamal» degen sopylardyng tәmsili tikeley osy bizding tarihymyzgha qarata aitylghan. Orta ghasyrlyq qoljazba «Nasabnamada» Mubayditterding kósemi Ysqaq babtyng (VIII ghasyrdyng ayaghy) soghysty qoyyp, islamdy beybit týrde nasihattaugha kóshkeni aitylady. IH ghasyrdan bastap islam kýshpen emes, beybit týrde nasihattalyp, týrkiler birtindep islamdy qabylday bastady. Mysaly, 961 jyly Qaraqan qaghany Músa Islam dinin memlekettik din etip jariyalady. Zadynda, bir dindi memlekettik din etip jariyalau ýshin sol dinge halyqtyng basym kópshiligi ilanuy tiyis. Yaghni, Músa qaghannyng búl sheshiminen sol kezdegi Qaraqan memleketine baghynyshty elding Ilamdy qabyldaghanyn angharamyz. Tarihshy Z.Kitapshy, V.Klyashtorniy, T.Súltanovtyng keltirgen derekterine sýiensek, bir kýnde on myng ýy qypshaq-týrki islamdy qabyldaghan kezder de bolghan kórinedi. Islamnyng beybit týrde nasihattaluynyng nәtiyjesinde halyq haq dindi keng arnada qabyldap qana qoyghan joq, týrkilerding ishinen kóptegen din ghúlamalary shygha bastady. IH ghasyrda Mughtazaliya ilimining Abbasidter iydeologiyasyna ainaluyna baylanysty Ortalyq Aziyada Islamnyng rasionalistik aghymdary ómir sýrdi. Osynyng nәtiyjesinde Farabi, Ibn Sina, Biruni, Maturidy sekildi sharighatpen qatar pәlsapa ilimin mengergen ghalymdar shyqty. Sonday-aq, nakldi (Qúran men Sýnnet) joghary qoyghan Búhari, Muslim sekildi hadistanushylar tóbe kórsetti. Fakiyhter men sopylardyng arasyndaghy qaqtyghys kezinde Marghinani, Dabusi, Sarahsi, Bәzdauy sekildi fykh ghalymdary boy kórsetti. Tipti, Qaraqan dәuirin tereng zerttegen Z.Kabakshy osy kezende Mәurennahrdan ýsh jýzden astam fykh ghúlamalarynyng shyqqanyn aitady. Al sopylyq ilimning taraluyna keletin bolsaq, Jýsip Hamadani, Abdulhalyq Ghyjduani, Ahmet Yasaui, Sýleymen Baqyrghani, Nәjmiddenn Kubra sekildi sopylar óz tarihattaryn qúrdy. Búl ekinshi kezende de Ortalyq Aziya birkelki Islamdy tolyq qabylday qoyghan joq. Ortalyq Aziyanyng Horasan, Iranmen shekaralas aimaqtaryndaghy halyqtar kóbinese shiittik senimde boldy. Sonday-aq, kóshpeli túrmys keshetin qypshaqtar eski Tәnir seniminde edi. HII ghasyrdaghy Eluy Dashy bastaghan Qidandardyng Ortalyq Aziyagha basyp kirui, sonymen birge HIII ghasyrdaghy Shynghys hannyng  shapqynshylyghy kezinde Islamnyng qanat janguy birshama uaqytqa toqyraugha úshyrady. Ábilghazynyng «Shajra-at Týrik» atty shygharmasynda Shynghys hannyng Islamgha qarsy bolmaghandyghy aitylady. Desek te onyng úrpaqtarynyng biri Islamgha qarsy bolsa, biri Islamnyng joqtaushysyna ainaldy. Mysaly, Shaghataydyng balasy Kýiik Ortalyq Aziyadaghy Islam ókilderin qyspaqqa alsa, Batudyng balasy Sartaq hristian dinin qabyldap, osy dinning soyylyn soqty. Al, Joshynyng balasy Berke Kubraviya tarihatynyng mýriydi bolyp, Islamnyng tuyn kóterdi. Tipti, Altyn Ordanyng hany Ózbek han HIV ghasyrdyng basynda Yasauy tarihatynyng ókilderining yqpalymen  Islam dinin memlekttik din etip jariyalap, sol kezde shiitterden qysym kórgen Taftazany sekildi sunnittik ghúlamalar Saray Berkeden pana tapty.

Haq dinning Qazaq halqynyng  jan-dýniyesinen oryn aluy

Islam dinining Qazaq halqynyng jýreginen oryn aluyna Yasauy tarihaty men Nahshbandiya tarihatynyng (búdan ózge kuvraviya, kalandariya, hurufiya sekildi t.b sopylyq qauymdastyqtar boldy) ókilderi ekpindi yqpal etti. Qazaq halqy negizinen kóshpeli ghúmyr keshkennen keyin meshit-medrese ústay almady. Biraq, Qazaq halqy Islammen el kezip adaqtaghan sopylardyng uaghyzy arqyly tanysty. Sopylarda Islamdy halyqtyng tanym-týisigine qaray jyrmen, ónermen nasihattady. Yasauy babamyzdyng ilimi «Diuany hikmette» jyr joldarymen nasihattaldy. Onyng shәkirti Sýleymen Baqyrghany babamyzdyng «Aqyrzaman kitaby» da óleng joldarymen dәripteldi. Yasauy ilimi jyraular dәuirine úlasyp, olardyng ýnin estumen qazaq halqy islamgha shyn mәninde moyynsúna bastady. Osy túrghyda Sayf Saray, Sypyra jyrau, Asan qayghy, Dospanbet, Qaztughan, Shalkiyiz sekildi jyraulardyng sinirgen enbegi eren edi. Al, Nahshbandiya ókilderi qazaq halqynyng túrmys-saltta Islamdy qalay ústanu kerektigine baulydy. Olar qazaq halqynyng sýnnet, neke qii, balagha at qoi t.b. sol sekildi jón-joralghylardyng islammen sabaqtasuyna әser etti. Jalpy, Qazaq handarynyng ishinde Qasym hannan (1509-1521 jyldary biylik qúrghan) bastap kóptegen handarymyz ben jyraularymyz osy Nahshbandiya pirlerine mýrid boldy. Qazaq halqynyng Islamdy qabyldauyna qatty әser etken qojalar instituty bolsa, sol qojalar Yasauiya men Nahshbandiya tarihatynyng ókilderi edi. Yasauiya men Nahshbandiya ilimining keng taralauyna oray qazaq halqynyng әrbir ruynyng óz qojasy, yaghny piri boldy. Búl ýshinshi kezende din taratushylar búrynghyday jalpy halyqty emes, әrbir ru men әulet jeke nysanagha alghandyqtan, Islam shyn mәninde halyqtyng ishki jan-dýniyesinda saltanat qúrdy. Oghan qazaqtyng dәstýrli dýniyetanymynan kóptegen mysaldar beruge bolady. Mysaly, qazaqtar quansa: «Alla hay» deydi, qinalsa «Ildebaylap (Illalap jәrdem súra) kór» deydi. Besiktegi balany da «Áldiy-әldi» dep Allanyng atymen terbetedi. Taghdyrdy jazghan jalghyz Tәnirdi «Qu Qúday» (arabshada «hu» ol, jalghyz degen maghynada) deydi. «Sadaghang bolyp keteyin» (janqiyarlyq) dep, ózge ýshin ózegin jaryp beruge әzir túrady. «Erding qúny jýz jylqy, ary myng jylqy», «Malym janymnyn, janym arymnyng sadaqasy» («Úyat imannan» hadiys) dep ar-namysty, iba-úyatty bәrinen joghary qoyady. Dýniyening ótkinshi qyzyghyn «Shirkin-ay» dep qiyaldap, ony shirikke teneydi. Ózimshildikke salynyp jasaghan qateligin «aghattyqqa» (dinimizde Alla ghana «ahad», yaghni, tek, jalghyz) balap, onysyna ókinish bildiredi. Tipti, kisi esimderin de Úly Jaratushynyng esim-sipattarymen Aldabergen, Qúdayberen, Ábdirahman, Rahymberdi, Ábdimәlik, Ápsalam, Ábdighappar, Razaq, Hakim, Jәlel, Hamiyd, Sabyr dep atasa, Haq Elshisi (s.a.u)-gha qúrmet retinde óz úrpaghyna Múhammed, Mahanbet, Múhanbet, Mәmbet, Jarmúhammed, Núrmúhammed sekildi esimderdi azan shaqyryp qoyghan. Áubәkir, Ospan, Ghúmar, Áli, Sәduahas, Ánas, Áli, Maghauiya dep әz sahabalardyng da atyn bergen.  Yaghni, iman kózimen qarasanyz, qazaqtyng tútas bolmysy din negizderinen túratynyna kóz jetkizesiz.

Qazaq halqynyng islamdy qabyldauyn kezen-kezenge bólip, búlaysha jiktegenimizge, bazbir eski týsiniktegi adamdar HII ghasyrda Qoja Ahmet Yasauiyding Týrkistan aimaghynda kәpirlerden zorlyq-zombylyq kóruin, HIII ghasyrdyng basynda Horezm shahtyng Torghay ónirindegi qypshaqtargha qarsy jasaghan jihad joryqtaryn, HVI ghasyrdyng basynda Múhammed Shaybaniyding qazaqtargha qarsy ghazauat jasauyn, HIH ghasyrdyng ekinshi jartysynda tatar moldalarynyng Arqa jerine kelip islamdy nasihattauyn, Sh.Ualihanovtyng «Qazaq dalasyna islam әli tolyq singen joq» degen pikirin algha tartyp, bizben kelispeui mýmkin. Áriyne, tútas qazaq bir kýnde haq dinge moyynsúna qoyghan joq. Búl ekibastan belgili jayt. Tarihtyng әrbir kezeninde Islamdy jaqtaushylar men teriske shygharushylardyng arasynda ymyrasyz kýresterding bolghanyn maqúldaymyz. Sonday-aq, kóshpeli ghúmyr keshken halyqtyng meshit-medrese ústamauyna baylanysty, qazaqty «mýshrik» dep atap, osy әlsiz negizge sýienip, kóshpeli eldi baghyndyrghysy kelgen sayasy oiynshylardyng bolghanyn, óz ortamyzdan Shoqan siyaqty diny qúndylyqtargha orystyng kózildirigimen qaraghan zertteushilerding shyqqanyn da moyyndauymyz kerek. Jogharyda, dauly kezenderdi negizinen osynday sanatqa jatqyzugha bolady dep oilaymyn.

Sonday dauly kezenderding biri Múhammed Shaybaniyding qazaqtargha qarsy ghazauat jasaghan shaghynda, Islam ortalyqtarynan kelgen ghúlamalardyng babalarymyzdyng senimi men ómir sýru ghúrpyna qarap «qazal-haq» (búlar haq jolyndaghylar eken) dep, sodan «qazaq» degen atau shyqty deytin kóne derekti óz basym qúptaymyn. Tipti, halqymyzdyng «Alash» atauyn da qalmaqtargha «Alla» dep atoy salghanyna baylanysty, qazaqtardy «alashylar» dep ataghannan shyqqan dep joramaldaymyn. Osy pikirlerimdi qazaqty «mýshrik», «shala músylman bolghan» dep jýrgen destruktivti diny toptardyng ókilderine údayy aitumen kelemin.

Týiin

Jalpy, ata-babalarymyzdyng Islamdy jatsynbay qabyldauynyng sebebi, týrkilerding bayyrghy Tәnir senimi moneteistik nanym  bolatyn. Búl konsepsiyany, býkil ómirin osy taqyrypqa arnaghan danqty tarihshy Kitapshy aitqan. H ghasyrda ibn Fadlan týrkilderding ishinde bolghanynda, tәnirlik senim men Islam dinining úqsastyghyna tang qalghanyn jazghan bolatyn. Mәshhýr Jýsipting deregindegi týrkilerdin: «Ozghan payghambardyng ýmbetimiz» degeninde, Haq Elshisining búl senimdi teristemeui, ata-babalarymyzdyng hanif seniminde bolghanyn kórsetedi. Yaghni, arghy babalyrymyzdyng ústanghan Tәnirlik senimi Haq dindi qorashsynbay, tez qabyldauyna iygi әser etti. Ádepkide, Orta Aziya halyqtary Islam dinining radikaldi aghymdarymen betpe-bet kelgenin jogharyda aityp óttik. Biraq, olargha moyynsúnbauynyng sebebi, ór keudeli Er týrikting úrpaghy Islamdy kýshpen qabyldaghysy kelmedi. Aqyr-ayaghynda Ortalyq Aziya halyqtary «ahlu sunnanyn» rasionalistik baghyty sanalatyn Hanafiya jәne Maturudiya mazhabyn qabyldady. Sebebi, búl aghymdar әrbir mәselege aqyl-parasatpen qaraugha shaqyratyn edi. Sonday-aq, Islamnyng sopylyq baghyty da ejelgi týrkilerding alyp-erendik, ozandyq, jyraulyq, sal-serilik dәstýrimen qabysatyn. Osy ýndestik sopylyq ilimning qazaq halqynyng jýreginen oryn aluyna iygi yqpalyn jasady. Sóitip VIII ghasyrdyng orta túsynda qarlúqtardyng Islam dinin qabyldauymen bastalghan ilahy ýderis, XVI-XVII ghasyrda Kerey men Nayman taypalarynyng Haq dindi qabyldauymen tolyqtay ayaqtaldy. Sondyqtan da býgin de Qazaq halqynyng músylmanshylyghyna kýmәnmen qaraugha esh negiz joq dep bilemiz. Al, aidyng kýnning amanynda «túlypqa qarap móniregen ausyl qaraday» joq dýniyege danghyra qaghyp jýrgen destruktivti diny toptardyng ókilderine Haq-Taghala ynsap bersin dep tileymiz.

«Abay-aqparat»