ASTANA. 15 mausym. QazAqparat - Býgin Astanada Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev Shanhay yntymaqtastyq úiymynyng mereytoylyq sammiytine qatysty.

Sammit júmysyna Resey Preziydenti Dmitriy Medvedev, QHR Tóraghasy Hu Szinitao, Ózbekstan Preziydenti Islam Karimov, Qyrghyzstan Preziydenti Roza Otynbaeva, Tәjikstan Preziydenti Emomaly Rahmon, Aughanstan Preziydenti Hamid Karzay, Pәkistan Preziydenti Asif Ály Zardari, Iran Preziydenti Mahmud Ahmadiynejad qatysty, dep habarlaydy QR Preziydentining baspasóz qyzmeti.

Sonymen qatar, Mongholiya Preziydenti Ákimshiligining Basshysy Battulga Dashjams, Ýndistan Syrtqy ister ministri Somanahally Krishna, dialog boyynsha baqylaushy, әriptes elderding jәne iri halyqaralyq úiymdardyng delegasiyalary qatysty.

ShYÚ-nyng ótken on jyldaghy qyzmetining nәtiyjeleri sammitting negizgi taqyrybyna ainaldy jәne Úiymnyng odan әri damuynyng keleshegi aiqyndaldy.

Óz sózinde Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev Shanhaydan Astanagha deyingi úzaq joldy jýrip ótken ShYÚ әrtýrli mәdeniyet pen órkeniyetti, zor keleshegi bar әlemdik ekonomikany damytyp otyrghan memleketterdi biriktirgenin atap ótti. Ótken jyldar ishinde ShYÚ ishinde tauar ainalymy jeti esege ósti. Ekonomikalyq yntymaqtastyq pen integrasiyany úlghaytu ýshin strategiyalyq negiz qalandy.

ASTANA. 15 mausym. QazAqparat - Býgin Astanada Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev Shanhay yntymaqtastyq úiymynyng mereytoylyq sammiytine qatysty.

Sammit júmysyna Resey Preziydenti Dmitriy Medvedev, QHR Tóraghasy Hu Szinitao, Ózbekstan Preziydenti Islam Karimov, Qyrghyzstan Preziydenti Roza Otynbaeva, Tәjikstan Preziydenti Emomaly Rahmon, Aughanstan Preziydenti Hamid Karzay, Pәkistan Preziydenti Asif Ály Zardari, Iran Preziydenti Mahmud Ahmadiynejad qatysty, dep habarlaydy QR Preziydentining baspasóz qyzmeti.

Sonymen qatar, Mongholiya Preziydenti Ákimshiligining Basshysy Battulga Dashjams, Ýndistan Syrtqy ister ministri Somanahally Krishna, dialog boyynsha baqylaushy, әriptes elderding jәne iri halyqaralyq úiymdardyng delegasiyalary qatysty.

ShYÚ-nyng ótken on jyldaghy qyzmetining nәtiyjeleri sammitting negizgi taqyrybyna ainaldy jәne Úiymnyng odan әri damuynyng keleshegi aiqyndaldy.

Óz sózinde Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev Shanhaydan Astanagha deyingi úzaq joldy jýrip ótken ShYÚ әrtýrli mәdeniyet pen órkeniyetti, zor keleshegi bar әlemdik ekonomikany damytyp otyrghan memleketterdi biriktirgenin atap ótti. Ótken jyldar ishinde ShYÚ ishinde tauar ainalymy jeti esege ósti. Ekonomikalyq yntymaqtastyq pen integrasiyany úlghaytu ýshin strategiyalyq negiz qalandy.

- Iskerlik kenes pen bankaralyq birlestik qúryldy, ShYÚ Ekonomikalyq forumy túraqty týrde ótkizilip keledi. Sauda-ekonomikalyq yntymaqtastyqtyng 2020 jylgha deyingi kóptarapty baghdarlamasy iske asyryluda, - dep atap ótti Núrsúltan Nazarbaev.

Lankestik, separatistik jәne ekstremistik qylmystargha qarsy kýres turaly Shanhay konvensiyasy qabyldandy.

ShYÚ-nyng Aymaqtyq-lankestikke qarsy qúrylymy qyzmetining arqasynda lankestik әreket jasaudyng 500-den astam talpynysyna tosqauyl qoyyldy.

«Qauipsizdik pen yntymaqtastyq jolyndaghy on jyl» atty qazaqstandyq tóraghalyqtyng úrany ayasynda 110-nan astam birlesken is-shara ótkizildi. «Beybitshilik missiyasy -2010» atty lankestikke qarsy jattyghu ótti. ShYÚ-nyng Esirtkige qarsy strategiyasy qol qoigha әzirlendi. Ótken jyl ishinde ShYÚ-nyng elderi Aughanstandy retteu ýderisine tiyisinshe qoldau kórsetti.

- Bizding elimiz 2010 jyly qatty ishki sayasy daghdarysty bastan keshken Qyrghyzstan halqyna der kezinde kómegin kórsetti. Kórsetilgen kómekting jalpy kólemi 50 million dollardan asady, - dedi Núrsúltan Nazarbaev.

Memleket basshysy atap ótkendey, osy on jyl ishinde «zúlymdyqtyng ýsh kýshine» - lankestik, separatistik jәne ekstremistik qylmystargha qarsy kýres ShYÚ qyzmetining negizgi baghytyna ainaldy. Býginde jahandyq narkosindikat pen Internet kenistikti destruktivti paydalanu az qauip tudyryp otyrghan joq.

Núrsúltan Nazarbaev halyqaralyq qúqyqqa «elektrondy shekara», «elektrondy egemendik» tәrizdi jana týsinikterdi engizetin kez kelgenin atap ótti.

- «Kiyberpol» mindetin atqaratyn ShYÚ-nyng arnayy organyn qúru turaly oilastyru qajet siyaqty, - dedi Preziydent.

Memleket basshysy ShYÚ-nyng mýsheleri úiymnyng odan әri damuyna negiz qalauy qajettigin atap ótti. Núrsúltan Nazarbaev tayau on jyl ishinde әlem damuynyng negizgi talabyna jauap beretin bes jaghymdy últtyq maqsatty nemese bes iyigilikti isti atady.

Birinshi. Lankestikke, ekstermizmge jәne esirtki qauip-qaterine qarsy kýresti jәne aimaqtyq qauipsizdikti qamtamasyz etu ýshin aumaqtyq jәne aimaqtyq kiykiljinderdi retteu jóninde ShYÚ Kenesin qúru.

Ekinshi. Euraziyalyq qúbyr tartu jýiesi men elektrotasymaldau jelisi negizinde Shanhay yntymaqtastyq úiymyna mýshe memleketter birynghay transenergetikalyq kenistigin qúru. Osyghan baylanysty Infraqúrylym integrasiyasy jóninde komiytet qúru úsynyldy.

Ýshinshi. Tyghyz ekonomikalyq yntymaqtastyqtyng jana tetikterin izdeu.

Memleket basshysy ShYÚ-nyng Su-azyq-týlik komiytetin qúrudy jәne birlesken jobalar men innovasiyalardy qarjylandyru ýshin Damu qoryn jedeldetip qúrudy úsyndy.

Tórtinshi. Tótenshe jaghdaylar jóninde Kenesti qalyptastyru.

Besinshi. «ShYÚ-2030» jәne «ShYÚ-2050» boljamdy jobalardy әzirley alatyn ShYÚ-nyng boljam jasau birynghay ortalyghyn qúru.

Núrsúltan Nazarbaev tóraghalyq estafetasyn Qytay Halyq Respublikasyna tapsyra otyryp, Qazaqstan QHR-nyng Tatu kórshilestik jәne dostyq jylyn jariyalau turaly bastamasyn tolyq qoldaytynyn atap ótti.

- Men býgin Astanada Euraziyadaghy beybitshilik, túraqtylyq pen qauipsizdik ýshin Shanhay yntymaqtastyq úiymyna birikken bizding halyqtarymyzdyng tarihynyng taghy bir sheshushi tarauy ashylatynyna senemin, - dep atap kórsetti Preziydent.

ShYÚ mereytoylyq sammiytining qorytyndysy boyynsha Shanhay yntymaqtastyq úiymy onjyldyghynyng Astana deklarasiyasy qabyldandy.