Senbi, 23 Qarasha 2024
Din 5625 45 pikir 17 Mamyr, 2019 saghat 13:31

Din hәm últtyq jankeshtilik turaly...

Últtyq bolmys óz-ózinen kýsh alatyn energiya. Qazaqta «eski-jaqsynyng azyghy, jaqsy – jamannyng qazyghy» degen ataly sóz bar. Biraq últtyq bolmystan nәr alu ýshin adamgha ekidýniyesine jetetin tynyshtyq pen ruhany energiya qajet. Al, ol jandaghy súranysty din ghana qanaghattandyrady. Naghyz baylyq biz oilaghanday jer qyrtysynda emes, adamnyng my qyrtysynda. Últ bolyp úiysu, al ol últqa jerdi syigha beru Jaratushydan bolsa, otandy saqtaudy Allataghala sol últtyng ózine qaldyrady eken.

Jaratushy qasiyetti qúranda: «Men senderdi últ pen úlystan jarattym. Bir-birlerindi tanu ýshin», - deydi. Sonymen qatar «nesibelerindi shashyp berdim. Ózdering tauyp jender» deydi. Múndaghy izdep-tauyp jeu úghymy óz ruhaniyatyng men bolmysyndy, jaratyludaghy menindi ózing tanyp, óz nesibelerindi ózdering izdender degeni. Demek, Allataghala joqtan bar jaratyp, bardy bar qyludy ózderine qaldyrdym degeni. Búdan týietinimiz últ bolyp qalyptasu jaratushynyng qalauymen bolghanymen, ony saqtap qalu әr halyqtyng óz qolyndaghy dýnie ekenin úqtyrady. Ata-babalarymyz «qozghalys – tirshilik kózi» degen. Ótken tarihtaghy ata-babalarymyzdyng týsiniginde «qaranqylyq degen bolmaydy, qaranqylyq – jaryqtyng týspeginen bolady» degen sana ornaghan. Kez-kelgen uaqytta últqa, otangha jaryqty týsiru, ol últtyng qolyndaghy nәrse. Danyshpan aqyn Omar Hayam bylay deydi:

Jýrekting týrip qúlaghyn,

Oylanyp taghy qarashy.

Kimsing sen, qayda túraghyn,

Endi qayda barasyn?.

Aqynnyng búl súraqtary últtyng jandýniyesine ýndeu salatyny anyq.

Alayda últty otangha degen saghynysh arttyru, ol jolda enbekte jetistikke jetu, mazmúndy ómir keshu nәpsini tәribiyeleu jolymen jýzege asady eken. Búl turaly Súltanmahmút Torayghyrov bylay dedydi:

Jyqsan, bәige alarsyng alysqanda,
Qaru ghyp, qayratyng sap qarysqanda.
Jyndylyq shappay bәige ber dep súrau,
Ozsan, bәige kim bermes jarysqanda.

Túrmysy búl dýniyening kýrespen ten,
Tәuekel, kýreske týs, bar-daghy jen.
Dýniyede barlyghyndy kim biledi,
Ýiinde ynjyqtanyp otyrsang sen!

Jýrgen kóp jyghylam dep ýide búghyp,
Jel bolmay, boran bolmay, betaldy yghyp!,
- deydi.

Qazaq halqy adamnyng ermek ne әzil ýshin jaratylmaghanyn, adamnyng ghajap úly maqsat ýshin jaratylghanyn týsingen. Ol ýshin pendening ruhyn biyler nәpsisin janynyng qolyna ústatudyng mәnine ýnilgen. Jas kezinen úrpaqtyng ruhyn tәrbiyeleude basty oryngha qoyghan. Adamnyng janyn nәpsining biyleuin boldyrmau ýshin ekidýnie qúndylyghyn myqtap ústanghan. Búghan әri jyrau, әri batyr Dospambetting jyrlary naqty jauap.

Adamdy ýnemi adasushylyqtyng qúrbany etetin nәpsining qashanda tәrbiyelenetini haq. Búl turasynda imam Ghazaly bylay deydi:  "Miniletin januar bastapqyda er men noqtadan qashady. Ony baylap bas bildiredi. Ýirengen song ol adamnyng qasynda noqta men arqansyz túra beredi. Adam nәpsisi de qús pen januar siyaqty tәrbiyelenedi".

Ólim qorqynyshyn jenu

Payghambarymyz bir hadiysinde: «Eki kóz aqyrette tozaqqa kýimeydi: birinshisi, kýnәsyna ókinish bildirip, onashada egilip jylaghan kóz, ekinshisi, Otandy qorghap, shekara kýzetken kóz», - deydi. Qazaq «myng qayghynyng qamalyn, bir tәuekel búzady» degen. Qazaq týsiniginde әueli ghibratty is istep, jaugha shapqanda bar kýshin júmsap, qalghanyn Allanyng dәrgeyine qaldyrghan. Múnday sanan Dospambet jyraudyng jyrlarynda kórinis tabady.

Qazaq batyrlary nege úrys dalasynda erlikpen qaza tabugha úmtylghan. Islam dinining týrki dalasynyng qabyldauynyng bir sebebi, islamnan búrynghy dәuirde de týrki júrty tәnir dininde bir qúdaygha ghana tabynyp keldi. Yaghny islam da tәnirde de  bir qúdaygha tabynu úqsastyghy, sonymen qatar islam dinining basshygha baghynudy nasihattay otyra, el birligin saqtaugha shaqyruy jәne el amandyghy ýshin sheyit bolu týsinikteri halyqtyng ruhyna tereng endi. El ýshin soghys dalasynda qaza tabudy armandaghyn týrkilerdi, islam dini sheyit týsinigi odan әri ruhtandyrdy. Jauyngerlik ruhpen tәrbiyelengen qazaq batyrlary men handary, elding basqa da ruhty azamattary el qorghau jolynda úrys dalasynda qaza tabudy armandap, erlik jasau jolynda eshteneden taysalmady. Odan keyingi jyraular men aqyndardyng ólenderi men jyrlarynda el ýshin qaza tapqan batyrlardyng ruhyn asqaqtata atadan balagha jyrlap, onyng asqaq kelbetin úrpaqqa ýlgi etkeni, el ýshin tughan erlerdi jigerlendirdi. El qorghau jolynda sheyit bolyp, halyqtyng jýreginde ómirboyy tәrbiyelenu mahabbat ruhy odan keyingi úrpaqty jigerlendire týsti. Búl ótken tarihtyng jauyngerlik ruhy. Al, osy ruhty qazirgi qazaqtyng damu jolynda qalay qoldanu qajet degen oy mazalaydy. Onday jankeshtilik ruhty qalyptastyru ýshin nәpsi men adamnyng ishki ruhyn tәrbiyeleu qajet eken. Imam Ghazaly ony bylay sipattaydy: «Mahabbat bolmasa maqsatqa jetu joq. Qalau men yntyzarlyq bolmasa, mahabbat joq. Iman bolmasa, qalau men yntyzarlyq joq. Imannyng bolmau sebebi, saghan tura jolgha silteytin, Allany eske týsirip túratyn, otandy qorghaugha, sýyge, onyng ómirin mәngilik etuge jigerlendiretin jol núsqaushynyng bolmauy».  Yaghni, mәselening bәri últ ústazdaryna múqtajdyqtan tuady eken. Ústaz dep otyrghanymyz kóp ústazdardy aityp otyrghanymyz joq. Ol, keshegi Yassaui, Asan qayghy sekildi dala danyshpandary. Boyyna últtyq pen islamdy sinirgen, pendening ekidýniyelik bolmysyn tereng mengergen ústazdar eken. Biraq ókinishke oray oghan qazirgi sayasy jaghdaylardyng mýmkindiginde rettey alsaq. Sana ekidýniyelenbey, adam jany óz-ózinen energiya almay, pende dýnie qorqynyshyn boyynan alastatpay, maqsatqa jetu jolynda jankeshtilik jasau qiyn ekenin psihologiya ghylymy da  dәleldeydi.

Payghambarymyzdyn: «Qalay ómir sýrgen bolsandar, solay ólesinder. Qalay ólsender, solay tirilesinder» degen hadiysi qazaq batyrlarynyng ústanymynyng aishyghy bolghan.

Tarihta últqa qyzmet etkisi keletin bastaghy my men aqyldy jýrekting ghana terbep oyatatynyn tasaauf ilimining ústazdary (jýrek ilimining ústazdary) úrpaqqa úghyndyra bildi. Sharshy alanda taysalmay soghysqan Abylay hannyng Ázder әulie degen ústazy bolghanyn bireu bilse, bireu bilmes.

Últtyq tarihymyzdaghy analarymyzdyng úl balany tәrbiyeleu jolynda erekshe tәlim-tәrbie jolyn ornatqanyn bayqaugha bolady. Qazaqta alyp anadan tuady degen týsinik bar.

Ertede Deshti Qypshaqtyng danagóy bir anasy jalghyz úly ólgende: "Nayza alyp jaugha barmadyn. Qamshy alyp daugha barmadyn. Bar eken dep elenbey, joq ekening bilinbey, maldan boghyng ghana bóten bolyp ómir sýrdin. Qan sasyp bir týnekten shyghyp edin, boq sasyp bir týnekke ketip barasyn. Men sening qanday erligindi, qay enbegindi aityp joqtap jylayyn?!.." degen eken.

Qazaqtyng er balasyna "ot bol, ot bolmasang joq bol" deytin últtyq tәrbiyesi әrqashan ómirsheng bolyp qala beredi.

Ata-babamyzdyng el qorghaytyn batyrdy tәrbiyeleu jolynda «artynyng ne bolaryn oilaghan adamnan qaharman shyqpaydy» degen ruhty algha úmtyldyratyn, jigerlendiretin ústanymdar oryn alghan. Qazaqtyng iygi isteu jolynda birinshi әreket jasap, sonyn Allagha tapsyryp qon hareketteri bar. Payghambarymyzdyng myna hadiysi búl ústanymdy negizdeydi: «adam isting dúrysyn istesin-daghy, qalghanyn Allagha tapsyrsyn». Sonymen qatar,  «Alla jaratqan últyn adal qorghau jolyndaghy qaza tapqan batyr - "sheyit" bolady. Adam bәribir erte ne kesh ólimning dәmin tatady. Ólimning jamany mәn maghynasyz ólim. Otany ýshin qaza tapqan batyrdy halqy jýreginde mәngi terbetedi» degen ústanymdar bekidi.

Jankeshtilikttegi jýrekke tynyshtyq ornatu joly últtyq tәrbiyede kórinis tauyp otyrdy. Oghan qasiyettegi qúrandaghy myna ayat basty tirek boldy: «Jýrekter, tek ghana Allany oilaumen ghana jay tabady». Qazaqtyng jankeshtiligining bir syry, osy óz-ózine degen senimdi nasihattay biluinde. Mashhýr Jýsip Kópeev  babamyzdyn: «Jasqanghan - qorghan emes, jaghalasqan – qorghan» degen ústanymy kóneden kele jatqan qazaqtyng ústanymy edi. Kәri tariyhqa kóz jibertsek, qazaq halqynda biylik pen halyqtyng tyrnaq pen et sausaq siyaqty bite qaynasqanyn bayqaugha bolady. Halyqtyng seniminen shyqpaghan hannyng aldynan halqy ketip qalu әreketteri oryn alyp otyrdy (Mysaly Núraly hannyng taghdyry). Biyleushi taraptarda halyqtyng senimi basty orynda boldy. Búghan Týrik qaghanatynyng qaghany  Bilge qaghan men aqylshy-kenesshisi Tanykók arasyndaghy myna anyz mәseleni naqty ashyp kórsetedi:

«Tonykók abyzdan Bilge qaghan súrapty deydi: «Áskerin, azyq-týligin, ózime sengen halqym bar. Bireuinen bas tartugha tura kelse, kimnen bas tartam dep.

Sonda abyz: Áskerden depti. Al, qalghan ekeuinen bas tartu qajet bolsa, qaysysynan bas tartam, azyq-týlikten be, әlde halyqtyng ózime degen seniminen be dep. Azyq-týlikten bas tart», -  depti. 

Otanshyl әsker-otanshyl halyqtan qúralmaq.Tarihta talay patshalardyng auyr taghdyry halqyn sonyna erte almaghannan bolghan.

Pendege otany men sýigen adamdaryna degen mәngilik mahabbatty Alladan basqa eshkim nәsip ete almaydy eken. Al, ol mahabbatty "qúdayyndy tanu arqyly ie bolasyn", deydi ata-babalarymyz. Islam filosoftary (Mәulәnә Rumi, Ál-Ghazali, Abn Arabi) adamgha, ruhqa degen mahabbat Allagha degen mahabbatqa úlaspaq degen oidy menzeydi. Qarap otyrsaq bir-birimen sheksiz baylanystaghy tanym. Shyqsang adasatyn, shyghyp kete almaytyn shenber.

Qasiyetti qúranda: "Qaytys bolghan jan artta qalghan tuystaryna- qiyamette qorqynysh, búl dýniyede ókinishi joq ekenin habarlap, quantqysy kelip jatady" degen ayat bar. Qazaqtyng dala filosofiyasynda «adamnyng jany kókten týsken bolmys» dep úqqan: «Ólim bar bolghany jannyng hәlin ózgertedi, týisikteri men qyzyghushylyqtaryn toqtatady jәne dene qapasynan azat qylady. Biraq mýldem ony joq qylyp jibermeydi» dep úghynghan.

Qazaqtyng jankeshtiligi tәn men aqyldyng keregin bere otyryp, úrpaq tәrbiyelegende jýrekting de keregin toltyra bilgen. Sebebi tek nәpsi men aqyldyng azyghyn ghana berip, jýrekting azyghyn bermese, onda jýrek te tyndau seziminen ajyraydy eken. Yaghny adam búnyng kesirinen bolmysynan aiyrylady. Hakim Abaydyng «aqyl, qayrat, jýrekti birdey ústa, sonda tolyq bolasyng elden bólek» deui osydan.

Jaras Ahan, tarihshy-dintanushy

Abai.kz

 

 

45 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1475
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3249
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5458