Kýni keshe Qazaq elinde Manghystau  múnayshylaryn alghashqy bolyp  OQO-daghy  qoghamdyq úiymdar, sanaly azamattardyng qatysuymen qoldau retinde press-konferensiya bolyp ótti. Esepsiz kelgen azamattardyng arasynda  júpyny kiyingen 3-4 adam bólekteu túrghan bolatyn. Ol kisilerge jaqyndap tanysqanymda ózderin osy oblystyng Sayram audanynyng túrghyndary ekendigin bilip sózge tarttym.

- Bizding óz jaghdaymyz onyp túrmasa da ashtyqta jatqan aghayyndardyng jan-kýizelisterin bólisuge keldik»,- dedi ózin Sahov Qaldybek dep tanystyrghan azamat.

- Bizding de myna biylikke ókpemiz qara qazanday. Elim, jerim dep kelgende dalada qalghanday boldyq. Bizder syrtta jýrip, múndaghy sheneuikter múnshalyqty qatygez bolady dep oilamappyz. Múnshalyqty paraqor dep oilamappyz.  Ózbekstanda jýrgende ondaghy ózbekterden  kemsitushilikti esitpegen basymyz endi kelip osyndaghy ózbekterden esitkenimiz jangha batyp otyrghany»,- dedi 60-tan asqan qariya .

- Au, qariya, bayqanyz, múnda últarazdyq qatynasqa abay bolu kerek, sonday zan...

Kýni keshe Qazaq elinde Manghystau  múnayshylaryn alghashqy bolyp  OQO-daghy  qoghamdyq úiymdar, sanaly azamattardyng qatysuymen qoldau retinde press-konferensiya bolyp ótti. Esepsiz kelgen azamattardyng arasynda  júpyny kiyingen 3-4 adam bólekteu túrghan bolatyn. Ol kisilerge jaqyndap tanysqanymda ózderin osy oblystyng Sayram audanynyng túrghyndary ekendigin bilip sózge tarttym.

- Bizding óz jaghdaymyz onyp túrmasa da ashtyqta jatqan aghayyndardyng jan-kýizelisterin bólisuge keldik»,- dedi ózin Sahov Qaldybek dep tanystyrghan azamat.

- Bizding de myna biylikke ókpemiz qara qazanday. Elim, jerim dep kelgende dalada qalghanday boldyq. Bizder syrtta jýrip, múndaghy sheneuikter múnshalyqty qatygez bolady dep oilamappyz. Múnshalyqty paraqor dep oilamappyz.  Ózbekstanda jýrgende ondaghy ózbekterden  kemsitushilikti esitpegen basymyz endi kelip osyndaghy ózbekterden esitkenimiz jangha batyp otyrghany»,- dedi 60-tan asqan qariya .

- Au, qariya, bayqanyz, múnda últarazdyq qatynasqa abay bolu kerek, sonday zan...

- Atasyna nәlet onday zanynyn, zang bar bolsa sol zang bizdi nege qorghamaydy, nege bizderdi sanatqa qospaydy? Anau ilgeride osy audanda әkim bolyp júmys jasaghan Q. Aytahanov degen azamat bizderge dep 15 ga jer bólip bergen, ol azdyq etken song onan keyingi әkim Ó. Ámetúly 42 ga jer qosqan. Endi kelip qazirgi auyl әkimi sol jerlerge ie bolyp, oralmandargha emes, kim bolsa sodan para alyp kóringenge ýlestirip jiberdi. Syrttan kelgen oralmandardy birining ýstine birin otyrghyzyp qoydy. Kerek bolsa bizderding jerimizdi tartyp alyp jatyr. Qazirgi uaqytta sol jerlerge senim artyp kelgen 130 janúya dalada qaldy. Bireulerimizding búrynghy jerge dep alghan sheshimderimizdi joqqa shygharyp, ol jerlerdi basa-kóktep tartyp alyp basqa bireulerge satuda.  «Qaratóbe» auyldyq әkimining orynbasary últy ózbek Sabirov Nuriddinge iyek artyp, tipti bizderdi osyndaghy jergilikti ózbekter sybaugha kóshti. «Kim senderdi shaqyrghan, nege keldinder múnda» degen ózbekterding balaghatyn da esittik ainalayyn», dedi kózi jasaurap әlgi qariya.

Búl qariyanyng sózin ary qaray jalghastyrghan Orynbay Kenjeev     degen azamat:

«Búl kisining aityp otyrghandarynyng bәri de ras. Bizder otyrghan jerding jartysy Shymkent qalasyna qaraydy da, jartysy Sayram audanyna qaraydy. Búryndary auylymyzdyng aty «Shanyraq» dep atalatyn. Qazir búl kiyeli sózding atyn óshirip te jiberdi. Bizder auyl әkimi Qúrmanbekovke barsaq, «men bilmeymin, Sabirovke baryndar» dep quyp shyghady. Al Sabirovtyng tirligi anau, jermen sauda jasaydy. Osy «oralman» degen sózding ózi sol kókirekti órteydi eken. Shyraghym-au, biz qaytyp ónip-ósemiz, qalaysha qazaqtyng sany kóbeyedi», deydi.

Qaytesin, zangha qarap últarazdyq osynday qaqtyghysty auzyna alghyng kelmeydi. Alayda, azamattardyng janayqayyna qaramasang taghy da bolmaydy. Olar da osy qoghamnyng tolyqqandy mýsheleri. Olar da zang aldynda basqalarmen birdey. Oralmandar bóten adam emes, oralmandar óz adamymyz.

Shymkent qalasy

«Abay-aqparat»