Qazaqstan Preziydenti Qasym-Jomart Toqaevtyng tóraghalyghymen sybaylas jemqorlyqqa qarsy is-qimyl mәseleleri jóninde kenes ótti, dep habarlaydy Abay-aqparat Aqordanyng resmy saytyna silteme jasap.

Memleket basshysy elimizde jemqorlyqtyng dendep ketkenine alandaushylyq bildirip, búnyng qoghamgha qauipti dert ekenin aitty.

– Jyl sayyn Qazaqstanda ortasha eseppen 2 mynnan astam sybaylas jemqorlyqqa qatysty qylmystyq is tirkeledi. Mynnan asa adam jauapqa tartylady. Búl – batpandap kirip, mysqaldap shyghatyn kesel. Osy aurudy qazir shúghyl týrde emdemesek, erteng kesh boluy mýmkin, – dedi Qazaqstan Preziydenti.

Qasym-Jomart Toqaev jemqorlyqtyng últtyq qauipsizdik pen memleketting bolashaghyna núqsan keltiretinin aitty. Sondyqtan, onyn tamyryna balta shauyp, týbegeyli joy qajet. Búl dertpen bir jennen qol, bir jaghadan bas shygharyp, birlesip kýresuge shaqyrdy.  Memlekette oghan qajettining bәri bar ekenin atap ótti.

– Birinshiden, bizde jemqorlyqqa qarsy kýreste qaru bola alatyn myqty memlekettik instituttar bar. Memlekettik apparat júmys isteu tәsilin ózgertip, jemqorlyqtyng jolyn kesui kerek. Ekinshiden, jemqorlyqpen kýres halyqtyng tabandy súranysyna iye. Ákimshilik saualnama jýrgizedi, ózim de el aralap jýremin. Sonda bayqaghanym, bizding qogham jemqorlyqpen ymyrasyz kýresuge dayyn. Ýshinshiden, bizding eldi damytugha jәne halyqtyng әl-auqatyn arttyrugha baghyttalghan josparlarymyz jemqorlyqty týbegeyli joyghan jaghdayda ghana jýzege aspaq, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Memleket basshysy songhy ýsh jylda 900-den astam adamnyng jemqorlyqpen ústalghanyn, memlekettik baghdarlamalardyng sapaly oryndaluyna osynday oqighalardyng kedergi keltiretinin jetkizdi.

– Biz ekonomikany janghyrtugha, auqymdy әleumettik baghdarlamalardy jýzege asyrugha qazynadan qyruar qarjy bólemiz. Alayda, jemqorlyqtyng saldarynan memlekettik baghdarlamalar sapasyz oryndaluda. Búl halyqty әleumettik qorghau, auyz sumen qamtamasyz etu mәselelerining uaqtyly sheshilmegenin kórsetedi. Jergilikti joldardyng sapasyzdyghy men biznesting damuyna jemqorlyqtyng kesirinen tuyndaghan problemalar kedergi keltiredi. Azamattar budjetting әrbir tengesining maqsatty júmsalatynyna kóz jetkizui kerek, – dedi Qazaqstan Preziydenti.

Qasym-Jomart Toqaev biylikting jemqorlyqqa qarsy is-qimyl josparynyng jeti negizgi sharasyn atap ótti.

– Birinshi – azamattardyng qúqyghyn qorghau. Men Konstitusiyagha sәikes últyna, dinine, mýlik jaghdayyna qaramastan barlyq azamattar teng degen erejeni basshylyqqa alamyn. Eshkim de zannan biyik emes. Qol astyndaghy qyzmetkerlerding jemqorlyqqa qatysy bolsa, ortalyqta da, ónirlerde de birinshi basshylar tikeley jauap beredi. Sondyqtan, keshendi aldyn alu sharalaryn qolgha alu qajet, – dedi Memleket basshysy.

Qasym-Jomart Toqaev ekinshi shara retinde memleket pen azamattyq qogham instituttarynyng konstruktivti әriptestigin atap, jemqorlyqpen kýreste kýshtik sharalar azdyq etetin aitty.

– Qoghamda jemqorlyqqa mýldem tózbeushilik qalyptasuy shart. Barlyq memlekettik organdar osy baghytta júmys isteui kerek. Ádilet ministrligine kópshilikting jemqorlyqqa qatysty qúqyqtyq sauatyn arttyru júmystaryn kýsheytudi tapsyramyn. Bilim jәne ghylym ministrligi de balalardy erte jastan jemqorlyqqa qarsy mәdeniyet negizderine bauludy qol alghany jón, – dedi Qazaqstan Preziydenti.

Ýshinshi – qoghamdyq baqylaudy kýsheytu.

– Parlamenttin, qoghamdyq jәne ýkimettik emes úiymdardyn, búqaralyq aqparat qúraldarynyng belsendi qatysuy negizinde memlekettik sheshimderding әdildigin qamtamasyz etu kerek. Jer uchaskelerin beru, balabaqshadan kezek alu siyaqty mәselelerding bәri de qoghamdyq baqylau negizinde jýzege asuy shart. Bizde múnday júmystar ýshin qúqyqtyq mehanizmder bar. Árbir memlekettik organda qoghamdyq kenes júmys isteydi. Alayda, is jýzinde olardyng júmysy kónil kónshitpey otyr. Azamattyq qoghammen júmys isteu tәsilderin týbegeyli ózgertu qajet. Memlekettik apparattyng júmysyn azamattardyng talabyna say baghyttau kerek, – dedi Memleket basshysy.

Tórtinshi shara – budjettik sayasattyng ashyqtyghy.

– Budjettik ýderistin kezenderi yaghni, qúryludan bastap jýzege asugha deyingi aralyqtyng barlyghy ashyq boluy kerek. Azamattar qajet etpeytin tauarlar alynyp, ghimarattar salynyp jatatyn mysaldar az emes. Tiyimsiz «imidjdik» jobalar men baghdarlamalardan bas tartu qajet. Danghoylyq pen ysyrapshyldyqqa jol bergen sheneunikter qatang jazalanuy kerek. Halyqtyng qarjysy tiyimsiz júmsalsa, qúqyq búzushylyqqa jol berilse, onyng jazasy auyr bolady. Memlekettik organdar janyndaghy úiymdar men últtyq kompaniyalar da qogham baqylauynda ashyq әri týsinikti boluy kerek, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Qazaqstan Preziydenti besinshi kezekte jemqorlyqqa qarsy sayasatta ónirlerding rólin kýsheytu qajettigin atap ótti.

– Ákimderge aitarym, jemqorlyqty týbegeyli joy - sizderding júmystarynyzdyng negizgi kórsetkishining biri. Oghan sizder tikeley jauaptysyzdar. Árbir eldi mekenning óz budjetine qaray tórtinshi dengeyli budjet qúrudy ayaqtau kerek. Mening Preziydent retindegi ústanymym budjet shyghyndaryn josparlaugha, әsirese ónirlerde halyq ókilderin qatystyru kerek. Búdan el ekonomikasy damyp, tiyisinshe, halyqtyng әl-auqaty artady, – dedi Memleket basshysy.

Altynshy – memlekettik qyzmet kórsetu isindegi ýdemeli sifrlandyru.

– Memlekettik apparat qyzmet kórsetu barysynda tútynushylargha beyimdelu qajet. Túrmystyq jemqorlyqty joydyng birden bir kózi – memlekettik qyzmet kórsetudi elektrondy núsqagha kóshiru. Búl jerde sheshimin tappaghan mәseleler bar. Býginde mәlimetter bazasynyng 33 payyzy ghana integrasiyalanghan. Sifrlyq damu, qorghanys jәne aerogharysh ónerkәsibi ministrligi osy júmysty sapaly әri uaqtyly ayaqtauy qajet. Elektrondy Ýkimetti damytu ayasynda azamattardyng kórsetiletin memlekettik qyzmetterdi mobilidi núsqada aluy ýshin jappay oqytu júmystaryn damytu bizding basymdyghymyz sanalady, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Jetinshi mindet – memlekettik satyp alu jýielerin jetildirip, bizneske әkimshilik qysymdy tómendetu.

– Býginde 25 myng úiym memlekettik satyp alulardy jýzege asyrady. Búl jemqorlyqqa qarsy baqylaudy qiyndatady. Osyghan baylanysty, memlekettik satyp alulardy ortalyqtandyryp, әleumettik saladaghy budjettik mekeme basshylaryn búl mindetten bosatu kerek. Kolledjder men mektep diyrektoryna deyin memlekettik satyp alugha qatysy bar. Ortalyq memlekettik organdarda sayasy qyzmetshilerdi memlekettik satyp alulargha aralastyrmaytyn mehanizmder әzirleudi tapsyramyn. Sonymen qatar memlekettik funksiyalardy bәsekelestik ortagha beru kerek. Búl turaly jii aitylsa da, 5 funksiya ghana jeke sektorgha berilgen. Premier-Ministrding birinshi orynbasary Á.Smayylovqa jәne Últtyq ekonomika ministrine tiyisti júmystardy jýrgizudi tapsyramyn. Onyng nәtiyjelerin maghan 1 aidyng ishinde bayandanyzdar, – dedi Qazaqstan Preziydenti.

Jiyn sonynda Memleket basshysy jemqorlyq boyynsha qol astyndaghy qyzmetkerlerding qylmystyq әreketteri ýshin birinshi basshylardyng jauapty bolatynyn taghy bir mәrte qadap aitty.

– Eger biz jemqorlyqty týbegeyli joydy mindet etip alsaq, meninshe, memlekettik organ basshylary múnday jaghdayda otstavkagha ketui kerek. Olardyng otstavkagha ketuin qabyldaudy nemese qabyldamaudy Memleket basshysy sheshedi. Biraq júmystan bosatu turaly aryz jazuy mindetti shara boluy kerek, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Ýkimet pen Preziydent Ákimshiligine osy jiynda kóterilgen mәselelerdi sheshu ýshin engizilgen úsynystar negizinde júmys isteu tapsyryldy.

Abai.kz