Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2565 0 pikir 21 Mausym, 2011 saghat 08:07

Dәuren Quat. Kamal aghagha hat

Kәmaghasy, ýshbu hatynyzgha jauap jazuym kerek shyghar dep sheshtim.

Bastapqyda aghanyng ózi mәselening mәn-jayyn  baghamday jatar, artyq sózge uaqyt sarqyp ne qylamyn degen edim. Onyng ýstine búl - aghayyn arasyn ghana jalghap, sodan song bir jónin tabugha tiyis hat edi. Biraq, sóz shirkin alaqaghazdyng betin kórgen song kópke jetsem dep alasúrady ghoy. Kamal agham da shyday almapty, «Dәurenge hatyn» ghalamtorda jariyalap jiberipti. Endi ne sheginis bar, Kәmaghamyzdyng bizge jazghan haty men bizding jauabymyzdy da júrt taldap oqysyn; aq-qarasyn aiyrsyn, tóreligin aitsyn dep sheshtik. Sonymen...

Aqsudyng toyy. Aqsudyng seksen jyldyghy óziniz jaqsy bilesiz, byltyr atalyp ótui kerek edi. Qyzylaghashtaghy apattan song seksen jyldyq keyinge qaldy...

Kәmaghasy, ýshbu hatynyzgha jauap jazuym kerek shyghar dep sheshtim.

Bastapqyda aghanyng ózi mәselening mәn-jayyn  baghamday jatar, artyq sózge uaqyt sarqyp ne qylamyn degen edim. Onyng ýstine búl - aghayyn arasyn ghana jalghap, sodan song bir jónin tabugha tiyis hat edi. Biraq, sóz shirkin alaqaghazdyng betin kórgen song kópke jetsem dep alasúrady ghoy. Kamal agham da shyday almapty, «Dәurenge hatyn» ghalamtorda jariyalap jiberipti. Endi ne sheginis bar, Kәmaghamyzdyng bizge jazghan haty men bizding jauabymyzdy da júrt taldap oqysyn; aq-qarasyn aiyrsyn, tóreligin aitsyn dep sheshtik. Sonymen...

Aqsudyng toyy. Aqsudyng seksen jyldyghy óziniz jaqsy bilesiz, byltyr atalyp ótui kerek edi. Qyzylaghashtaghy apattan song seksen jyldyq keyinge qaldy...

Toygha bardyq. Toydy úiymdastyru isinde Núrtileu Imanghaliyúly asa belsendilik tanytty, jatpay túrmay toy qamymen shapqylady. Rahmet. Rizamyn Núraghama! Biz de shama sharqymyzsha qazirgi qazaq baspasózining basyndaghy jigittermen júmys jasap otyrdyq. Qolymyzdan kelgenshe Iliyas, Barlybek, Bilәl turaly materialdar tauyp beruge tyrystyq. Aghymdaghy aqparattargha kóp jolay qoymadyq. Nege deseniz, Siz ben bizding  auylda auyz toltyryp aitatyn ekonomikalyq órleu, jylt etken janalyq bar ma?  Bar shyghar, biraq statistika tilinde ghana. Bir kezdegi «Jerúiyqtyn» (búrynghy Taldyqorghan oblysynyng bas gazeti) tuyn jelpintip ústaghan  sizderden ýirengen daghdym sol - kózben kórip, kónilime bekimey syqighan statistikagha senbeymin.

«Asau toy, tentek jiyn, opyr-topyr,
Ishinde týsi suyq bir jan otyr.
Alysty túmandanghan ol oilaydy,
Ózge júrt oidy netsin, ónkey soqyr» - deydi ghoy Abay atanyz.

Jalpy júrtty soqyr deuden aulaqpyn, biraq aghyndy Aqsudyng boyyndaghy asau toyda biz oimen ghana  otyrghan edik. Toy qarsanynda bir aqsaqalymyz: «At shauyp, kókpar tartylar, jiyn óter dýrkirep, biz sodan keyingi elding qamyn kýitteyik. Azamattar birigip bir auyldyng túrmysyn kóteruge kýsh salayyq. Myna Ontýstik jaqtyng jigitteri solay istep jatyr. Toydyng asyna toyyp alyp tarqay salu qate. Aqsudyng jerin qytaylar kelip iygermek. Sony estidinder me?!» degen edi. Sol súraqty mening Sizge  qoyghym kep otyr, aghasy. Estidiniz be, jerinizdi qytay dihandary jalgha almaq. Olarmen kelissózdi  qaltasynan oilanbay otyz million tenge suyryp bere salatyn Mәsimov pen Mәsimov ýkimeti jýrgizude.    Mәsimov, aqsha berse tasynyp... әriyne, myrza eken. Onyng myrzalyghyna Siz ghana emes, qazaq jerine týren saludy týpki oiyna týiip alghan, Qúdaygha «qatygez» dep nala aitatyn qytay da, ala sәldeli arab ta, jartylay jalanash ýndi de, kedendik odaqtyng shenberinen shyghandap ketkeli jýrgen orys pen belorys ta yrza!  Jaman ininizding janyn jegidey jeytin kóp jayttardyng biri - osy. Daraboz babamyz - er Qabanbaydyng basyna shyraq jaghyp jyraqqa ketip qaldynyz ghoy, sondyqtan qoghamdyq-aqparattyq oidyng aq jal tolqynyn keshu mandayyna jazylghan ininiz Sizge el ishindegi әlgindey әngimelerdi jetkizudi ózine paryz sanaydy. Qysqasy, Qabanbay babanyz tu jayqaltqan dalanyzdy Qajymqannyng balasy maylyqtyng ornyna jýretin osy kýnigi mayy qalyng qaghazday  әrkimge dar-dar airyp bere saludyng qamyn bastap ketti. Búl sózimizding shyndyghyna keyin kóziniz jetedi, asyqpanyz. Býgin sýiinip otyrghan Kәriminizding isine sol kezde birge kýiinetin bolamyz. Óitkeni, Siz biz bilgende últshyl, últ ýshin uayym qylatyn aghalardyng sanatynansyz.

Al endi Ansar әkimge arasha týsken sózinizge keleyik.

Ansar degen azamatty óz basym, ras, jygha tanmaymyn. Tipti bilmeymin. Eptep biletinim, búl jigit Úzynaghash jaqtaghy Aqsengir degen auyldy mekendeytin 180 týtinge tiyesili jerdi әldekimderge jytyryp jiberip osydan biraz jyl búryn ataqqa shyqqan edi. Sodan  Ansarymyzdyng Astana barghanyn, Astanadan aidap otyryp Almaty oblysyna әkim taghayyndalghanyn, sodan Aqsudyng toyyna kelgenin ghana bilemin. Qaytkende de, Azamattyng Alla jolyn ongharsyn! Isi ilgeri bassyn.  Men synasam ony dos kónilmen synaymyn. Bolsyn dep synaymyn. «Jaqsymyzdy júrt bylayda kórip baghalaydy, baspasóz synshy boluy kerek. Bizding isimizdi qatal syngha alyp otyruy kerek» degendi Serik agha Ýmbetov kezdesken sayyn aitady. Ansar Túrsynhanúly da syngha tózimdi, iske ilkimdi bolsa, Almaty oblysynyng tumasy retinde aldymen men quanatyn  shygharmyn. Júrt iygiligine júmystanatyn azamatqa  atynan týsip qol sozatyn menin  alashshyl  dostarym da quanady!  Al oghan deyin biz Ansardyng ayaq alysyn «andudan» esh jalyqpaymyz.

Ansar Músahanov basqaratyn Almaty oblysy - elimizdegi strategiyalyq manyzy erekshe oblys. Ol elding ekonomikasymen qosa, ruhany týleuine de, qauipsizidigine de erekshe jauapty. Sebebi, óziniz aitpaqshy, Almaty oblysy «Qúdaydyng әdildigine kýmәndi» yndynyn ys basqan elmen irgeles otyr. Sonday elmen irgeles qonystanghan Almaty oblysynyng basshysyna «jaman ýiding týndigine úqsap» (bizding osy sózimizdi aqsulyqtargha  telip týsingeninizge qatty qapalanyp qaldym) jalban-jalbang etip jaghynbay, eli ýshin enserip enbek etuine jәrdem jasaytyn sóz aitugha tiyispiz.  Biz sonda ghana «bir atanyng balasynday úiysyp, tas-týiin, shashausyz» elge ainalamyz. Biz sonda ghana «Bireuding kóz alartuy memlekettigimizge qauyp tóndirmey me?» dep jar astynan jau izdegen zamannan ozyp ozat elge ainalamyz.

Kamal agha, toy ýstinde bireu tosyndau sóilepti dep tompiyatyn ortadan men bayaghyda ketip qalghanmyn. Biraq, sizding renishinizdi bek týsinemin. «Áp» degennen sózin «elining quanyshyn bóliseyin dep kelgen qonaqtardy sheneuden bastaghan» qynyr ininizge qynjylmaghanda qaytesiz? Onyng ýstine bizding keybir aghayynnyng tili - eki oshaqqa bir kóseu - týrtpese, týrtinbese, tynyshy qashady. Áytkenmende «әi, әttegen-ay»,  aghasy, men elimning quanyshyn bóliseyin dep kelgen qonaqtardy emes, «Ansar Túrsynhanysh» degende aptyghyn basa almay apy-kýpi sóilegen «Jalanashtar jinalysynyn» (Ilekennin) tozbaytyn, ónin bermeytin, ózgermeytin býgingi keyipkerlerin shenegen edim ghoy. Biz biletin Kәmeng de qazaqtyng әlgindey minezine tózbeytin edi. Qazaqtyng әlgindey minezine tóze almaushy edi bizding Kәmen... Kәmaghasy, Ansarday azamattardy bauyryn qargha tósegen sayyn semiretin asyrandy qaz qylmay, «aryghan sayyn tyng jortatyn» (Mahambet) arghymaq etip shyndauymyz kerek. Mahambet babanyz bir joryq ýstinde aitypty deydi:

«Arghymaq, seni saqtadym, qúlaghyng sening serek dep,

Azamat, seni saqtadym, bir kýnime kerek dep».

Biz bir birimizge kerekpiz.  Birimizge birimizding kerektigimizdi men osy kýnderi kóp uayymdap oilaytyn boldym. Uayymdaytyn sebebim, biz ózine ózi ótirik aitatyn, ózin ózi ótirikpen aldaytyn, ótirikke júbanatyn, ótirikke quanatyn tayghanaq últ bolyp baramyz. Elimizde «órkendegen» ótirik atty «ónerkәsiptin» eki tizgin bir shylbyry qazir qazaghuar, sózquar  aghayynnyng qolynda. Sol aghayyn jana zamannyng zangharynan saumaldap tógilgen auany lastap, qazaqtyng tynysyn taryltyp, týpsiz qaranghy túnghiyqqa jetelep keledi.  Qazaqtyng sanasy ulanyp jatyr. Qazaq «psihoapattardyng zamanynda» (Z. Freyd) «bir úrty may, bir úrty qan» (Abay) bolyp ómir sýruge әbden ýirendi. Biraq, búdan da týbi ótemiz. Ol ýshin «tilersegimizdi tilse de tik túryp sóileytin» minezimizdi qaytadan tabugha tiyispiz. Tap osy minez, Kәme, Sizde bar. Shәgim joq, Sizde  bar. Aynalasyndaghy kólgirsigen júrttan  Elbasymyzdyng da osy kýni kónili әbden ainyghanyn men de sezemin, Astanagha jaqyn Qabanbay kesenesinde shyraq jaghyp otyrghan Siz menen jaqsy sezesiz.  Úlyq bitkenge ghana únaytyn sózdi oidan-qyrdan terip aitudan tiylyp, úly jiyndy úlaghatty iske bastaytyn kýn tuar ma eken qazaq ýshin? Aspanmen astasqan teneulerding basy - Astana, ayaghy - auyl. Qyzyl suday qaptaghan sózge aghyp óle jazdaysyn. Aqsudyng toyynda da minberge mingen aghayyn atasy arzan sózden ayanyp qalghan joq. Soghan qynjyldym, soghan kýiindim. Tap sony jazdym. Búl tek Aqsudyng toyynda bolghan kórinis emes. Aqsudan ghana kórip qaytqanym emes. Atyraudan da kórgenim - osy, Aqtóbeden de kórgenim - osy. Sonday kól-kósir sózge, kórineu jaghympazdyqqa shyday almaghan Meyirhan Aqdәuletúly  («Altyn Ordanyn» dýrildep túrghan kezindegi bas redaktory) Aqtóbe oblysynyng bir alys audanyndaghy toydan, tórdegi ornyn tastap ketip qalghany esimde.

«Abayday úl tughyzghan qasiyetti Qúnekeng moyyndaghan basshylardy jaqtyrmaghanyna tanmyn» depsiz. Býgingi basshylar - Siz ben biz bolmasaq, Qúnekeng moyynday qoyatyn basshylar emes. Búnynyz endi, siz ekeumizde bar emosiyamen aitylyp ketken sóz bolsa kerek. Álde Siz býgingi basshy ataulynyng bәri Qúnanbay zamanynda atqa mingen qasqa men jaysannyng úrpaghy dep oilaysyz ba? Olay oilamaysyz, biraq mening basshylardy jaqtyrmaghanyma tang qalasyz. Bútyna tolyp, búghaghy salbyrap, dәrgeyine bas úryp kelgen búqara halyq ókilin kórse, búqaday kózin alaytyp, isting mәnisin bilmey laghyp sóileytin basshylardyng qolansa sasyghan qoltyghynan aulaq túrghandy jón kóremin óz basym. Ondaylarmen sizding de qoltyqtasa qongynyz neghaybyl. Biraq mening búl sózimnen qyzymet basyndaghy azamattar týgelimen irip-shirip bitipti degen oy týyge bolmaydy. Qazaq ýshin qabyrghasy qayysyp júmys qylyp jýrgen azamattar bar. Tap sol azamattardyng keyde jazyqsyz japa shegip nemese orynsyz syngha úshyrap qalatynyna janym ashidy.

Kәm-agha, basshy kórse bas salyp synaytyn әriptesterim baspasózde jeterlik. Meni de solardyng biri eken deseniz janylysasyz. Biylikte men jaqsy kóretin jigitter joq emes, biraq «jaqsy kóru», «qúrmetteu» deytin adamzatta ghana bolatyn izgi qasiyetting belgisin óz sheginen asyryp jiberse, qúlshylyq pen tabynushylyq kelip shyqpaq» (Qajyghúmar Shabdanúly). «Leninning 100 jyldyghy», «Oktyabriding 70 jyldyghy», «XXV sezd» dep alashapqyn bolghan aghalardyng alaókpe tirligi endi qaytalanbasa eken deymin men. Ol alaókpe tirlik Lenin men partiyany orynsyz dәripteuden shyqqan edi.  Kamal agha, osy bizder Óziniz jaqsy biletin bayaghy kóne soqpaqqa týsip alyp soqtyrtyp bara jatqan joqpyz ba, súnghyla adamsyz, sony bir oilanyzshy. Ras, Egemendikting qadyr-qasiyetin úgha biletin uaqty boldy ghoy...

Qúnekeng «Tirimizge - tóreler iye, ólimizge - qojalar iye» degen eken. Dese degendey-aq, Qúnanbay zamanyndaghy adamdardyng soyy bólek bolghangha úqsaydy. «Bizden búrynghylardyng eki jaqsy qasiyeti bolghan» dep Qúnekenning zamandastaryn, odan ilgeri babalar dәuirindegi túlghalardy Abay da moyyndaydy. Sóitedi de óz túsyndaghy basshylardy: «Bas-basyna by bolghan ónikey qiqym, Minekey, búzghan joq pa elding siqyn?» dep jaqtyrmaydy. Qiqym-siqymdardy jaqtyrmau Abaydan bastalypty, bizge jetipti, bizden keyin de jalghasady. Solay, agha.

Osynshama sózdi Ansar deytin әkimge bola arnappyz ghoy. Tipti úyat. Alayda, Ansar turaly aitqanymyzgha oray Siz kóldeneng tartqan uәjge jauap bere ketpesem taghy bolmas.

«Oblysqa endi ghana әkim bolyp taghayyndalghan Ansar Músahanovty tabalay jónelipsin. Men de taldyqorghandyqpyn. Elden qol ýzgem joq. Men biletin jigitter Ansar jóninde oghash aitqan joq әzirshe. «Dúrys» azamat deydi. Ózim kezdesken adamym emes. Taldyqorghandaghy sening bauyrlarynnyng aituyna qaraghanda (men olargha kýmәnsiz senemin) jana әkim Serik Ýmbetovting tәrbiyesin kórgen. Al Sekeng qazaqtyng ishi-syrtyn týgel biletin últ jandy basshy. Endeshe eline tegin adamdy qaldyrmasa kerek.

Dәuren bauyrym! Ana jyly qytay elshisinin:

-  Qúdayda әdilet joq. Bir jarym milliard qytaygha bergen jeri anaday, on million qazaqtyng jeri mynaday, - degeni esinde me?» deysiz. Týsinbedim. Ansardy synasaq  jerimizdi qytay alyp qoya ma? Álde artyq-kem synay qalsaq Ansar әkim  Almaty oblysynyng jerin qazaqqa ókpelep  qytaygha bere sala ma? Betine qarap sóileuge bolmaytyn Ansar kim sonshama? Kimning shikirәsi ol? Saualynyz jauapsyz jetimsiremesin dedik, әitpese Ansar Músahanúlyna qatysty barymyzdy jogharyda bayan etkenbiz.  Oghan qosyp-alarymyz kem. Al Kәrim Qajymqanúlynyng ata-tegi turaly sózge shorqaqpyn. Ózi ómirbayan deregin tiyanaqtap jariyalghan sayttarda Qajymqan aqsaqaldyng aty-jóni kórsetile bermeydi (Siz sekildi shay iship otyryp jón súrasudyng reti kelmegendikten oqyghanymdy aitamyn). Anasy tuysqan úighyr últynan eken. Úly anasy jaghynan premiermen tuysatyn bolsaq, bek quanyshtymyz. Osydan bylay «biz - Kәrim Mәsimov ekeumiz Jonghar Alatauynyng bauyrynda ómir sýrgen әigili qobyzshy Molyqbaydyng úrpaghymyz» dep aita jýretin bolamyn. Shyn sózim búl.

Kamal agha, Aqsudyng toyynan shygharyp әkim men premierdi «matap sóilegen» Sizding sózding astaryn jaqsy týsinemin. Sizdiki dúrys, meniki de dúrys siyaqty. Biraq ekeumizde eki qisyn. Siz mәselege ýlkendik jolmen, qazaqy saltpen kelesiz.  Áytkenmende, eskere jýriniz, Astanadan órip shyghatyn aqjaghalylardyng sayasattaghy oiyny Sizding qazaqy jobanyzgha pysqyrmaydy. Sizben kelispeydi. Qazaq oiynyng kәtepti qara nary Ábish  aghany da (Kekilbaevty aitamyn) búl orta ayaghan joq, ghúlama sózderin qúlaghyna da ilgen joq. Áytpese, osy jýieni, osy jýiedegi «jýgermekterdi» Ábekeng «Egemen Qazaqstanda» jaryq kórgen maqalalarymen, saltanatty jiyndarda sóilegen sózderimen eseytuge tyrysyp-aq baghyp edi. Sanalaryna qazaqtyng araman ansaryn siniruge baryn salyp baptanyp-aq edi. Bolmady. Abyz aqsaqal degradasiyagha úshyrap, dinkelep shyqty. Al biz olay ete almaydy ekenbiz. Biz bardy bar, joqty joq dep әrneni atymen aitugha tiyispiz. Sondyqtan Ansar bolsyn, basqa bolsyn әldekimderding «dúrys azamat» degenine alaqaylap alaqan sogha salmaymyz. Sizding «dúrys azamatynyz» Aqsudyng toyynda jazyp bergen dayyn qaghazdy әreng oqydy. Dayyn qaghaz, dayyn sóz.

«Qara jataq» degennen shyghady, jana әkim Aqsu audany qúrylyp el jer jyrtyp, traktordyng tizginine otyra bastaghan jyldardy ghana bayandamasyna qosypty. 25 jasynda Álihan Bókeyhanovtyng tapsyruymen qazaqtyng túnghysh Ata Zanyn jazghan Barlybek Syrttanov, oqu aghartu isimen erte shúghyldanghan Bilәl Sýleev, Maman-Túrysbekting Qaraghashtaghy meketebi jóninde jarytyp jaq ashpady. Bәtima apanyz da, Egeubek aghanyz da ayauly alash úldarynynyng esimin eskermesten ansarlatyp anqyghan song ras, qatty yzalandym. Kýidim.  Seksen jyldyqta esimderi atalyp erekshe eskerilgen túlghalar - trәktirshiler men sushylar, malshylar men sauynshylar boldy. Joq, oibay, men sushy men bushydan qashpaymyn,  enbek adamdary mәngilik qúrmettelsin, biraq, Aqsudyng ardager úldary qayda qaldy,  olardyng attaryn aitu әli de qauipti me, biz ózi qay ghasyrda, qay qoghamda ómir sýrip jatyrmyz degen oilar enserip, ensem shókkenin jasyrmastan jazdym. Sol ýshin kinәlasang aghayyn, qolyndamyn, ne isteseng de ózing bil.

«Ansar Túrsynhanysh» dep alqynghandardy shenegen shaghyn maqalamyzdy oqyp «tóbeminen jay týskendey boldy» depsiz ghoy. Jay otyna janyp ketsek te shyndyq osy - әkim men premier qazaq qoghamynyng pikirimen eseptespeydi de, esepke almaydy da. Sondyqtan ol ekeui ýshin jyrtyludyn, atalghan ekeudi qorghashtap, «óz auylynnyng toyyna nege quanbaysyn» dep bizdi tekke jazghyrudyng qajeti shamaly, agha. Astanadaghy aghayyngha, әsirese әlgi «Dәuren ne tyndyryp tastady» deytin aghama mening osy  sózderimdi jetkizersiz. IYә, men әli eshtene de tyndyrmappyn. Biraq bóri býlkekpen qay qiyrdy kezsemde (Aqtóbede, Atyrauda) auylyma: Aqsu men Qapalyma, qargha tamyrly qazaghyma qyzmet etip jýrmin degen týsiniktemin.  Mening azdy-kópti maqalalarym basylyp shyqqan  gazetter («Altyn Orda», «Jas Alash», «Qazaq әdebiyeti», «Jas Qazaq», býgingi Abay.kz aqparattyq portaly) auylyma alaqanday bolsa da jaryq týsirip, aqparat jetkizip  jýrgen shyghar degen oidamyn. Búl sózdi Sizding «Dәuren-au! Kinә izdegenshe ótken jyly toylanady degen osy toydyng basy-qasynda bir jyl bolyp kem-ketigin toltyryp, shauyp jýrseng qanday jarasar edi. Taghayyndalghan әkim Ansar Músahanov turaly «... qanday iste qayrat tanytty, osy kýnge deyin ne istep, ne qoydy» dep súrapsyn. Osy súraqty ózine qarata qoyyp kórshi. Jauabyng qanday eken?» deytin saualynyzgha qysqa jauap retinde úsynamyn. Qanaghat tútpasanyz óziniz bilesiz.

Ótken jyly toylanugha tiyis Aqsudyng seksen jyldyghy Qyzylaghash qyrghynynan song keyinge qaldy. Alapat oqigha bolghan kýni dabyl qaghyp alghash habar taratqan Abai.kz sayty boldy. Mening jana qyzmetim, iyә, Sizdi jabyrqatyp,  kónilinizge qonbaghan  Abai.kz aqparattyq portalynan oqigha barysyna qanyqqan azamattar Atyrau, Manghystaudan bastap, Arqa men Altaydyng arasynda kómek qoryn qúryp, qol sozugha úmtyldy. Abai.kz Qyzylaghashtan keyin Aqsuattaghy aghayynnyng janúshyrghan dauysyn der kezinde jalpaq júrtqa jariya etti. Azamattar taghy da qor ashyp, qarjat jiyp, as-auqatyn, azyq-týligin tabighat apatyna úshyraghan júrttyng auzyna tosty. Abai.kz saytynyng pikirler alanynda elimizding sergek oily úly men qyzy birin-biri qayrap, ýn qosyp ortaq iske júmyldy. Men sol kezde «Naymandar, birindi-biring shapqa týrtkendi qashan qoyasyndar? Auylda ne atalarynnyng qúny qaldy?» dep Sizdi tabalap ketken qortyq oily aghayynmen salystyrghanda   sanasy túnyq, ruhy berik, últtyq dengeydegi ústanymgha  kóterilgen   qazaqtyng er jigitterin kórip sýiingen edim. Úly babamyzdyng jambasy tiygen qasiyetti mekende shyraq jaghyp, pendauy әngimeden ketken sizdey jandy ybyrsyghan sózge  ertip  namysynyzgha «nayza shanyshqandardy» oilap taghy da kýiinume tura keldi.

Kәm-agha, artyq-kem sóz bizden de ketken bolar. Ýlkenning kerek sózi men isin ýlgi etip ósken qazaqtyng balasymyz. Týsinuge, týsinisuge qashanda maqúlmyz. Sondyqtan sizding jayma-shuaqtay kelip  qadap aityp qabyrghadan qoyghan saualynyzdyng bәrine irkilip jauap berip, aqtaludy artyq kórdim. Óitkeni biz qanday mәseleni de qabaqpen úghysatyn edik qoy. Sol syilastyqpen  Sizge jazghan hatymnyng sonyna nýkte qoyamyn. Ámanda el aman júrt tynysh bolsyn.

Qúrmetpen, Dәuren ininiz

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5496