31 mamyr – sayasy qughyn-sýrgin jәne asharshylyq qúrbandaryn eske alu kýni

Sovet Odaghynyn  jәne Qazaqstannyng kórnekti memleket qayratkeri Oraz Janúzaqúly Isaev búrynghy Oral oblysynyn Ilbishin ýiezine (qazirgi Batys Qazaqstan oblysy, Aqjayyq audany) qarasty Qarasu bolysynda 1899 jyly qarapayym  júmysker otbasynda dýniyege kelgen. Orazdyng atasy Isa men әkesi Janúzaq kóp jyldar boyy әueli Orynbor oblysyndaghy Qyzyltóbe kazaktarynyn, odan Oral oblysynyn Shalqar bolysynda auyl baylarynyng qolastynda jalshy bolghan eken, keyinnen әkesi Ilbishin kirpish zauytynda tas qalaytyn júmysshy bolyp istepti. Túnghyshy Orazdyng zamangha layyq bilim aluyn armandaghan kórinedi. Oraz әueli 1906–1908 jj. auyl mektebinde moldadan sauat ashyp, qazaqsha dәris aldy. 1908 jyldan Juanyshkól bir klasty orys-qazaq uchiliyshesinde, sosyn Qarasu-Shalqar eki klasty orys-qazaq uchiliyshesinde oqydy. 1913 jyly әkesi qaytys bolyp, ol oqudan bos uaqyttarynda baylarda baqtashy, kazaktarda batrak bolyp isteuge mәjbýr bolghan. Ol otbasyndaghy balalardyng ýlkeni  edi, sondyqtan ýi  ishin asyrau salmaghy soghan týskendikten, aqyry oqudy tastap, 1915 jyldan ýy sharuashylyghyn atqardy. Belgili dәrejede sauaty bolghandyghynyng arqasynda, jasóspirim Oraz 1916 jyly auyl әkimshiliginde qatynas qaghaz tasushy jәne pesir, yaghny hatshy boldy. 1917 jyly Aqpan revolusiyasynan keyingi ózgeristerge ýmit arta aralasty.  Oral oblysy Shalqar bolysyndaghy zemstvo basqarmasynyng hatshysy bolyp istedi. 1919–1920 jyldary auyldyq kenesting mýshesi, hatshysy, Shalqar bolystyq kenesting atqaru komiyteti tóraghasynyng orynbasary, Resey kommunistik jastar odaghy (RKSM) Lbiyshensk bolystyq komiytetining úiymdastyrushysy boldy. 1920–1921 jyldary Oral guberniyasynda Jympity ýiezdik kәsipodaq burosynyng uәkili, inspektory, ýiezdik enbek bólimi mengerushisining isterin uaqytsha atqarushy bop istedi. 1921 jyly Kenes ókimetine kontrrevolusiyagha qarsy kýreste kómek kórsetu jóninde Erekshe mindet jýktelgen bólimning (ChON) jauyngeri retinde qyzmet etti. Odan RKFSR Halyq Komissarlary Kenesi janyndaghy kontrrevolusiyagha qarsy kýres jónindegi Býkilreseylik tótenshe komissiyanyng (VChK) Jympity sayasy burosynyng uәkili, 1921–1922 jyldary Oral guberniyalyq Tótenshe komissiyasynyng jedel uәkili boldy. Tótenshe komissiyadaghy qyzmeti kezinde bolishevikter partiyasy qataryna qabyldanghandyqtan, 1922 jyly partiya qyzmetine auysty. RK(b)P Oral guberniyalyq komiytetining jauapty núsqaushysy, 1923–1924 jyldary RK(b)P Jympity ýiezdik komiytetining jauapty hatshysy boldy.

1924 jyldan Oraz Isaevtyng respublikalyq dengeydegi qyzmeti bastaldy. Osy jyldyng tamyz–qazan ailarynda RK(b)P Qazaq ólkelik baqylau komissiyasy tóraghasynyng orynbasary, Qazaq AKSR Júmysshy-sharua inspeksiyasy halyq komissarynyng orynbasary bolyp istegennen keyin,  ol Qazaq AKSR Ortalyq Atqaru Komiytetinin  (Qazatkomnyn) hatshysy bolyp saylandy. Sodan song 1925 jyly Qazaq ólkelik partiya komiyteti úiymdyq-núsqaushylyq bólimi mengerushisining orynbasary, respublika júmysshy-sharua inspeksiyasy halyq komissariatynyng әkimshilik-mәdeny seksiyasynyng mengerushisi boldy. Osy lauazymdarymen qyzmet atqara jýrip, 1926 jyly az uaqyt (shilde–tamyz ailarynda) «Enbekshi qazaq» gazetining redaktory bolghan. 1927 jyly RK(b)P  Qazaq ólkelik komiyteti úiymdastyru bólimining mengerushisi, Qazólkekom Hatshylyghynyng mýshesi boldy. 1928 jyly Ólkelik komiytetting keneytilgen plenumy ekinshi hatshysy etip bekitti. 1929 jylghy sәuirde avtonomiyalyq respublika Halyq Komissarlary Kenesining tóraghasy, 1936 jyldan 1938 jylgha deyin odaqtas respublika HKK tóraghasy bolyp, toghyz jyldan astam uaqyt boyy qazaq ýkimetin basqardy. 1930 jyldan BK(b)P Ortalyq Komiytetining mýsheligine kandidat,  1937 jyldan mýshesi, 1929 jyldan KSRO Ortalyq Atqaru Komiyteti Tóralqasynyng mýsheligine kandidat, 1935 jyly KSRO OAK Tóralqasynyng mýshesi bolyp saylanghan.

Qazaq respublikasy ýkimetining basshysy qyzmetinde Oraz Janúzaqúly tek sharuashylyqpen ghana shúghyldanyp qoyghan joq, ol elimizding sayasy tarihyna da, mәdeny damuyna da zerdeli, oily kózben qaray bildi. Mәselen, 1929 jyly N. Martynenko qúrastyrghan «Alashorda» atty qújattar jinaghyna alghysóz jazdy. Alghysózinde ol: «Óz damuynyng belgili bir kezenderinde, revolusiyanyng damuy qay fazasynda túrghanyna baylanysty, últtyq qozghalys obektivti revolusiyalyq ról atqarady, – dep, sovettik dәuirde syngha úshyrasa da, býgingi tәuelsiz el túghyrynan qaraghanda, óte syndarly oy týigen-tin.  – Óz uaqytynda Alash-Orda osynday ról atqardy. ...Últ qozghalysy men «Alash-Orda» ózining qalyptasuynyng alghashqy kezeninde obektivti revolusiyalyq rolige ie bolatyn, óitkeni olar qalay bolghanda da ortaq dúshpanymyz – Rossiya imperializmining irgetasyn mýjip-júqartyp jatqan edi». (O. Isaev 1935 jyly shyqqan «Qazaq AKSR-ine 15 jyl» jinaghynda Alash-Ordanyng revolusiyagha deyingi kezende progressivti ról  atqarghany jónindegi óz kózqarasynyng qate ekenin moyyndaugha mәjbýr bolghan). Sonday-aq Isaev halqymyzdyng sóz óneri múrasyn jinaugha da zor mәn berip qarady. Oi-pikirlerin «Ádebiyet maydany» jurnaly betterinde jariyalap túrdy. Bir mysal. 1931 jylghy 21 qarashada «Saduaqasúly   Janaydar    joldasqa. Kóshirmesi.  Jandos úly Oraz, Mýsirepúly Ghabiyt, Aspandiyarúly Sanjar joldastargha» jazghan ekinshi hatynda «bizding mәdeni, tarihy mәni óte zor birqatar materialdarymyz jinalmay qalyp barady. Atap aitsaq: 1. Áubәkir moldanyng ólenderi, Ghúmar Qarashúlynyng ólenderi, Dәuken Sholaqúly (Batys Qazaqstan), Abay jәne basqalar (Shyghys Qazaqstan)... 2. Sansyz kóp shejireler bar. Birden birge qalyp, el auzynda kele jatqan, kóbinese óte jaqsy da shyqqan el erlerinin, bilgishterining sózderi bar. Jeke eldin, hannyn, patsha ókimeti adamdarynyng ómiri, isi jayynan aitylghan auyz әngimeleri bar. Maqal-naqyldary bar. Ártýrli jazbalar bar. Kóp taramaghan gazet-jurnaldarda jәne ózgelerde basylghan maqalalar da bar» deydi. Áriyne «búlardyng ishinde salt-sanasy ýilespeytinderining ýstine tipti bizge jat shygharmalar da bar» ekenin eskerte kelip, «biraq kenes zamanynan búrynghy kórkem shygharmalardyng bәri de bayshyl shygharma dep, bәrin de iske alghysyz etip tastaymyz deu dúrys emes» ekenin shegelep aitady. Olardyng ishinde «óz zamanyn kórsetetin, sonsong sol kezderdegi ezilgen búqaranyng da túrmysyn kórsetetin әdebiyet múralary» kóptigin eskertedi. Sol derekterdi jinap, tiyisti eskertu, týsindiru, tanystyru qosyp shygharsa, madeniyet, tarih túrghysynan manyzy óte zor bolar edi, óitkeni: «Jana tarihty jasap, jana mәdeniyetti tughyzu – ózine deyingining bәrin úmytyp ketu kerek, bilmeu   kerek   degen   sóz   emes», – deytin kemel pikir bildirgen. Sol manyzdy derekterdi kópke jetkizu ýshin «Qazaqstan baspasy, Ortalyq arhiyv, ne aimaqtanu qoghamynyng tili etip bir jurnal shygharghan maqúl bolar edi. Sizder osy iste jýrgen qyzmetkerlerden bolghannan keyin, osy mәseleni oilap kórsenizder» degen joldastyq sәlemin joldaghan.

Oraz Janúzaqúly Mәskeude ótken partiyanyng XVI sezinde  1930  jylghy  1 shilde kýni  Qazaq ýkimetining basshysy retinde sóilegen sózinde el mýddesi túrghysynan manyzdy oilar aita bildi. «Bizde últ mәselesi sheshildi dep búl jerde kóp aita beruding qajeti joq. Últ mәselesin birjolata sheshuding lenindik dúrys joly berildi, býgingi kýnge – bizding últ sayasatyn jýzege asyru isinde qol jetken iri jenisterimiz bar. ...búl, әriyne, últ mәselesin birjolata sheship alghanymyzdy kórsete almaydy. Osy rette Stalin joldas óz bayandamasynda últ mәselesine der kezinde jetkilikti dәrejede kónil bóldi jәne últ mәselesindegi auytqulargha, onyng ishinde úlyorystyq shovinizmge partiyanyng nazaryn audardy.  Búl shovinizm bizding jer-jerdegi júmys praktikamyzda kórinip qalyp jýr. Olar – osy shovinister – qazirgi jaghdayda jalghan internasionalizmdi jәne mәseleler taptyq túrghydan qoyylugha tiyis-mis degen maskany jamylyp jýr», – dep taratqan búrmalaushylardy әshkereleu sózin: «Biz sosialistik qayta qúrylys belesine kirdik-mis, biz últtyq erekshelikterding joyyluyna qol jetkizip qoydyq-mys, qazir bizding aldymyzda taptyq mәseleler ghana túr, sondyqtan da endi búdan bylay últ mәselesin jeleu etuge bolmaydy-mys, bizde búl mәselege Odaqtyng basqa audandaryndaghy sekildi bir ghana kózqaras bolugha tiyis-mis deydi olar, – dep jalghady da: – Búl, joldastar, sóz joq, jalghan internasionalizm bolyp tabylady, sondyqtan da bizdi múnymen zor kýres jýrgizu isi tosyp túr», – dep bir týidi. Ókinishtisi, biyik forumda qozghalghanmen, Qazaqstanda jalghan internasionalizm kýresi jýrgizilgen joq. «Kollektivtendiru, sonday-aq egin egu jónindegi ótken nauqan kezinde últ audandarynda jiberilgen asyra silteu sipattaryn taldap kórsek, olar kóp jaghdayda últtyq sәtterdi – bizde últ erekshelikteri týgelge juyq joyyldy-mys degen jeleumen kópe-kórneu elemeu, bir sarynmen qarau, tabysqa mastanu t.s.s. bolyp keledi. ...Búl jer bauyrlap jyljyghan auytqushylar shynynda óte kóp. Olar odaqtyq ortalyq sovet apparattarynda da bar. Sonyng saldarynan keyde partiyanyng naqty mәseleler jóninen bergen mýldem naqty da aiqyn diyrektivalary oryndalmaydy, sózbúidagha salynady. ...Apparattaghy shovinistik baghyt ústaghan mamandar tarapynan jiyirek shyghatyn búl ilikter men syltaulardyng mekeme basshylarynyng qoldauyna ie bolyp jýrgeni siyrek emes», – degen sózdermen sol tústa jappay dertke ainalyp ketken, týbi orny tolmas apatqa aparghan әdetti synady. «...Partiyanyng últ sayasaty túrghysynan mal sharuashylyghynyng biz ýshin mәni zor, sebebi, onymen negizinen Qazaqstannyng jergilikti halqynyng 80–85 prosenti shúghyldanady. ...múndaghy negizgi mәsele – jem-shóp mәselesi. ...búl ýshin meliorasiyagha tiyisti qarjy bólinuge tiyis», – degen úsynysyn «mal sharuashylyghy audandaryn astyqpen qamtamasyz etu turaly» oilarymen úshtastyrdy: «...Ádette búl audandar Qazaqstannyng basqa astyqty audandarynan ózdi-ózdimen jabdyqtalatyn. Biraq keyingi eki jylda astyq dayyndau isin jospar oryndau baghytymen jýrgizdik te, biz búl ózin-ózi qamtamasyz etu mýmkindigin shektep qoydyq. ...Sondyqtan da bizding mal sharuashylyghy audandarymyz astyqpen – ózge maqta sharuashylyghy audandary tәrizdi qamtamasyz etilse degen mәsele kóteremiz. Múnsyz, astyqpen jabdyqtaudy layyqty dengeyge qoymayynsha, biz mal sharuashylyghyn damytugha jәrdemdesetin iri faktorlardyng birin qamtamasyz ete almaymyz». Taghdyrsheshti úsynys bolghanmen, biyik basshylyq onyng mәnine barudy, tiyisinshe qajet sheshim jasaudy oiyna da almady.

Sayasy qughyn-sýrginge úshyrap, stalindik lageri azabyn kórip oralghan búrynghy partiya qyzmetkeri Ermekqaly Nyghmetov 1989 jyly: «Isaevty alghash ret 1931 jyly Almatydaghy partaktiv jinalysynda bayandama jasap túrghanynda kórdim, – dep eske aldy.  – Jasy ózim qatarlas, boyy ortadan sәl jogharylau, ayaghyn sylty basatyn, ýlken kózdi, dóngelek jýzdi, biday óndi, jýzi sýikimdi kórinetin adam eken. Bayandama orys tilinde boldy. Jazyp әkelgen mәtini bar ekenin kórip otyrmyn, biraq ol eki kózin auditoriyada otyrghandardan aiyrmastan sóiledi, aldynda jatqan qaghazgha siyrek kóz tastady. Orazdyng joghary dәrejeli bilimi joq dep estushi edim, sóite túra mýdirmesten sheshen sóileytinin, tyndaushylardy ózine tartyp alatyn qasiyeti barlyghyn   endi   anyq   kórdim». 1931 jyldyng ekinshi jartysynda E. Nyghmetov Qazaq ólkelik partiya komiyteti úiymdastyru bóliminde núsqaushylyq  qyzmet  atqarghan. Sonda, Kazkraykomnyn  buro, sekretariat otyrysy bolyp jatqanda, júmys babymen mәjilis zalyna kirip-shyghyp jýrgeninde, mynany kórip-bildi: «mәjiliste Isaev predsedatelidik etetin, al Goloshekin kóp otyrmastan, trubkagha temekini toltyryp alyp, týtindetip, mәjilis bólmesinde qydyryp jýrushi edi. Jinalysta sóilep túrghandardyng keybireuine replika tastap, bireulerge súraq qoyyp, aralap jýretin. Jek kóretin, únatpaytyn adamdary sóilegende – janyna baryp, kәrin tógip túrady eken. Apparattaghy jasy ýlken, tәjiriybesi mol kommunisterden: «Búl qalay? Mәjilisti shal – Goloshekindi osylay ataytyn – ózi nege basqarmaydy?» – dep súraghanymda: – «Moskvadaghy bastyq ta mәjilisti ózi basqarmaydy, týregep jýrip komanda beredi. Shal da Qazaqstandaghy «kósem» emes pe? Onyng elikteui, kiyim kiyisi, sóz sóileui, qattylyghy, yzgharlyghy, diktatorlyghy, barlyghy da Stalinge úqsap túr ghoy», – deytin. Partaktiyv, plenum mәjilisterinde de «shal» osy minezin, osy jýrisin kópke maqtanysh etkendey bolatyn. Al Isaev, mening bayqauymsha, mәjilisterdi әrdayym isker, alghyr basqarghanmen, Goloshekinning ynghayyna jyghylyp túratynday edi...»

Bayqaghanymyzday, 1930 jyly partiyanyng kezekti forumy minberinen Qazaq ýkimetining basshysy Oraz Isaev: mal sharuashylyghymen ainalysatyn júrt óz kerekterin, onyng ishinde astyqty búryn bazardan satyp alatyn, songhy eki jyl ishinde astyq dayyndau josparyn oryndau ýshin bazar aiyrbasy toqtatylghan.  Sondyqtan    qazaqtar búl kýnde nan ornyna et jep kýneltip otyr. Al astyq pen et dayyndau nauqany ýdetile týsude. Mal ósirip otyrghandargha, endi, maqta egetinderge jasaghan siyaqty, ókimet tarapynan nan beru kerek... dep naqty úsynys aitty. Biraq úsynys biyik partiya forumy minberinen aitylsa da, Mәskeu tarapynan da, qansha iskerlik kórsetkenmen, respublika basshylyghynyng óz ishinde de eleusiz qaldy. Solaqay reforma jalghastyryla berdi, sonyng saldarynan 1931 jyldan bastap halyq ashtyqtan bosa bastady, úzamay shybynsha qyryldy. Óitkeni, basqa da basshy qyzmetkerler tәrizdi, ardager E. Nyghmetov esteliginde aitqanday, Isaev Goloshekinning ynghayyna jyghylyp túratyn. Alayda shydam shegine jetkende, 1932 jylghy tamyz aiynda, Qazaq ólkepartkomynyng Buro mýshesi, respublika Halyq komissarlary kenesining tóraghasy Oraz Janúzaqúly Isaev Bas hatshy Iosif Vissarionovich Stalinge ýlken hat tapsyrdy. (Búl onyng ekinshi haty edi, alghashqy hatty 1932 jylghy 11 mamyrda qarjy halkomy M. Orynbaevpen birge Qazaqstandaghy ashyqqan halyqqa kómek kórsetu jayynda I. Stalin men KSRO HKK tóraghasy V. Molotovqa jazghan bolatyn. Keyin, 1933 jylghy 2 jeltoqsanda Stalinge asharshylyq zardabyn joi sharalaryna baylanysty ýshinshi hatyn joldaydy). Búl hatynda Oraz Isaev ólkede oryn alyp túrghan ahualdy ashyq bayan etti, sebep-saldarlaryn taldady, qiyndyqtan shygharatyn sharalar retindegi úsynystaryn tújyrymdady. Sonymen birge,  ornaghan ahual ýshin ózge buro mýshelerimen qatar ózining de jauapty ekenin moyynday otyryp, «birinshi hatshynyng kópke mәlim erekshe rólin» eskere kele, «basshylyqta ózine ózi syn kózben qaraugha qabileti jetpeytin» F.I. Goloshekin otyrghanda – respublikadaghy auyr «jaghdaydy sauyqtyru esh mýmkin emes» dep sanaytynyn jazdy. Ol Goloshekindi partiyanyng Qazaq ólkelik úiymy jetekshiliginen keri shaqyryp aludy Bas hatshy Iosif Stalinnen jalghyz ózi tikeley ashyq talap etti. Sonymen birge  O. Isaev Bas hatshydan qazaq auyly men mal sharuashylyghyna baylanysty shúghyl atqarylugha tiyis mәseleler jóninde Ortalyq Komiytetting arnayy sheshimin shygharuyn súrady. Premier Isaevtyng ótinishining búl bóligi  qanaghattandyryldy.  Onyng hatynda kórsetilgen jәitter stalindik Ortalyq Komiytetting Qazaqstannyng mal sharuashylyghyn damytu jayynda 1932 jylghy 17 qyrkýiekte qabyldaghan qaulysyna negiz etip alyndy.

Biraq Qazólkekomnyng birinshi hatshysy F. Goloshekin qyzmetin eski sarynmen jalghastyra berdi. E. Nyghmetovtyng aituynsha, «Stalin Isaevtyng jazghanyna senbesten, Qazaqstangha jibergen A. Solis bastaghan komissiya asyra silteuding shyndyghyn anyq bilgennen keyin ghana, Goloshekindi ornynan alugha mәjbýr boldy». Kezinde Stalinmen birge Sibirge aidauda bolghan, prinsipshildigi ýshin, kemshilikti eshkimning bet-jýzine qaramay tike aitatyn minezi ýshin zor bedelge ie bolghan, partiyanyng «ar-ojdany» atanghan әdil, adal kommunist, partiyanyng Ortalyq baqylau komissiyasy (SKK) tóralqasynyng mýshesi Aron Solis Oraz Isaevtyng úsynysyn rastaghandyqtan, shynynda,  Iosif Stalin Filipp Goloshekindi «ornynan aldy», dúrysynda, býkilodaqtyq biyik lauazymgha ósirip jiberdi. Qalay bolghanda da, Qazaqstandaghy jeke-dara әmirshi-biyleushi «taqtan» ketti de, qasiretke tolghan  asyra silteu mәselesi 1933 jyly 10–16 shildede ótken Qazaq ólkelik partiya komiytetining Altynshy plenumynda keninen talqylandy. Negizgi bayandamany halkomkenes tóraghasy O. Isaev jasady. Talqylaular kezinde jana belsendiler Isaevty asharshylyqqa Goloshekinmen birdey aiypty dep eseptep, ony ornynan alu kerek degen úsynys jasady. Sonda olardyng ekpinin Qazólkekomnyng jana jetekshisi L. Mirzoyan aitqan myna habar toqtatty: «Stalin maghan Isaevtyng jergilikti halyqtan shyqqandyghyn, Qazaqstandy barlyq jaghynan biletin kisi ekendigin aitty. Ol isker adam, Goloshekinmen birge asyra silteuge qatyssa, endi senimen birge, jibergen qatelerdi týzetuge qatyssyn dedi». O. Isaev VI plenumda búrynghy basshylyq aty­na aitylghan syndy layyqty qa­byl­ aldy. Ol barynsha ashyq bolyp, mәseleni jan-jaqty qarastyrugha tyrysty. 1933 jylghy 12 shildedegi keshki mәjiliste: «...Men jauapkershilikten jaltarmaqshy emespin. Qatelerimizding barlyq auyrtpaly­ghyn búrynghy basshylyqtaghy keybir jol­dastargha, solardyng ishinde Goloshekin men Qúramysovqa audara salu niyetinde de bolghanym joq. ...Ózin kip-kishkentay, mop-momyn ghana adam etip kórsetip, búrynghy basshylyqtan jәbir shekken qyzmetker retinde kórinuge beyim túratyn, sóitip, eptep-septep ...sytylyp ketuge úmtylatyn adam men emespin», – dey kelip, bayandamasynda da, qory­tyndy sózinde de tek jalpylama syn aityp qoymay, ózin de ózi basa synaghanyn eske saldy. «...biz mal sharuashylyghyn oisyratyp otyrghan týpki, negizgi sebepterdi úghynbadyq. Ol endi, mine, qazir ghana ala­qandaghyday ap-ayqyn bolyp otyr: kósh­pendi, jartylay kóshpendi audandarda mal basynyng azangyn toqtatu ýshin otyryq­shy­lan­dyru men kolhozdasudy shapshan­datudy qoya túryp, qateler men asyra silteulerdi tejeu kerek edi. ...auyldy ýlken qiynshy­lyq­targha úshyratqan, maldyng basyn kemitken shyn sebepterdi úqpadyq, sodan dúrys qorytyndy shyghara almadyq, sondyqtan, әriyne, teris ister istep, aghattyqtargha jol berdik», – dep, jiberilgen qatelikterdi taghy da naqtylap moyyndady. «Men basshy boldym... ...partiyanyng belsendi qyzmetshisimin, biraq qanday bolsam da, osy dәuirding ishinde Qazaqstanda bolghan barlyq iygi isti de, jaman isti de qolymnan jalghyz ótkizip otyrdym dep oilamaymyn. Basshy­lyq­taghy eng basty ról úiymnyng birinshi hatshysy Goloshekinde boldy, solay bolghan song da, әriyne, aiyptyng adam ait­qysyz mol jaghy sonda, búl dausyz aqiqat», – dedi ol. Múnysy, әriyne, qyzmetten ketirilgen adamnyng artynan topyraq shashu emes, mәseleni tereng týsinuge shaqyru bolatyn. Sol maqsatpen: «Basshylyqta mening ornym birinshi hatshymyz Mirzoyan joldastyng ornymen birdey emes. Mirzoyan joldas úiym basshysy bolghandyqtan, sayasat pen basshylyqqa aldymen jauapty, – dedi. – ...Mening múny ereksheley aityp túrghanym, keybir joldastar mening búrynghy basshylyqtaghy ornymdy aita kelip, úiymnyng birinshi hatshysy bol­ghan Goloshekinning aiybyn da, jauapkershiligin de býrkep, qymtap ketkisi keledi».

BK(b)P Qazaq ólkelik komiy­te­­ti­ning ekinshi hatshysy Izmúhan Qúra­my­sov óz sózinde­: «Mening qatelikterimning bәri... búrynghy ólkelik partiya komiy­tetining basshylyghy ústanghan jýiening yq­palynan shygha almaghanymnan, – dedi. – ...Isaev joldas búl qatelikterin mo­yyndady jәne olardy jóndeudi bәrimizden búryn qolyna aldy. ...Men Goloshekin joldasty ýlken bedel sanadym. ...buro mýshelerining óreskel qatelesip túrghandaryn kóre túryp, olar­dyng aldynda ózimning jeke kózqarasymdy bildiruge, pikirimdi qorghaugha batyldyq tanyta almadym. Mening eng ýlken qateligim – Ortalyq komiytetting 17 qyrkýiektegi sheshi­min men OK tarapynan ólkelik komiy­tetting sayasatyn qoldaghandyq dep týsin­dir­dim. Bir aptadan song Goloshekin bayan­dama jasap, mening qate­likterimdi dәlme-dәl rastady. ...Eger OK búl jaghdaydan búrynyraq habardar bolghanda, Goloshekindi de, bizderdi de qyzmetten búrynyraq alar edi.  Al búl jaghdaydyng erterek týzeluine kó­mek­teser edi». Halkomkenes tóraghasynyng orynbasary, Josparlau komissiyasynyng tóraghasy Úzaqbay Qúlymbetov te: «Men de ólkelik komiytetting mýshesimin. Men de Goludov pen Qúramysov sekildi qyzmetshimin. Biraq «arbakeshting atynday» boldym, ne búiyrsa sony ghana iste­dim, – dep moyyndady. Sosyn qasiretti shaqtaghy basshylyq jaghdayynan mynanday aqparat aitty: – ...Auylda jolsyzdyq bolyp jatyr degen dybys estilse, audan úiymdarynan osy turaly bir habar kelse, Goloshekin aldymen Izmúhanmen aqyldasatyn. Kóbinese sol ekeui bir-birining kónilin júbatyp: «Mú­nyng bәri de baydyng qylyghy, keybireuler­ding isi», – dep qoya salatyn. Elden týsken onday habarlardyng birde-bireuine eshqanday mәn bermeytin. Iz­mú­han búl jónindegi aiybyn dúrys moyyndady. Ózining jauaptylyghy eshkimnen kem emestigin, qayta Orazdan anaghúrlym artyq ekendigin aitty. Oraz jәne basqa joldastar Golo­shekinning pikirine qosylmaghan uaqytta Izmúhan ylghy birinshi hatshy jaghyna qaray jyghyla ketetin edi. Ol sonda: «Múnyng ózi senderding qiynshylyqtan qaymyqqanda­ryn, búl kenes mekemelerine últshyldar­dyng yqpaly jýre bastaghandyghynyng sal­dary», – dep jenistik bermeytin. ...Ólkelik komiytetting songhy plenumynda Oraz ekeumiz Goloshekinmen tabandatqan ýsh kýn boyy aitysyp, әure boldyq. Plenumnan keyin obkom hatshylarynyng arnau­ly mәjilisin shaqyrayyq, sonda olardyng auyldyng qamyn jemey otyrghandaryn aitayyq dedik. ...Osynyng bәrin obkom hatshylarynyng ózderine әdeyilep eskerteyik dep qolqa saldyq. Amal ne, múnday mәjilisting shaqyrylu qajettigine Goloshekinning kózin jetkizu óte qiyn boldy. Aqyry onyng bizge aitqan sózi mynaday boldy. ...Kósh­pen­dilik – búl elding ejelgi túrmys-salty. Múny bir mәjiliste sóz etkenmen, ony toq­tata almaysyndar dedi».  Ólke partiya úiymynyng jana basshysy L. Mirzoyan Kazkraykom «ózderining qate­likterin tereng sezine alatyn, ózderining júmysyn, úiym­nyng júmysyn qayta qúra alatyn jәne isti al­gha qaray jýrgize alatyn, tekserilgen, par­tiyalyq ústanymdy qyzmet­kerlerding bә­rin saqtap qalugha niyetti» ekenin aitty. «Isaev jol­das býgingi plenumnan kóp uaqyt búryn-aq ózi qatysqan Qazaqstandaghy qatelikterdi ashyq týrde moyyndaghan bolatyn, – dedi. – Al býgin­de ol adal niyetimen, bolisheviktik kýsh-jigerimen, basqalarmen, bizben birge sol qatelikterdi týzetu ýshin qolynan kelgenning bәrin jasauda. Isaev joldas ózining bayandamasynda ol qatelik­terdi qalay týzetu ke­rektigin, ózara syn­nyng negizinde partiya úi­ymdaryn jana jenis­terge qalay júmyl­dyru joldaryn jәne qolbasy retinde ózi qalaysha kýrese­tinin eshqanday býkpesiz ashyq atap kór­setti».

Shynynda da, O. Isaev asyra silteudi shapshang jóndeuge bar kýsh-jigerimen  ayamay kiristi, tez uaqytta qazaqtyng túrmysyn, sharuashylyghyn týzeuge, óneri men mәdeniyetin kóteruge basshylyq etip, jaqsy nәtiyjelerge qol jetkizdi. Qazaqstanyng 15 jyldyghyna respublika edәuir jetistiktermen keldi. Sovet ókimeti sol merekeli 1935 jyldyng sonyna qaray O. Isaev pen L. Mirzoyandy Lenin ordenimen marapattady.

Ýkimet basshysynyng әigili qasiretti kezennen keyingi alymyn tanytqan  bir sәtinen repressiya qasiretin tartyp oralghan E. Nyghmetov aqsaqal mynanday syr shertken edi: «1936 jyldyng iini aiynda, astanada F.E. Dzerjinskiy atyndaghy    klubta     bir     ýlken ...jinalysty basqaryp, prezidiumda otyrghan Ólkelik partiya komiytetining birinshi sekretary L.I. Mirzoyangha pochta tasushy әldebir telegrammany әkelip tapsyrdy. Mirzoyan telegrammany ózi oqydy da, janynda otyrghan Qazaq ASSR Halyq Komissarlary Sovetining predsedateli O. Isaevqa berdi. Sosyn ekeui qysqasha til qatysty. Odan, telegrammany qolyna ústaghan boyda, Isaev minbege baryp, A.M. Gorikiyding dýniyeden qaytqanyn habarlady. Jәy habarlap qoyghan joq, onyng ómiri, tvorchestvosy, revolusiyagha ýlesi, ústazdyq júmysy, sonyng ishinde qazaq jazushylaryna qanday tәrbie bergeni jóninde úzaq әngimelep, «bizder onyng ardaqty esimin eshqashan esten shygharmaymyz» dep sózin ayaqtady». Ol Oraz Isaevtyng iskerligin taghy bir naqty mysalmen bylay әngimeledi: «1937 jylghy avgust aiynyng basynda Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining plenumy boldy. BK(b)P Ortalyq Komiytetining iini aiynda bolghan Plenumynyng qorytyndysy turaly L.I. Mirzoyan bayandama jasap, «halyq jaularymen» kýresti kýsheytu turaly sóz etti. Osy plenumda Qazaqstandaghy mal sharuashylyghynyng ósui turaly bayandamany O. Isaev jasady. Bayandama boyynsha jaryssóz bitkennen keyin, qaulynyng jobasyn jasaugha 18 adamnan komissiya jasaqtaldy. Sol komissiya ishinde men de bolgham. Komissiya mýsheleri bir bólmege ornalastyq. Júmysymyzdy Isaev basqaryp otyrdy. Sosyn ol stenografistka shaqyrtyp, qauly jobasyn auyzsha aityp túrdy, odan song әzir bolghan materialdardy bir qarap ótti de, bizderge oqyp berdi. «Kimning alyp-qosary, basqa oiy bar» degen Isaevtyng súraghyna eshkim ýn qatpady. «Bәrimiz de Isaevsha qyzmet etsek, kóp júmysty bitirgen bolar edik» desti olar onashada. Qauly jobasy Plenumda bir auyzdan qabyl alyndy. Kazsovnarkom apparatynda isteytinderden O.J. Isaevtyng bayandamagha qalay әzirlenetini turaly da әldeneshe mәrte estuime tura keldi. Oraz Janúzaqúly ózine kerekti materialdardy óz qolyna jinap, olardy týgel oqyp shyghady eken de, janyna stenografisti otyrghyzyp, ózi diktovka jasaytyn kórinedi. Sondyqtan bayandamany jinalysta ýnilip oqyp túryp almaydy. Ol kisining osynday iskerligi, úqyptylyghy, zeyindiligi, nebir materialdy tez mengeretin qabileti kez kelgen lauazymdy qyzmetkerding boyyna bite bermeytin qasiyet ekenin sol kezde joldastardan talay estigenmin».

Oraz Janúzaqúly ýkimet basshysy bolyp birinshi («industriyalandyru») jәne ekinshi («újymdastyru») besjyldyqtar kezinde istedi. Sovet ýkimeti atynan aitylghan jalpy úrandargha, alynghan josparlargha Qazan revolusiyasy qanat bitirgen kommunisterding kópshiligi sekildi sendi. Algha qoyylghan mindetterdi taysalmastan oryndaugha joryqtyng aldynghy sapynda jýrip, bar kýshin júmsady. Onyng basshylyghymen Qaraghandy kómir basseyni, «Embimúnay» kәsiporyny, Jezqazghan, Qarsaqpay, Balqash, Leninogor, Zyryan mys qorytu zauyttary salynyp, respublika industriyasynyng órkendeui bastaldy. IYә, auyl sharuashylyghyn kýizeltken,  halyqty últtyq apatqa úryndyrghan solaqay reformany jýrgizuge atsalysty, alayda asharshylyq qasiretining shyn sebebin ýzengilesterinen búryn moyyndap, Bas hatshygha qatelikter men kemshilikterdi jәne olardy joy joldaryn ashyp kórsetken, janarugha jol bermeytin diktatordy ortalyqqa qayta shaqyryp aludy talap etken ýlken hat berip, mýmkindik jasalghannan keyin, qatelikti týzetuge, jaghdaydy dúrystaugha belsene kiristi. Auyl ekonomikasy qayta damy bastady, mәdeniyet pen óner damu jolyna týsti, halyqtyng sauatsyzdyghyn jongda kóp júmys atqaryldy. Is jýzinde Aghartu halkomy T. Jýrgenov jýrgizgen mәdeny revolusiyanyng oidaghyday óristeuine O. Isaev Halkomkenes basshysy retinde údayy qamqorlyq jasap otyrdy. Tastaq týrmesinen bosanghan jazushy Múhtar Áuezovke qajet qoldau kórsetti. Halyq  aqyny Jambylgha birneshe әdeby hatshy taghayyndap, shygharmashylyghynyng odaqtyq dengeyde tanyluyna yqpal etti. Temirjol qúrylysynda enbek ete jýrip, әuesqoy suretshiligimen kózge týsken, Almatydaghy N. Hludov studiyasynda eki jylday oqyp, aula sypyrushy bolyp jýrgen Ábilhan Qasteevti belgili orys suretshilerinen tәlim aluy ýshin, qasyna arnayy audarmashy qosyp,  Mәskeuge jiberdi. Issapargha ketken barlyq shyghyndy Halkomkenes kóterdi. «Eng bastysy, sening Resey kórkemsuret akademiyasyn bitirgenin», – dedi premier kәsiby bilim alghan túnghysh qylqalam sheberine. Á. Qasteev Mәskeu  kórkemsuret studiyasynda oqyp kelip, iri shygharmashylyq jetistikterge jetti.

Ýkimet basshysynyng janashyrlyghyn tereng sezingen ónerpazdar 1936 jyly  qazaq әdebiyeti men ónerining Mәskeudegi onkýndiginde Qazaqstandaghy mәdeny revolusiyanyng jenisterin әlemge pash etti. Sol jylghy 5 jeltoqsanda qabyldanghan stalindik konstitusiya boyynsha Qazaq Respublikasy odaqtyq tәj kiydi. Alayda, úzamay, Ýlken terror nauqany bastaldy... Oraz Isaev әueli, BK((b)P Ortalyq Komiytetining qaramaghyna shaqyryluyna  baylanysty, 1938 jylghy 25 mamyrda Qazaq KSR HKK Tóraghasy lauazymynan bosatyldy. Sosyn, Mәskeuge ketip bara jatqan jolynda, 1938 jylghy 31 mamyrda KSRO Ishki ister halkomatynyng (NKVD) Memlekettik qauipsizdik jónindegi bas basqarmasy Isaevty tútqyndady. Sodan ýsh ay ótkende, 1938 jylghy 29 tamyzda, KSRO Jogharghy sotynyng Áskery alqasy ony atugha ýkim shyghardy. Ýkim sol kýni Mәskeu oblysyndaghy «Kommunarka» poligonynda oryndaldy, O. Isaev  sonda kómildi. 1956 jylghy isi qayta qaralyp, qylmys qúramy bolmaghandyqtan, 19 mamyrda tolyq aqtaldy. Alayda,  búdan 63 jylday ilgeride KSRO Jogharghy sotynyng qaulysymen reabilitasiyalansa da,  Oraz Janúzaqúly Isaev júrtshylyqqa tolyq mәninde tanylghan joq deuge bolady. Ardager E. Nyghmetov 1989 jyly qynjyla aitqanday, sovet ókimeti túsynda «Isaevtyng mýsheldi kýnderi   ýsh   qaytara   bolsa da, ony ótkizuge, eng bolmasa gazetke maqala jazugha tәkappar bastyqtar rúqsat bermedi», al F.I. Goloshekinning tughanyna 95 jyl tolghanda, 1971 jyly, Qazaqstannyng eki respublikalyq basty gazeti kólemdi maqala jazyp, ony aspangha kótere dәriptedi, biraq búdan ol sýtten aq bop shygha keldi dep oilau qiyn, degenmen, óktem birinshi basshynyng róli stalinizm túsynda qanday bolghanyn býgingi tanda anyq bile túra, oghan baghynyshty bolghan qayratkerding kinәsin bir jaqty qalyndata beru de shyndyqqa aparmaytynyn týsinu kerek emes pe... (Sol 1989 jyly Oraz Janúzaqúlynyng 90 jyldyghy Almatyda atap ótildi). Rasynda da, Qazaqstanda 30-shy jyldary oryn alghan asyra silteuge, orasan zor asharshylyqqa Oraz Isaev aiypty degen tújyrym sovet zamanynda qalyptasty jәne ol kýni býginge deyin kóp ózgere qoyghan joq. Ras, Oraz Janúzaqúlynyng ómiri men qyzmeti jayynda birqatar zertteuler men estelikter jazyldy.  Solar jәne O. Isaevtyng óz enbekterining birazy jeke kitap bolyp shyqty (Qúliyev J. Oraz Isaev. Zertteuler, maqalalar. – Almaty, 2011). Almaty men Oralda onyng atynda kósheler, Aqjayyq audanynda mektep bar.  Degenmen revolusiyalyq ózgerister zamanynyng iri qayratkerin elimizding júrtshylyghy tolyq tanydy deuge әli de erte siyaqty.

Imperiyadaghy monarhiyalyq qúrylysty týbirimen joyghan dәuirding jarqyn ónimi, qarapayym sharualar arasynan respublika ýkimetining basshysy dәrejesine  deyin  ósken  elimizding adal úldarynyng biri, 39 jasynda stalindik repressiya qúrbany bolghan Oraz Janúzaqúly Isaevtyng tughanyna biyl 120 jyl tolady. Qayratkerding adal esimin qoghamymyzgha barsha qyrymen jarqyratyp tarta beru, kemshilikterining syryn tereng týsinip, sinirgen enbegin әdil baghalau, ruhyn ardaqtay bilu – paryz, múnday әreketting ózin-ózi tarihpen tәrbiyeleuge beyil qazirgi úrpaq mereyin arttyra týserine kýmәn joq.

Surette: Qazaq AKSR HKK tóraghasy O.Isaev Dekadagha barghan óner qayratkerlerining bir tobymen Mәskeude. Sol  jaqtan: Aghartu halkomy T. Jýrgenov, әnshiler Qúrmanbek Jandarbekov, Elubay Ómirzaqov, kompozitor Evgeniya Brusilovskiy, premier Oraz Isaev, әnshi Kýlәsh Bayseyitova, qart aqyn-jyrau Jambyl Jabaev, biyshi Shara Jiyenqúlova, әnshiler Ýriya Túrdyqúlova, Qaliybek Quanyshbaev, Qanabek Bayseyitov, Manarbek Erjanov. Suret 1936 jylghy 5 mamyrda «Pravda» gazetinde jariyalanghan.

Beybit Qoyshybaev 

Abai.kz