Sózding qúdirettiligi әu basta Qúran Kәrimde aitylghan. Qazekennin: «Sóz sýiekten ótedi, tayaq etten ótedi», «Aytylghan sóz jýiesin tapsa, mal iyesin tabady», «Ótkir sóz - semser», «Sóz - atylghan oq», «Sóz quaty - oy quaty», «Qylyshtan iymenbegen - qyzyl tilden seskenedi»... dep, neshe san maqal-mәtel órnegin toquyna sol qasiyetti kitabymyz qaynarkóz bolghan shyghar. Al mening býgin osyghan oraylas aitpaghym - sózding bazbireulerdi shoshyndyratyny jәne shoshymaly bolghandargha em qonuy ekitalay ekenine kózim jetkendigi.

Bir ghana mysal.

Qazaqta Álimjanov Ánuar atty perzent boldy. Dos-joldastary: «Shetelderding Ánuar barghanyn tabudan - barmaghanyn tabu onay», - dep әdemi de әdil әzildegendey, barsha qúrlyqta óshpeske izi qalghan Ánekenning múraghatjayyndaghy kóp hattyng biri bylaysha syr shertipti:

«Qúrmetti Ánuar ÁLIMJANOV! Qazaq halqynyng әdebiyeti, mәdeniyeti, tarihy haqyndaghy tamasha әngimelerinizding bizge әser etkeni sonshalyq, estigenderimiz bir ghajayyp suretterdey bolyp әli kýnge kóz aldymyzda túr. Studentterimiz Sizding erekshe bilimdarlyghynyzgha qosa, óte qarapayym qasiyetinizge qayran qaldy, Siz olardyng jýregin baurap aldynyz!».

Edvard S.MEYNARD,

AQSh uniyversiytetterining Niu-York birlestigi

Qara studentter qauymynyng professory.

29. 11. 1973 jyl.

Sózding qúdirettiligi әu basta Qúran Kәrimde aitylghan. Qazekennin: «Sóz sýiekten ótedi, tayaq etten ótedi», «Aytylghan sóz jýiesin tapsa, mal iyesin tabady», «Ótkir sóz - semser», «Sóz - atylghan oq», «Sóz quaty - oy quaty», «Qylyshtan iymenbegen - qyzyl tilden seskenedi»... dep, neshe san maqal-mәtel órnegin toquyna sol qasiyetti kitabymyz qaynarkóz bolghan shyghar. Al mening býgin osyghan oraylas aitpaghym - sózding bazbireulerdi shoshyndyratyny jәne shoshymaly bolghandargha em qonuy ekitalay ekenine kózim jetkendigi.

Bir ghana mysal.

Qazaqta Álimjanov Ánuar atty perzent boldy. Dos-joldastary: «Shetelderding Ánuar barghanyn tabudan - barmaghanyn tabu onay», - dep әdemi de әdil әzildegendey, barsha qúrlyqta óshpeske izi qalghan Ánekenning múraghatjayyndaghy kóp hattyng biri bylaysha syr shertipti:

«Qúrmetti Ánuar ÁLIMJANOV! Qazaq halqynyng әdebiyeti, mәdeniyeti, tarihy haqyndaghy tamasha әngimelerinizding bizge әser etkeni sonshalyq, estigenderimiz bir ghajayyp suretterdey bolyp әli kýnge kóz aldymyzda túr. Studentterimiz Sizding erekshe bilimdarlyghynyzgha qosa, óte qarapayym qasiyetinizge qayran qaldy, Siz olardyng jýregin baurap aldynyz!».

Edvard S.MEYNARD,

AQSh uniyversiytetterining Niu-York birlestigi

Qara studentter qauymynyng professory.

29. 11. 1973 jyl.

Múraghatjayyndaghy maqalalar, jazba, audarma jәne hattarmen tanysu barysynda men ómirde óte qarapayym bolghan qalamdas aghanyng adamy qadir-qasiyetin, qalamgerlik kýsh-quatyn tany týstim. Alghan әserimdi qysqasha aitsam:

- birinshiden, Ánekenning halyqaralyq dengeyde tanymal bolghanyn asa jyly lebizben әngimelegen hattargha sýiindim (ras, keregharlyqsyz ómir bolghan ba, ózimizden, Reseyden әldekimder Ánekene: «Sen últshylsyn! 1986 jylghy jeltoqsan oqighasy ýshin basshylardy kinәladyn, jan kerek bolsa, basqa jaqqa ket!» - dep jauygha, qorqyta hat jiberipti);

- ekinshiden, Qorqyt ata men Ál-Farabi, Abay, Shәkәrim, Qúrmanghazy, Mahambet, Jambyl, Shoqan, Mústafa Shoqay, Ahmet Baytúrsynov, Jýsipbek Aymauytov, Mirjaqyp Dulatov, Maghjan Júmabaev jәne bergi aqyn-jazushy agha-inileri jóninde orys oqyrmandaryna keng tanystyra tanymdy maqalalar jazghan;

- ýshinshiden, Ánekeng 1989 jylghy shildede Semey qalasynda ótkizilgen halyqaralyq konferensiyada jәne 1990 jyly Úlybritaniyanyng Qauymdar palatasynda әdetinshe jalyndap sóilep, Semey poligonyn jabudy jәne dýnie jýzinde atom-yadrolyq qaru jasaudy, synaudy toqtatudy talap etken;

- tórtinshiden, Sәken Seyfullinning eki әngimesin, bir hikayasyn jәne Beyimbet Maylinning «Shúghasynan» orys tiline ýzindi audarghan;

- besinshiden, Qazaqstanyna, qazaghyna kýie jaqqandargha dereu qarsy túryp, «Liyteraturnaya gazeta» men «Komsomoliskaya pravda» gazeti betinde jauap bergen;

- altynshydan, qazaq әdebiyetining jas talanttaryn, arqaly aqyndaryn KSRO-daghy jәne shet elderdegi qalamdastaryna tanytugha kýsh salghan (mәselen, Múqaghaly Maqataevtyng 55 óleni men 3 dastanyn orys tiline audartyp, ózi alghysóz jazyp, «Zov dushi» dep atap, Mәskeuden shyghartqan);

- jetinshiden, ózimiz atyn ataudan jasqanyp jýrgen jyldary «zarzaman» jyraularynyng jәne berirektegi «últshyl, kertartpa» aqyndarymyzdyng keybir ólenderin orysshalatyp, Leningrad baspasynan «Poety Kazahstana» degen atpen jinaq etip shygharudyng jolyn tapqan.

Tize bersek, iygi isteri mol. Aziya men Afrika jazushylarynyng kezekti konferensiyasyn Almatyda ótkizuge, Ál-Faraby babamyzdyng 1100 jyldyghyn toylauymyzgha múryndyq bolghany - óz aldyna keng arnaly әngime. Múhtar Omarhanúly Áuezov: «Eger 1-Petr Europagha tereze tesken bolsa, Ánuar Álimjanov Aziyagha aiqara ashty!» - degen eken (jornalshy Svetlana Nikolaevanyng esteliginen). Ánuarding býkil Afrika men Tayau Shyghysty aralap, olardyng azattyq ýshin bitispes kýres jýrgizgen, jeniske jetken jauyngerleri sapyndaghy aqyn-jazushylarymen tanysyp, til tabysyp, dostasyp, ol elderde últtyq әdeby úiymdardyng qúryluyna, qalyptasuyna jәrdem jasaghanyn, shәkirtining Afrikanyng oyanuynan óz elining kenestik imperiyanyng shiderinen qútylghanyna kuә bolghysy kelgenin kórse, onda Múhannyn: «...Ánuar Álimjanov - Aziya men Afrikagha aiqara ashty!» deri sózsiz edi-au!.. Eger shәkirtining KSRO-ny ydyratu jónindegi qaulygha Kremlide otyryp qol qoyghanyn kórse she?!.

Al student Ánuardyng Múhtar Áuezovti 1953 jyldyng kókteminde KGB degen pәleketting qara qúryghynan qútqaryp, Mәskeudegi dosy A.Fadeevke jasyryn attandyryp jibergen erligi júrtshylyqqa 1997 jyly baspasóz betinde pash etilse de, múhtartanushylar әli kýnge elemey keledi.

Múhannyng aman qaluyna Ánuardyng qatysy bolmaghan siyaqty. Jazylyp jatqan әdebi, ghylymy maqalalar men kitaptarda, týsirilip jatqan filimderde aty-jóni atalmaydy. Jazghyshtardyng qaysybiri ózi qútqarghan tәrizdenedi, qaysybiri sol tústaghy ýlken lauazymdylardy qútqarushy etedi. Shyndyq bolsa, ol Múhannyng óz sózinde. Múhanmen tonnyng ishki bauynday bolghan Áljappar Ábishevting naqty derekti «Sherli shejire» kitabynda mynaday joldar bar:

«...Ol (Múhtar Áuezov. - Gh.Q.) ishtegi sherin osylay aqtaryp bolghannan keyin baryp azdap jadyrap, dauysy da jaydary shyqty:

- Men ýshin basyn baltanyng astyna tosqan Ánuardyng azamattyghyna ólsem topyraghym razy!

- Ol ne istedi?

- Eger ol qashyp ketuding aluan týrli ailasyn tappasa, men qazir Mәskeuding mynanday tórinde emes, Almatydaghy týrmelerding bireuining týbinde otyratyn edim, - dedi de, saghatyna qarady...».

Keybireulerding búghan mәn bermeytinin týsinsem de, mening týsine almay jýrgenim - Múrat Múhtarúly Áuezovting ózine anyq mәlim osy aqiqatty nege aitpaytyny.

Ánuardyng tughanyna byltyrghy mamyr aiynda 80 jyl toldy. Biz odan bir jyl búryn (2009 jyly) Aqparat ministrligine, Jazushylar odaghyna hat jazyp, memleket jәne qogham qayratkeri bolghan Á.Álimjanov toyyn respublikalyq dәrejede atap ótu jón bolaryn aittyq. Aldyn ala olay ótinish jasauymyzdyng sebebi - qalamgerding 70 jyldyghy audan dengeyinde ghana ótkizilgenine kuә bolyp, jaghamyzdy ústaghanbyz. 80 jyldyghy byltyrghy qarasha aiynda Almatyda, dramteatrda «ótkizildi» deu ýshin ghana kerek jinalys bolyp tyndy. Ánuar tuyp-ósken Taldyqorghan jaqtyng «qarajat joqpen» qantarylyp qalghan týri bar.

«Qarajat» degende, «Mereytoyyn ótkizuge kiriskeli Múqaghaly kýnde janymda jýrgendey sezinemin» dep atalghan súhbat esime týsedi («Alash ainasy» gazeti, 09.02.2011 j.). Ol súhbatta Almaty oblysynyng әkimi Ýmbetov Serik inimiz (býginde qyzmeti ósip, Astanagha qonys audardy, qútty bolsyn!) aqyn aghanyng 80 jyldyghyna dayyndyqty bir jyl búryn qolgha alghanyn aitypty. Jón! Aq iyq aqynymyzdyng ýshtomdyghyn shygharypty. Dúrys-aq! Múrajayyn kýrdeli jóndeuge, onda mәjilis zalyn salugha, eksponattaryn janartugha jiyny 133 million tenge bólipti. Bәrekeldi! Mereytoydyng osy jazda Qarasazda, Jetisu ónirinde, Astanada, Atyrauda, Semeyde, Shymkentte ótkiziletinin oqyp bilip, qatty quandym. Múqandy agha tútqan, inisindey qyzmet etken qalamdastarynyng biri bolyp edim. «Men sening Óskemendegi aghang Qadespen qúrdas bolsam, sen mening Qarasazdaghy Toqtarbay inimmen qúrdas ekensin, sen de - mening inimsin!» - degen agha aruaghyna kórsetilip jatqan qúrmetke nege quanbayyn?!. Alayda: «Múqaghaly Maqataevtyng tendesi joq aqyn ekendigine, meninshe, eshkimning qarsy aitar dauy joq»; «...qazaqta tughan kýni jyl sayyn atalyp ótetin bir aqyn bolsa, sol aqyn Múqaghaly der edim», - degen әkim myrza kezinde Múqana da qamqorshy bolghan Ánuar Álimjanovtyng 80 jyldyghyna kónil audarmady.

Ótken aptada Jazushylar odaghynyng basshylaryna telefon shalyp:

- Ánuar Álimjanovtyng mereytoyy ortalau dengeydegi bir jinalyspen tynyp, jetim qyzdyng toyynday boldy-au! Mine, jyl ótti, Taldyqorghan jaq ýnsiz, - dep edim:

- Shyn ba? - degen tandanys estidim.

«Shyn ba?». «Qazaq әdebiyeti» gәzetinde eki jyl bas redaktor bolyp, Jazushylar odaghyn segiz jyl basqaryp, qazaq әdebiyetining órisi kenenine mol ýles qosqan Ánuar Álimjanovtyng 80 jyldyghyna gazet sol kýni eng bolmasa bir betin arnaghan joq. Odaq bolsa, tandanumen otyr.

Múnday nemkettilikting sebebi nede? Ol Ánekenning eki auyz sózi biylikting qara dәpterine jazylyp qalghany dey alamyn.

Keybireuler: «Á.Álimjanov 1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisin týsinbedi, Mәskeudegi «Liyteraturnaya gazetada» jariyalanghan maqalasynda jastarymyzdy kinәlady», - dep úshqary pikir aityp jýr. Beker! Atalghan gazetting redaksiyasyndaghylar SOKP Ortalyq Komiyteti bólimining núsqauymen avtor oiyna kereghar úghymdy birneshe sóilemdi qosyp jiberipti. Oghan qarsylyghyn Ánekeng solargha dereu aitty da, jazdy da. Kerisinshe, jastardyng kóteriluine, jazyqsyz jazalau, qan tógu bolghanyna Mәskeu men Almaty partokrattarynyng tikeley kinәli ekenin ashynyp batyl jazghan alghashqy azamattarymyzdyng biri - Ánuar! Ol 1987 jyldyng basynda «Komsomoliskaya pravdadaghy» maqalasynda bylay degen:

• «...Eto strashnee, chem grandioznoe stihiynoe bedstviye... vo vremya stihiynyh bedstviy ludy proyavlyayt luchshie chelovecheskie kachestva, svoe edinstvo. A dekabriskie sobytiya vselily v nas trevogu, otchujdennosti, pokazali, naskoliko zacherstveli, zaplesnevely nashy dushi. Zaraza prisposoblenchestva y potrebiytelistva, proteksionizma y rodofilistva ocheni jivucha. Ona porojdaet klanovosti, vojdizm... V moralino-nravstvennom padeniy vysshih krugov nashego respublikanskogo rukovodstva, v korrupsiy y traybalizme, zemlyachestve y vzyatnichestve, ohvativshim vysshie sfery nashego obshestva... vinovna ne molodeji. V etom otchasty vinovny y my s vami, no bolishe vse te je chinovniki, siydevshie na hlame vlastiy».

Búl - birinshi sózi.

Á.Álimjanov bir jaytty әr gazetke әrqalay jazghan emes!

Qashan, qayda bolsyn, qatty tolqynysty ýlken jiyndargha biylik ózining jaldamaly arandatushylaryn jiberetini ejelden belgili. Jeltoqsanda alandaghy jastarymyzdy ayausyz jazalaugha qalalyq, audandyq partiya komiytetterining núsqauy boyynsha temir tayaqpen qarulanghan júmysshylar (negizinen, orystar) qarsy shygharylghany keyingi tekseru barysynda mәlim boldy emes pe? Ánuardyn: «...K tolpe primknuli» degeni - sol soyqandar!

Ekinshi sózi:

• «...Byvshie rabotniky partiynyh verhov staly prichastnymy k deleju - kto v menishey, kto v bolishey stepeny - byvshey partiynoy kazny, ee imushestva. Na denigy partiy otkryty kommercheskie struktury... Rasprodaetsya nasionalinoe bogatstvo... My ne protiv rynochnyh otnosheniy, no nelizya je dopuskati bezuderjnogo hishnichestva, totalinoy korrupsii, vopiishego bezzako- niya - slovom, bespredela!.. U nas proizoshlo chto-to antiistoricheskoe. My unichtojily vse do osnovaniya. Ne toliko ekonomiku, no y nauku, y kulituru, y liyteraturu toje... Polnoe edinonachalie y podchiynenie sverhu donizu... Da, my vse razrushili. A chto predlojily vzamen? Govoryat, seychas perehodnyy period. No kuda perehodiym-to? K sivilizovannomu rynku li? A mojet, v feodalinoe proshloe? Poka chto perestupily porog dikogo kapitalizma, osnovannyy na perekuple, pereprodaje, na spekulyasii, gde utverjdaetsya zakon djungley. Staly stranoy vorov...».

(«Qazaq memleketi» -

«Respublika» gazeti, 1993 j.).

Mine, mәsele osynda.

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 23 (106) 22 mausym 2011jyl