"Qaraqúsova qazaqtargha qatty ókpelepti" degen jel sóz jelide jeldey esip jýrgen son, qaradyq, taghy. Sóitsek, ras eken. Ókpelepti. "Qazaqshamdy qazaqtar mazaq qyldy" depti. Sovetting uaghynda tughanyn syltau qyp, "endi tek oryssha sóileymin" depti, әne. Sózin búrmalamayyq. Ózi ne aitty, sony jazayyq, aldymen.

«Eto opyati toje samoe... Tek qana oryssha aitam. Nu net internette solay jýr ghoy... Chto vot, Qaraqúsova qazaq tilini bilmeydi. Ol meniki kinәlim emes. Saghat oqydyq taghy...».

Búryndaghy «Auzyma jalandatyp tildi berdin, yrzyghyn terip jesin, ólmesin dep» dep keletin Toghjannyng «gói-góii» bar edi ghoy. Al búl endi Gýl apanyng «gói-góii». Tek Qaraqúsovanyng qazaq tilin bilmeui óz basyna tayaq bop tiyip jatyr-au...

Jalpy biz osyghan deyin Gýljan Qaraqúsova turaly kóp jazdyq. Onyng shata tilde shatyp-pútyp sóilegen sózderin de synadyq. «Kempir-shaldargha pansionat salu kerek» degenin de sóktik. «Bizding sovet odaghy» degeni ýshin de shýiliktik. Bәrin jazdyq.

Tek osy әr kez tilshilerding súraghyna tilin syndyryp, ejiktese de qazaqsha jauap beruge tyrysatyny ýshin ishimiz jyly tartatyn.

Ras, Qaraqúsovanyng qazaqshasyna kýle qarap, kelemej qylghandar boldy. «Bir bala da, eki bala...» dep byldyrlaghanyna kýlking keledi-aq, әriyne. Byltyr ózining qazaqshasyna kýlgenderge Qaraqúsova: «Qazaq tilin ýirene beremin. Biraq tildi ýirenip jýrgenim ýshin qoldau kerek. Endi ghana bastadym. Nege? Sebebi, 50 jyl boyy men orys tilinde oilap, oqyp, júmys jasadym» dep jauap bergen edi.

Zeynetke jetken jasynda qazaq tilin ýirenip, jurnalisterge qazaq tilinde sóileuge tyrysuyn qoldaghandar bolmady emes, boldy.

Jalpy Gýljan Qaraqúsova sauatty әri bilikti maman deydi biletinder. Ekonomist. Ghylym doktory. Professor. 16 jyl boyy deputat. Senatty da kórdi, Mәjilisti de kórdi. Bir jyldary ministr de boldy. 3 balasynan 8 nemere sýiip otyrghan әje. 3-4 orden, 7-8 medali bar. Qyzmetine qarasan, sauatyna shek kelterging joq. Keyde, ekinin-biri aita almaytyn mәselelerdi Mәjilisting minberinen batyl aitady. Al keyde «auzym apamdiki edi» dep qoyghan jerden salyp qalatyny taghy bar.

Qarap otyrsaq, Parlament saytyndaghy ómirbayanynda «aghylshyn tilin mengergen» dep jazyp qoyypty. Demek, til ýirenuge qabiletti adam. Endeshe nege әli kýnge qazaq tilin, ózining ana tilin ýirene almay jýr deymiz...

Anyghynda «endi tek oryssha aitamyn» degen Qaraqúsova Parlamenttegi memlekettik tilden bezingen, qazaqsha sóileuden ýzildi-kesildi bas tartqan jalghyz deputat emes. Sóilegisi kelmeytin, kelse de sóiley almaytyn deputattar qanshama?!

Mәjilisting VI-shaqyrylymyndaghy úly ózge deputattardy aldymen tizip shyghalyq. Olar:

Irina Aronova,

Galina Baymahanova,

Vladimir Bojko,

Svetlana Bychkova,

Sergey Zvoliskiy,

Nataliya Jylqyshiyeva,

Senejanna Imasheva,

Pavel Kazansev,

Roman Kiym,

Ivan Kliymenko,

Evgeniy Kozlov,

Vladislav Kosarev,

Magerram Magerramov,

Narine Mikaelyan,

Ahmed Muradov,

Ekaterina Nikitinskaya,

Vasiliy Oleyniyk,

Artur Platonov,

Alibert Rau,

Sergey Simonov,

Irina Smirnova,

Aleksandr Suslov,

iriy Timoshenko,

Irina Unjakova,

Shakir Hahazov,

Taras Hituov,

Mihail Chirkov,

Petr Sharapaev,

Gennadiy Shipovskiyh,

Oliga Shishigina,

Gleb Shegeliskiy,

Tatiyana Yakovleva.

Pәlen jylda eki-auyz sóz qazaqsha aitqan bolar degen ýmitpen, soyy qazaqtardy tizimdep jatpadyq. Últaralyq azardyqty tudyru da oiymyzda joq. Búlar Qazaqstan Respublikasynyng azamattary. Qazaqstannyng negizgi Zang shygharushy organynda júmys jasaytyn adamdar. Osy azamattardyng ishinde qazaq tilinde, Qazaqstannyng memlekettik tilinde mýdirmeytin jalghyz adam – Gennadiy Shipovskih shyghar, bir bilsek. Gennadiy qaysybir jyly tipti, qazaqsha bilmeytin qazaq ministri Qalmúhambet Qasymovqa shýilikken.

Ótken jyly preziydent Nazarbaev Ýkimet pen Parlamentke qazaqsha sóilender dep tapsyrma bergende Narine Mikaelyan, Magerram Magerramov pen Irina Unjakovanyng til syndyryp, qazaqsha sóilegenin kórdik. Basqalary she? Qashan, qay jerde sóiledi, qazaqsha? Bәlkim biz estimegen shygharmyz. Kórmegen-bilmegen shygharmyz...

Mәjilisting songhy saylau 2016 jyly boldy. Sodan beri 3 jyl ótti. Osy azamattardyng qaysysy qazaq tilinde sóilep, qazaq tilinde súraq qoydy?

Memleketting Ata Zanynda, 7-bapta  «Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tili – qazaq tili» degen sóz taygha tanba basqanday jazylghan. Ol az deseniz, 1997 jylghy «Qazaqstan Respublikasyndaghy til turaly» Zang bar. Sol Zannyng 4-babynda: «Memlekettik til - memleketting býkil aumaghynda qoghamdyq qatynastardyng barlyq salasynda qoldanylatyn memlekettik basqaru, zang shygharu, sot isin jýrgizu jәne is qaghazdaryn jýrgizu tili. Qazaqstan halqyn toptastyrudyng asa manyzdy faktory bolyp tabylatyn memlekettik tildi mengeru - Qazaqstan Respublikasynyng әrbir azamatynyng paryzy» dep jazylghan.

Al bizding deputattar «endi tek oryssha sóileymin» degendi bedireyip túryp betinizge aitady. Sonda deputattar ýshin jogharydaghy Zang talaptaryn oryndau mindetti emes pe?

2018 jyl. Ýkimette esep bergen QR Mәdeniyet jәne sport ministri Qazaqstan halqynyng 83,1 payyzy qazaq tilin erkin mengergenin aitty. Búl shyndyq. Búl fakti. Búl statistika. Qogham qazaqylandy. Memleket qazaqtildi boldy. Qazaq tili – dominantty tilge ainaldy. Endi sol memleketting deputattary da qazaqsha ýirenetin uaqyt jetti.Óitkeni - auditoriya qazaq tilinde sóileydi.

Árisin aitpay-aq, qoyayyq. Tәuelsizdik alghanymyzgha biyl 28 jyl. Aghylshyn tilin 6 aida ýirenuge bolady. Qazaq tilin ýirenu ýshin – 28 jyl jetpey me, sonda? Ózderi ómir sýrip, júmys jasap, nan tauyp jýrgen elding memlekettik tilin bilui mindet.  Memlekettik til emtihany – preziydentten ghana emes, barlyq lauazymdy sheneunikterden alynuy kerek. Qazaqstannyng memlekettik tili – qazaq tili! Qazaq tilin bilmeytin, qazaq tilinde sóilemeytin deputattar oryndaryn bosatuy endi talap!

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz