Bizdi әsiredinshildik qúrtady
Men dinge qarsy emespin. Biraq әsire dinshildikti qabylday almaymyn. Qazir oraza tútyp dinge bet búru sәnge ainalghan tәrizdi. Ótkende Erlan Tóleutay aghamyzben Almaty qalasyndaghy bir mektepte kezdesu ótkizdik. 300-ge juyq joghary synyp oqushylarynyng birde-bireui Birjan sal, Aqan seri, Jayau Músa, Ýkili Ybyray tәrizdi muzykanyng túlghalarynyng kim ekenin aita almady. Al sasyp qalghan mektep diyrektory "balalar oraza ústaghan song sharshap jýr" dep aqtaldy. Erekeng "ósip kele jatqan bala aghzasyna ýnemi qorek kerek qoy" dep renish bildirdi.
Kelesi bir jiynda kolledjding bir top (60 shaqty) studenti qazaqtyng birde-bir klassikalyq jazushysyn oqymaghan, tipti tanymaytyn bolyp shyqty. Biraq bәri de әrtýrli diny enbekter (әriyne, qúrannyng ózin emes) oqyghan eken. Sonda olar qazaqty bilmey qalay qazaq bolmaqshy?
31-mamyr Almatydaghy qughyn-sýrgin qúrbandaryna arnalghan eskertkishke bardyq. Seldiregen az qazaqpyz. Polisiya túr búrysh-búryshta. Al týste meshitke aghylghan jastarda esep joq.
Axmet Baytúrsynúly muzeyinde fleshmob sharasyn ótkizdik. "Su ishinder" desek, balalar taghy "orazamyz, auyz ashyp qoysaq kýnә ghoy" deydi. Aynalayyn, beykýnә jastar bir tamshy su ishkeni ýshin kýnәhar bolsa, solardyng kýnәsin arqalap tozaqta men-aq órtene qoyayynshy.
Keshke júmystan qaytyp kele jatyp "Shalqar" radiosyn tyndap tipti kýiip kettim. Ózegimdi ashy óksik zapyran qaryp ketti. Qughyn-sýrgin qúrbandaryn aitar ma degen ýmitim әdrem qaldy. Diny әnder, diny uaghyzdar...
Keshki, týngi baghdarlamasyn aitty. Bәri sol diny taqyryptar. Biz zayyrly elmiz be, әlde diny me? Memleket qarjylandyryratyn últtyq mekemege sonday qúzyr berilgeni qayran qaldyrady.
Meninshe, 31-mamyr aza tútatyn kýn. Barlyq BAQ osy taqyryptyng ayasynda qúrban bolghan úly túlghalarymyzdy nasixattauy tiyis edi. Al bizde - din. Sol arystar biz ýshin kýresip qúrban bolmaghanda qaydaghy auyzashar, qaydaghy oraza, qaydaghy qadir týni... Úlymyz qúl, qyzymyz kýng bolyp bayaghyda-aq qúryp keter edik qoy.
Búl joly anyq qúrydyq-au. Ishtey iridik.
Qay ortagha barsaq ta diny uaghyzdar. Evreyler men arabtardyng miftik, ónegelik ómiri. Arghy týrik babalardy aitpaghanda bergi úly qazaqtar turaly bir auyz ónegeli sóz joq. Keshiriniz, men tek úly babalarymnyng erligin aitqym keledi, solardyng jolyn jalghastyrghym keledi.
Oryssentrizm, qytaysentrizm men arabsentrizm iydeologiyalyq yqpalynan qútylu ýshin óz qazaqsentrizmdik sanamyzdy janghyrtu kerek.
Arman Áubәkirding facebook paraqshasynan
Abai.kz