(әzil әngime)

Jastary eludi ensergen eki azamat әngimelesip otyr. Dastarhanda bir bótelke aq araq jәne tiske basar jenil-jelpi taghamdar bar.

-   Mәken, sen bilesing be? Osy bir ghajap әuen meni qansha qinady.Tvorchestvo degen óte nәzik әri azapty dýnie ghoy. Áy, sen týsinbeysin-au... kóniline kelse de aitayyn. Sen Don Juansyn! Bilgen adamgha dәl býgin menen baqytty jan joq. Mәngi jasaytyn bir tuyndyny notagha týsirip qoyyp otyrmyn, - dep sazger Sәken tolqy sóilep, arasynda ýsteldi júdyryqpen salyp qoyady.

-  Oi, Sәke! Sen ne, qyzyp qaldyng ba? Ol bolmaydy,- dep manghazdana ýn qatqan sheneunik Mәken qaltasynan tildey ghana telefon shygharyp, shiqyldata basty.

-  Allo? A, men ghoy. Tanymay qaldyng ba, ne?! IYә, iyә...dúrys qoy. Saqtansang saqtaymyn degen. Men dәl keshki saghat jetide jelip jetemin. Razgovor joq,- dedi de, әlgi tildey telefonyn qaltasyna sýngitti. Qyrly staqandy toltyra bir tartyp jibergen Sәken dosyna:

-   Men saghan jana tuyndym turaly aitayyn.

-  Ayt, ait!

(әzil әngime)

Jastary eludi ensergen eki azamat әngimelesip otyr. Dastarhanda bir bótelke aq araq jәne tiske basar jenil-jelpi taghamdar bar.

-   Mәken, sen bilesing be? Osy bir ghajap әuen meni qansha qinady.Tvorchestvo degen óte nәzik әri azapty dýnie ghoy. Áy, sen týsinbeysin-au... kóniline kelse de aitayyn. Sen Don Juansyn! Bilgen adamgha dәl býgin menen baqytty jan joq. Mәngi jasaytyn bir tuyndyny notagha týsirip qoyyp otyrmyn, - dep sazger Sәken tolqy sóilep, arasynda ýsteldi júdyryqpen salyp qoyady.

-  Oi, Sәke! Sen ne, qyzyp qaldyng ba? Ol bolmaydy,- dep manghazdana ýn qatqan sheneunik Mәken qaltasynan tildey ghana telefon shygharyp, shiqyldata basty.

-  Allo? A, men ghoy. Tanymay qaldyng ba, ne?! IYә, iyә...dúrys qoy. Saqtansang saqtaymyn degen. Men dәl keshki saghat jetide jelip jetemin. Razgovor joq,- dedi de, әlgi tildey telefonyn qaltasyna sýngitti. Qyrly staqandy toltyra bir tartyp jibergen Sәken dosyna:

-   Men saghan jana tuyndym turaly aitayyn.

-  Ayt, ait!

-  Sen kókiregine týsirip, kózine elestetshi! Ayly týn. Qazaq auylynyng jaylauy. Biraq, mening shygharmam Bethovendi qaytalau emes. Odan mýldem bólek. Sen bilip qoy! Ay sәulesi týskende, ainalada bir týrli tynyshtyq ornaydy da,odan erekshe bir salqyndyq seziledi. Adam kýn sәulesinen jylylyqty sezinedi ghoy, әdette. Al, ay sәulesi degen odan bólek. Búryn múnyng bir týrli reti kelmey jýrip edi, býgin sәti týsti. Sen kelerden búryn pianinada eki ret oinap kórdim. Tipti ghajap. Múnday sәtti isti juu kerek. Qane, sol ýshin alyp jibereyik! －dep staqandy toltyryp úsyndy.

-  Jo-joq! Mynauyng ne, ei? Osynshama toltyryp. Býgin men óte mas bolyp qalmauym kerek. Sәl-pәl qyzynqyrap alsam keshke bir manyzdy sharua bolyp túr.

-  Sharuany qoy sen! Býgin ishiumiz kerek. Jaylau degen kóshpendi qazaqtyn  osy dýniyedegi júmaghy. Mening balalyq shaghym sonday bir tamasha peyishte ótti. Qyryq kýn shildening әr bir tәuligi toy degen sóz. Men kózben kórdim.

-  Jaraydy, ótkendi ansap neng bar? Men bir zvondap  jibereyin.

- Telefondy qoy! Jek kóremin osy bir sotka degendi. Erten-aq qoqys jәshigine laqtyrylatyn zatty... Sonymen, Mәken! Sen aitshy! Mal jusap, ainala tynyshtalyp, júrt úiqygha ketkende, tamyljyghan bir aily týnde qúlaqqa әldebir әuen talyqsyp jetedi?

-  Men qanday bilem? Qyzyqsyng ghoy ózin...

-  Sen bilmeysin! Jaylaudyng aily týni degen túnyp túrghan soneta. A, sosyn taghy... Men saghan ne aitayyn dedim?

-  Úmytyp qalsang keyin aitarsyn...

-  Joq, keyin aitatyn aqymaqty tapqan ekensin, sen? Men ishki jan syrymdy aqtarayyn dep jana tuyndymdy juyp otyrghan joqpyn ba?

-  Endi, úmytqan ózing ghoy... keyin ait! Men bir zvondap...

-  Toqta, toqta! Eske týsirip alayyn...A, iyә...jaylau týni...

- Oi, ony aitqansyn, nemene qayta-qayta...

- Toqta dedim ghoy. Jaylaudy Chaykovskiy de kórmegen. Ony biletin shynynda menmin. Jana tuyndymdy «Jaylau týni» dep ataymyn. Naghyz «qúlaqtan kirip boydy alatynnyn» ózi bolayyn dep túr.

Ol ornynan túryp, kelip tastay týiilgen juan júdyryghyn Mәkenning qúlaq shekesine taqady. Sheneunik qatty sasqannan eki kózin adam ayarlyq jypylyqtatyp, «dúrys, dúrys» dep bas shúlghy berdi. Sazger Sәken damylsyz sóileydi. Birdemeni tauyp aitqysy keledi. Biraq, ózgeni qaytalaghysy joq. Jattandy sózden boyyn aulaq ústaydy. «Esekting qúlaghyna altyn qúisang da, su qúisang da basyn shayqaydy» demekshi, Mәken ony úghyp ta jarytyp otyrghany shamaly. Onyng oiy tipti mýlde basqa jaqta. Býgin sazger dosy Sәkenning ýiinde bolyp, týn aughansha otyryp qaytatynyn ýiindegi aiday aqyrghan bәibishesine mәlimdep qoyghan. Endi eng bastysy, keshki jetidegi «manyzdy sharuagha» mas bolyp qalmay jetu kerek. Al, dәl qazirgi sәtte ózining oiy basqada ekenin Sәkenge sezdirmeui kerek. Sondyqtan, tyndaghan bolyp, qalyptasqan әdetine say bas shúlghy otyruy qajet. Eger onysyn búzaqy sazger sezip qoysa, ondyrmay úratynyn jaqsy biledi. Osy sebepten ol qayyra súraq qoyyp qalsa, janylyp, shatyspau ýshin keybir sózderin este saqtaugha tyrysyp baghyp otyr. Arasynda «jetige deyin mas bolyp qalmau» degen oy zu etip engeni sol edi:

- Al, qanday eken, mening jana tuyndym? - degen qatqyl ýn sanq etti.

- Tamasha, Sәke! Tipti ghajap! Sening әngimennen son, ómirimde kórmegen jaylau týnin jan jýregimmen sezingendey boldym. Sening búl sazdy әuening arqyly tas kereng sanyraudy emdeuge de jaraytyn siyaqty, - dep ornynan atyp túryp dosynyng qolyn aldy.

Sәken onyng qolynan aiyrylmady, odan ary qysa týsip:

-  Sen shyn aitasyng ba, әlde, keketip túrsyng ba?

-  Men saghan ótirik aitqandaymyn ba, ne?

- Onda andaghy kózildirigindi al!

- Nege? Úrmaqsyng ghoy...

- Úrmaymyn. Sózinning ras, ótirigin maghan ózing emes kózing aitady.

Mәken kózildirgin alyp, oghan shyn niyetimen berilgen adamnyng keypin jasaugha tyrysty. Ekeui bir-birine jaqyndap, kóz týiistirip telmiristi. Ejelden jasyq әri jaltaq sheneunik sodyr-soyqan sazgerden ólerdey qoryqsa da, onysyn sezdirmeuge bar ónerin salyp, tabaqtay betin melshiyte qaldy. Egde tartqan eki adamnyng búl túrystary syrt kózge óte oghash kóriner edi. Biraq, ózderi ýshin bәri dúrys.

- Sen ras aitypsyn! Men muzykamdy oinap kórseter edim. Bәribir sen týk týsinbeysin. Jaraydy, onda túrghan ne bar, isheyik! - dedi sazger sәlden song bótelkening týbindegisin sarqyp qúiyp jatyp.

Mәkenning alqynghan jýregi ornyna týsip, kónili jaylandy. Al, qatty tolqyghan sazger tipti mas bolyp qaldy.

- Jýr, ekeuimiz dýkenge baryp, taghy bir jartylyq әkeleyik, - dedi de, Sәken tәntirektep kiyine bastady.

Sheneunik mas adammen birge tysqa shyghyp sendelip jýrudi jón kórmedi.

- Sәke, endi jetedi, qajet emes.

- Nege?

- Sen mas bolyp qaldyn

- Onda sen baryp kel!

- Men qalay baramyn?

- Nege bolmaydy?

- Bireu-mireu kórip qoysa...

- Jaraydy, ózim-aq barayyn,- dep sazger sendele basyp shyghyp ketti.

Mәken taban astynda eki jerge telefon soghyp jiberdi. Birine «saghat jetini taghatsyzdana kýtude» ekendigin habarlady. Ekinshisine:

-  Bәke, meni eshkim izdegen joq pa? A, qanday problema? Bastyqqa aitsayshy! IYә, iyә. Basqa ne aitasyn? A, әlgi ne me? Ózing birdeme ghyp rettey sal! Mening býgin qolym tiymeydi. Sol әli ministrlikten shygha almay otyrmyn. Býgin júmys jaqqa bara almaymyn. Erteng tanerteng maghan әkel! Al, kezdeskenshe!

Mәken suyq sumen basyn juyp, auzyn shaydy. Aynanyng aldyna kelip onsyz da súiylyp, siyrep bara jatqan bes tal shashyn arly-berli sipalap úzaq tarady. Ýlkenirek aina kezikse qúr jibermeu onyng ejelgi әdeti. Kópshilik oryndarda da, júrtqa bayqatpay dәu ainalargha qaraghyshtay beredi. Sonda alystan qaraghanda, tәp-tәuir symbatty әri әjeptәuir jastau jigitting beynesi kózge jyly kórinetini bar. Ózining osy bir tәp-tәuir keypin әlsin-әlsin kórgisi keledi de túrady. Sondyqtan da songhy kezderi әsem Astana ghimarattarynyng biyik әinek terezelerin, esikterin, tipti, jalt-júlt etken qabyrghalaryn da qalt jibermey jýr. Onday kezde kónili kóterilip, bir serpilip qalady. Al, kýndelikti tanerteng óz ýiindegi ainadan tym jaqynnan ózin kórgende eriksiz kýrsinip, kókiregin múng torlaydy.

...Sәken әli sóilep otyr. Ábden mas bolyp, esinen aiyrylypty. Mәken endi onyng sózine de, ózine de pysqyryp otyrghan joq. Túzdalghan qiyar men shújyqty qalaghanynsha asap, ara-túra jýz gramnan azdap tartyp qoyady. Álsin-әlsin saghatyna qarap qoyyp, shashyn sipaydy. Bir kezde sazger dosy:

－Mәken, sen bar bolghany babnik erkek qanasyn! Ózge týging de joq－dedi yqylyq atyp.

－Onda túrghan ne bar? Talay súludyng qyzyghyn kórdim. Sonda da, әielim, bala-shagham bar. Sen sekildi salt bas, sabau qamshy emespin.

－ Naghyz has súludyng kim ekenin óner adamy retinde men ghana bilemin. Al, sende estetikalyq talgham joq. Sen etegin týrgenning bәrin aru dep oilaysyn. Óitkeni, sen olargha búqanyng kózimen ghana qaraysyng ghoy.

－Seninshe has súlu kim sonda?!

－Ózimizben birge oqyghan Ayjan.

Men oghan ózimning on tamasha әnimdi arnadym. Biraq, ony men ózine aitqan da emespin, sondyqtan bilmeydi de.

Ómir baqy syrttay ghashyq bolyp kelemin. Ol túrmysqa shyqqanda baqyt tiledim. Kýieui de myqty azamat, adal. Ekeui de pәk edi ghoy. Solay qosylghan. Alghashqy mahabattyma adaldyghymdy pash etu ýshin ýilenbedim, ýilenbeymin de. Ayjannyng ózi de, kýieui de bir-birine opasyzdyq jasamaghan adal jandar.

Al, sen kimsin? Opasyzsyn! Lyqqan qanshyq itterding sonynan sumandaghan búralqy tóbetsin! Odan tapqan paydang ne? Artynda ne qaldy?! Senen oilaghanda mening artymda iz qaldy.

－Qanday iz qaldyrdyn, sen?

－Jana ghana aitqan ''Jaylau týni'' degen bir tuyndym ýshin-aq keler úrpaq meni auyzdarynan tastamaytyn bolady.

－Keler úrpaq seni aitqannan ne payda? Azghana ómirde qyzyq kóru kerek qoy. Oi, jyndy!

－Kórgen qyzyghynnan sening tapqan paydang ne?

－Seni myqty sazger boldy dep,keyingi úrpaq aitsyn-aq. Al, sen ony kórde jatyp estip mәz bolasyng ba, sonda?

－Joq, mýlde olay emes.

－Endeshe , meni nege qorlaysyn? Al, kettim onda.

－Joq, seni jibermeymin!－dep Sәken esiktegi kiltti suyryp aldy.

－IYgilik ýshin kýresken dara túlghalar kózi tirisinde baqytqa kenele almaydy. Olardyng kórmegen jaqsylyghy keyin talay úrpaqqa ruhany azyq bolady,－degen sazgerding sózi sheneunikting jýikesine tiyse de ol tózdi.

－Sәke, rahmet! Men endi keteyin!－dep jalyndy ótirik kýlimsirep.

－Joq, jalghastyramyz! Tang atqansha ishemiz! Qyz-qyrqyndy qoy! Basynnyng qasqasyn jasyrghanynmen, shashynnyng aghyn bildirtpegen bolyp, boyaghanynmen bәribir, bir kýni syryng ashylady. Adamdy aldarsyn, uaqytty alday almaysyn. Otyr, men seni adam qataryna qosayyn! Osy kýii jýre bersen, hayuan qalpynda ótersin.

Mәken ashulanyp, onyng qolyndaghy kiltti tartyp almaq bolyp jaghalasty. Áli jetpegen song odan ary kýiip-pisti.

－Ózin klassikpin dep oilaydy eken. Qaray gór múny! Keler úrpaq seni qaytedi? ''Jaylau týni'' deydi, tfu! Qazir qaydaghy jaylau? Auyl taraghan, mal tausylghan. El kýnin kóre almay azyp-tozyp jýrse, sening muzykanmen k...n sýrte me? Aqymaq, týk kórmegen qiyaly mәmbet! Sening qiyalyndaghy aru Ayjan kezinde menen qalghan. Eshkim bilmeushi edi, endi sen bilip al!

Sen qiyaldap jýrsen, men ómirde dәmin tatyp jýrmin. Al, ne ghyl deysin, aqymaq! Ekeumizding aiyrmashylyghymyz osynda, bilding be?!

Osy sәtte sheneunik Mәkenning ong kózinen ot jarq etkendey boldy da, qara qúsymen beton qabyrghany qatty sýzgenin sezbey de qaldy.

－Oy, aqymaq búzaqy!－dep aighay salghan Mәken qarsy aldyndaghy ainadan ózin kórgen sәtte tipti oibaygha basty.

Kózi búlauday bop isip, shirigen almagha úqsas týske ene bastaghan song vannagha qaray jýgirip, suyq sumen juyp kórdi. Kózding isigi odan beter úlghayyp, aqyry ong kózi júmylyp tyndy.

－Áy, alqash neme! Sottasamyn, býgingi josparymnyng bәrin kýiretting ghoy, aqymaq!－dep synar kózi qantalap aighaylap túrdy.

Sazger Sәken sәl esin jighanday bolyp, aldynda túrghan, bir kózi isip ketken әlde bir qasqa bas adamdy kórdi. Ol birdeme aityp, ózin úrsyp túrghangha úqsaydy. ''Búl kim ózi?''. Mas sazgerding oiyna oralghan saualgha jópeldemede jauap tabyla qoymady. Óte tanys beyne. Jaltyraghan qasqa basy birtýrli bóten sekildi. Búqanyng kózindey qantalaghan janary jәne sol jaq samayynda attyng shoqtyghy sekildi salbyraghan bir uys úzyn shashy onyng Mәken ekenin birden pash etti. Sol «shoqtyghymen» qasqa basyn jauyp jýrmeushi me edi. Endi tanydy. Dәl ózi!

Synar kózi kógerip isip, júmylyp ketken qasqa bas súryqsyzdau sheneunik:

－ Men erteng el betine, myna týrimmen qalay qaraymyn?! Sen siyaqty anayy alqash emespin ghoy, － dep aighaylaumen әli túr. Al, sazger bolsa, ''Sening shynayy bolmysyng osy ghoy'',－dep aitugha qansha úmtylsa da shamasy kelmey qor etip úiyqtap  ketti.

«Abay-aqparat»