Janaózendegi 500-ge juyq múnayshy әli ereuildetip túr. Búl jolghy narazylyq aksiyasy songhy 3-4 jyl kóleminde Ózen ken ornynda ótken ereuilderding ishindegi eng úzaqqa sozylghany bolyp otyr. Enbekaqy jýiesine qatysty 6 talapty ústanghan olar, ókinishke oray, raylarynan qaytar emes. Áriyne, ereuildi úiymdastyrushylar ýshin búl narazylyq aksiyasynyng neghúrylym úzaqqa sozylghany tiyimdi. Óitkeni, olar osy arqyly el ekonomikasynyng donory - múnay óndiru salasyna orasan zor ziyanyn tiygizedi, sonymen birge, zansyz talaptardy algha tartyp, Zang turaly týsinigi tayyz qarapayym júmyskerlerdi memleketke, kompaniyagha aidap salady.

Janaózendegi 500-ge juyq múnayshy әli ereuildetip túr. Búl jolghy narazylyq aksiyasy songhy 3-4 jyl kóleminde Ózen ken ornynda ótken ereuilderding ishindegi eng úzaqqa sozylghany bolyp otyr. Enbekaqy jýiesine qatysty 6 talapty ústanghan olar, ókinishke oray, raylarynan qaytar emes. Áriyne, ereuildi úiymdastyrushylar ýshin búl narazylyq aksiyasynyng neghúrylym úzaqqa sozylghany tiyimdi. Óitkeni, olar osy arqyly el ekonomikasynyng donory - múnay óndiru salasyna orasan zor ziyanyn tiygizedi, sonymen birge, zansyz talaptardy algha tartyp, Zang turaly týsinigi tayyz qarapayym júmyskerlerdi memleketke, kompaniyagha aidap salady.

Keyde maghan ereuildi úiymdastyrushylardyng arasynda júmysshylardy taratpay ústap túru tapsyrmasy jýktelgen «iydeologtar» bar sekildi kórinedi. Áytpese, 500-ge juyq adamdy ottay ystyqta kýn astynda qaqtap ústap otyru olar ýshin onay emes. Mening oiymsha, ereuilshi múnayshylardyng osy kýnge deyin «argha shauyp», «tapjylmastan» júmysqa shyqpay túruy atalmysh «iydeologtardyn» aila-sharghysynyng arqasy siyaqty. Olar ereuilshilerding arasyna jelden nәzik, qúlaqqa sinimdi etip aqparat (qazaqsha jalpaq tilmen aitqanda ósek-ayan) taratady. Mәselen, «1-2 kýnen song Qabyldin men Baljanov kelip, talaptardy oryndayyn dep jatyr eken» nemese «Miroshnikov pen Eshmanov júmystarynan quylypty», taghy bir núsqasynda «Mәsimovting ózi Ózenge kelgeli jatyr eken» degen siyaqty ósek-ayandy jymyn bildirmey júrt ishine taratady da jiberedi. Al sosyn múny estigen narazylyq aksiyasyna qatysushy múnayshylardyng oiy san-saqqa ketip, «ereuil ruhy» kóteriledi. Múnday aila-sharghynyng taghy biri «jigitter, erteng UTT-ynyng avtobus jýrigizushileri toqtayyn dep jatyr», «jigitter, erteng tanertengi vahta týgeldey júmysqa shyqpaytyn bolypty» degen ósekterden túrady. Sonymen birge, elge «ókpesi qara qazanday» shetelge ketken sayasatkerlerding shylauyndaghy birynghay jaghymsyz aqparattar  taratatyn telearnalar men gazetterdegi ósekterdi qopsytyp, ony saraptap, osydan bir «nәtiyje» shygharyp, múnayshylardyng «qúlaq qúryshyn qandyratyn» әngime gu-gu esedi. Sol jerdegiler Qúbylagha qarap sonyna deyin túramyz dep ant qabyldapty deydi,. Tipti UOS -2 ge qaghaz taratyp, «Bizge qarghys joq, qayda barsaq ta ýlkenderdin, qúran oqityn moldalardan bata aldyq, júmysta jýrgen múnayshylargha yubka men tósqap alyp bersek qaytedi?!» depti. Áy, batshaghar sóz joq sizderge, sizge basshylar júmysqa shyq degennen basqa ne aitty? Aqqa qúday jaq degen, senderdi azghyrghan shaytan moldany qarghys atsyn! Qúrannan sadagha ketkir! Ár Natashany, әr әieldi әulie etip artynan ergen sender emes pe? Yubkany ózderiniz kiyip kórinder, senderge jarassa basqalary da kiyer. Búl da ereuildi úzaqqa sozudyng bir sharghysy. Janaózende qarasy joq qytaylyqtardy aityp qorqytu - búl endi qarapayym múnayshynyng qanyn qozdyratyn eng tiyimdi tәsil. Aytpaqshy, «aylyq alghannan keyin narazylyq aksiyasy bolyp jatqan jerde 5-shildede tóbeles úiymdastyrghaly jatyr eken» degen ósek te internette MGÓB-3 operatory, belsendi ereuildetushi Estay Qarashaevtyng «qúmalaq ashumen»  býkil elge tarap ýlgerdi. Qúday-au, zansyz aksiyany toqtatyp, ereuilshilerdi sabyrgha, tynyshtyqqa shaqyrugha kýsh salyp jatqan «Ózenmúnaygazdyn» basshylaryn qoldan tóbeles úiymdastyryp qara basyp pa?! Olardyng múnysy bir aiy boyy ereuildetip, enbekaqy ala almay qalghan múnayshylardyng әielderining ózderine aiqaylap kelip, tóbelerinde әngirtayaq oinatudan aldyn-ala saqtanghan sharasy siyaqty. Áyteuir, sonday birdene bola qalasa, «ayttyq qoy, múnyng bәrin úiymdastyryp otyrghan «Ózenmúnaygaz» basshylyghy» deytin syltaugha jaqsy әri osy arqyly óz kinәlaryn juyp-shayady.

Mening biluimshe qazir júmystan shygharylghandardyng qarasy mol әri olardyng sany kýnen-kýnge kóbeyip barady. Alayda júmystan shygharylghandar da, әzirge júmystan shyqpaghandarda da eshqanday sasu joq. Nege? Óitkeni, bayaghy bir tәsil - «Kompaniya basshylyghynyng ereuil kezinde júmystan shygharuy zangha qayshy, olar eshkimdi de júmystan shyghara almaydy» nemese «oybay, júmystan shygharudy prokuror qoldamapty»  deydi. Osy sózge aldanghan múnayshylar otbasyn baghu jauapkershiligine, júmyssyz qalghan qorqynyshty ómirine esh alandaymay әli túr.

Barlyq adam onashada oy tasyn órge domalatyp, keleshekke kóz jiberedi, josparlar qúrady. Júmyr basty pendening sharuasy bitken be?! Otbasy bolghasyn ýy salu da kerek, avtokólik te kerek, bala-shaghany oqytu da qajet, olardy bólek otau qylyp shygharu da qajet. Al endi osynday túrmystyq sharualardyng barlyghy qarajatsyz bite me?! Júmystan shyghyp qalsan, qara tiyn qayyry joq adamdar kómektese me? Seni kim asyraydy, qolynnan kim jetekteydi?! Sen ýmit kýtken liydersymaqtardyng múrny iyis sezip, ereuil bastalmas búryn enbek demalysyna shyqty nemese «auyryp» qalyp, dәrigerden qaghaz jazdyryp aldy. Sondyqtan olarda júmystan shyghyp qalamyn-au degen esh uayym joq. Al sen she? Sen bosqa arandap jýrsin! Sen ótirik-ósekting tútqynysyn, sen jalghan aqparattyng shylauynda jýrsin! Sen keleshegi búldyr óz ómirinning úshpasynda túrsyn! Áytpese, aitshy, seni kim nemese ne nәrse ereuilshilerding arasynda túrugha mәjbýrlep túr? Ótirikke senip, «bireu kelip, mәselemizdi sheshedi eken» dep qashanghy túrasyn? Júmystan shyghyp ketsen, qalay kýnkóresin? «Jenemiz» degen bos sózge qashanghy eresin? Oilan, әldebir sayasy oiyndardyng qúrbany boludan saqtan! Óitkeni dәl qazir sening bolashaghyng da, júmys ornyng da óz qolynda! Oilan, múnayshy! Eshkim esh jerden kelmeydi de, sheshpeydi de! Júmysyna shyghyp otbasyndy asyra!

Naqyshbay ChAUKENOV,

Janaózen qalasynyng túrghyny