Ótken aptada qazaq hany, memleket qayratkeri, qolbasshy jәne diplomat - Abylay hannyng (Ábilmansúr - 1711-1781) tughanyna 300 jyl toluyna oray, úrpaqtary (ózderining aituy boyynsha) Almatyda as berdi. Asqa Qazaqstannyng әr ónirindegi tóre úrpaqtary men ziyaly qauym ókilderi keldi. As ýstinde Týrkistandaghy han sýiegining «qayta jerlenui» tóniregindegi talasty әngimeler de tilge oraldy. Onyng kóbine astyng tizginin ústaghan jazushy Smaghúl Elubaev toqtau aitqanymen, júrt arasynda ii qanbaghan әngimening qyjyly qaldy. Abylaydyng asyndaghy dauly mәselening mәni ne edi?

Asqa jinalghan aghayyn arasyndaghy talasty әngime belgili jazushy Tynymbay Núrmaghambetovting sózinen keyin shyqty. Tynymbay myrza búghan deyin han sýiegining ekinshi ret qayda, qalay jerlengeni turaly ózining dәleldi, dәiekti pikirlerin baspasóz betinde talay jazdy, talay aitty. El preziydenti Nazarbaevqa da gazet arqyly birneshe ret ashyq hat joldady. Jazushy kótergen mәselege kýiinuge tiyisti tóre úrpaqtarynyng ishindegi aqsaqaly - torghaylyq Qadyr Janahanov jazushynyng sózin bólip, әngimening әrin qashyrdy. Ózin tóre sanaghan aqsaqaldyng kimnen, neden qorqatynyn jinalghan júrt týsinbedi - Tynybaydyng aldynda typyrlaghan baladay esi shyqty: «Búl - aitugha bolmaytyn taqyryp» - dep, shyr-pyr boldy.

Ótken aptada qazaq hany, memleket qayratkeri, qolbasshy jәne diplomat - Abylay hannyng (Ábilmansúr - 1711-1781) tughanyna 300 jyl toluyna oray, úrpaqtary (ózderining aituy boyynsha) Almatyda as berdi. Asqa Qazaqstannyng әr ónirindegi tóre úrpaqtary men ziyaly qauym ókilderi keldi. As ýstinde Týrkistandaghy han sýiegining «qayta jerlenui» tóniregindegi talasty әngimeler de tilge oraldy. Onyng kóbine astyng tizginin ústaghan jazushy Smaghúl Elubaev toqtau aitqanymen, júrt arasynda ii qanbaghan әngimening qyjyly qaldy. Abylaydyng asyndaghy dauly mәselening mәni ne edi?

Asqa jinalghan aghayyn arasyndaghy talasty әngime belgili jazushy Tynymbay Núrmaghambetovting sózinen keyin shyqty. Tynymbay myrza búghan deyin han sýiegining ekinshi ret qayda, qalay jerlengeni turaly ózining dәleldi, dәiekti pikirlerin baspasóz betinde talay jazdy, talay aitty. El preziydenti Nazarbaevqa da gazet arqyly birneshe ret ashyq hat joldady. Jazushy kótergen mәselege kýiinuge tiyisti tóre úrpaqtarynyng ishindegi aqsaqaly - torghaylyq Qadyr Janahanov jazushynyng sózin bólip, әngimening әrin qashyrdy. Ózin tóre sanaghan aqsaqaldyng kimnen, neden qorqatynyn jinalghan júrt týsinbedi - Tynybaydyng aldynda typyrlaghan baladay esi shyqty: «Búl - aitugha bolmaytyn taqyryp» - dep, shyr-pyr boldy.

«Aruaq aldyndaghy úrpaq paryzy - baba sýiegin arulap kómu emes pe, al myna aqsaqaldyng shyj-byjyna ne joryq?» - deydi shetki stolda otyrghan últshyldar ókili.

Aytpaqshy, tóre әuletterining atynan sóz alghan sol torghaylyq aqsaqalymyz atasynyng asynyng ýstinde el preziydentin әbden әspettedi, mayyn tamyzyp túryp maqtady. «Býgingi asty berip otyrghanymyz, osy kýnge jetuimiz - preziydentting enbegi», - degenge deyin bardy tórening túqymy.

Biz osydan ýsh ghasyr búryn ómir sýrgen Abylay handy býgingi biylikke teligen telpeng sayasattyng týbine boylay almadyq. Abylaydy aitu ýshin, Aqordany orynsyz qystyrudyng ne qajeti bar edi? Nege ekenin bilmedik, biylikting atyn tyqpaytyn jerimiz qalmady ghoy. Asaba jaqqa qaratyp estirte sóilegen bir jigit: «Seksendegi shal ólse de, bes jastaghy balany sýndetke otyrghyzsa da, búl qazaq bәrin biylikting arqasynda atqaratyn boldy...» - dep kýledi. Qisyny bar, júrt ta ezu tartty...

Sóz arasynda as tizginin ústaghan Smaghúl Elubaevpen tildeskenimizde, Abylay handy «qayta jerlegen» antropolog Orazaq Smaghúlovtyng sóz súraghanyn, onyng Núrmaghambetovpen ashyq «maydangha» shyqqysy kelgenin aitty. Biraq astyng qúty qashpasyn degeni shyghar, Elubaev Smaghúlovqa sóz bermepti.

IYә, kezinde Abylay ansaghan tәuelsizdikke biyl jiyrma jyl tolady. Alayda býgingi biylik qazaqtyng azattyghy ýshin kýresken batyrlar men handardyng esimin ataugha kelgende sarang bop túr. Nege? Búl turaly qoghamda aluan týrli pikir aitylady. Sonyng biri, biri bolghanda da, qúlaqqa jaghymdy, kókeyge qonymdysy mynau: Býgingi biylik qazaq memleketining «shekarasyn syzyp», «memlekettigin qalyptastyrghan» degisi keledi, halyqty soghan sendirgisi, tarihty soghan búrghysy keledi. Sondyqtan da Abylay bastaghan qazaq handarynyng atyn ataugha qorqady. Eger qazaq memleketining negizin qalaghan handardyng aty atalsa, әdebiyet, tarih oqulyqtarynda oqytylsa, onda býgingi biylik kólenkede qaluy mýmkin eken.

Soghan jandary shyghady. Sol jolda Astanadan 1990 jyldan bergi «tarihty» jazatyn arnauly institut ashyldy. Sol ýshin de qazaqtyng bas hany - Abylaydyng 300 jyldyq asy jetim qyzdyng toyynday bop ótip jatyr.

Eger sanaly el, salauatty memleket bolsaq, Abylayday biyigimizding asyn tóre túqymdarynyng úiymdastyruymen ghana emes, barsha qazaqtyng merekesi etip, el bolyp toylamas pa edik?! Astananyng tughan kýnining qasynda «Abylaydyng asy» últtyq, halyqtyq mereke emes pe edi.

Meyli, halyq jadyn syz, sanasyn óshir, Abylay hannyng 300 jyldyghy - memlekettik mereke. Eger biylikting aqyly jetse, jyl sayyn 9 mamyrdy «Jenis kýni» dep toylaghansha, jongharmen 230 jyl kýresken qazaq handary men batyrlarynyng jenisin qasterlemes pe edi.

Sonda últsyzdandy dep jýrgen úrpaqtarymyz naghyz «Úly Otan soghysy» Kenes Odaghynyng jerin qorghaghan 4 jyldyq nemis-sovet shayqasy emes, tarihy 230 jylgha úlasqan qazaq-jonghar shapqynshylyghy ekenin týsinetin edi. Býgingi bar aitpaq mәselemizding mәni - osy.

Qily QISYN

Qabdesh Júmadilov,

Qazaqstannyng

halyq jazushysy:

- Qazaqta: «Abylaydyng asynda shappaghanda, atannyng basyna shabasyng ba?» - degen sóz qalghan. Onyng da jóni bar, qazaq tarihynda Abylaydyng aldyna týsken eshkim bolmaghan, bolmaydy da. Biyl tәuelsizdikting 20 jyldyghy men Abylaydyng 300 jyldyghy túspa-tús kelip otyr. Búl - jaqsylyqtyng belgisi.

Abylay han - qazaq elining tәuelsizdigi, azattyghy ýshin kýresken túlgha. Bireuler tarihty 1990 jyldan beri qaray tarqatyp, elding sanasyna solay sinirgisi keledi. Ol dúrys emes, qazaq tarihy 20 jylmen shektelmeydi. Qazaq memlekettigining qashan qalyptasqany, shekarasynyng qashan bekigeni turaly qalyptasqan túraqty úghymdar bar. Odan tanggha, ótirik jazugha, búrmalaugha bolmaydy. Eger qazaq tarihyn 20 jylmen shúntitsaq, onda qazaqtyng sonau әz Jәnibek pen Kereyden bastalatyn Qazaq handyghy qayda qalady, Kenesarymen ayaqtalatyn 400 jyldyq úly tarihty qayda jiberemiz? Býgingi qazaq dalasynyn, memleketining negizi sol Abylay zamanynda qalyptasqan.

Eger XVIII ghasyrda Abylay bolmaghanda, qazirgi qazaq memleketi bolar ma edi, bolmas pa edi, kim bilsin? Áriyne, qazaq әuleti qúryp ketpeytin edi, biraq jartymyz - Qytaydyn, birazymyz - Reseyding teliminde, qalghanymyz Qoqan men Hiuanyng qaramaghynda qúlday kýn keshetin be edik?..

Abylay - jongharlargha qarsy kýresken batyr, әri han. Ol kezde jongharlar býkil shyghysty, býgingi Almaty, Jambyl, Ontýstik Qazaqstan oblystarynyng aumaghyn tútastay jaulaghan. Abylay bastaghan qazaqtyng samsaghan qalyng qoly osy ónirlerdi jongharlardan tazartty. Nemister basyp alghan Belorussiya men Ukrainanyng jerlerin oqulyqtarda qara boyaumen belgilep jýrmiz ghoy. Al onyng qasynda jongharlar basyp alghan jerlerdi, olargha qarsy túrghan qazaqtyng batyrlary men handarynyng enbegin oqulyqqa engizu maqtanysh bolmasa, eldigimizge syn emes. Osynyng bәrin tarihshylar men kózi qaraqty ziyalylar biledi, al keybireuleri bile túra, әdeyi búrmalaydy.

Abylay 1754 jyly qazaq dalasyn jongharlardan tútastay tazalaghan. Onyng qasynda qazaqtyng eng myqty batyrlary jýrdi. Eki jyldan keyin jýz myndaghan әskermen Qytaydyng Man Shyng ýkimeti keldi. Bir kezde jonghar basyp alghan qazaq dalasyn Qytaydyng Man Shyng ýkimeti jaulamaq niyetterin bildirdi. Olargha Abylay han aldymen 1756 jyly soghys ashty. Qytaydyng 40 myng әskeri Ile men Ertisti boylap kelip, qazaq qolymen Balqashtyng tónireginde týiisedi. Qytaylar qazaq jerine Ámirsanany quyp keldik degen syltaumen kiredi. Dalanyng salty boyynsha, Abylay han dosy Ámirsanany jaugha ústap bermeydi. Sóitip, Abylaydyng jasaghy Qytaydyng qalyng әskerin shyrghalap ertip otyryp, Betpaq dalagha aparyp qyrady. Jalpy sany 40 myng Qytay әskerinen 20 myny keri qaytady. Al Qytay jazbalarynda búl jenilis jenildetilip aitylady. Óitkeni qytaylardyng úghymynda jenilisti moyyndau - jenilisten de soraqy.

Jiyrma myng qolynan aiyrylghan Qytay kelesi jyly «Mamyr-su kelisimine» qol qoyysady. Kelisimde: «Biz senderge tiyispeymiz, sender bizge tiyispeysinder», - degen pәtuagha keledi. Al osynyng bәri - tariyh. Abylaydyng osy soghystardaghy sybaghasy - óz aldyna bir tóbe. Biz keshege deyin qazaqty «núrly» bolashaqqa jetkizgen Ábilhayyr han dep keldik, Reseyding yqpalymen. IYә, Ábilhayyrdyng óz enbegi bar. Biraq qazaqtyng últ retinde, memleket retinde saqtalyp qaluyna Abylaydyng qosqan ýlesi barsha handardan ýstem.

Juyrdaghy jyldary tarih ghylymdarynyng eki kandidaty Abylaydy han bolghan joq, jongharlargha qarsy kýreske shyqpaghan dep jazdy. Oqyp, jaghamdy ústadym! Qazir solardyng qazaqtyghyna, músylmandyghyna kýmәndanatyn bolyp jýrmin. Biz bireulerding aidauymen aruaq aldynda úyattan attadyq, ony Abylaydyng ruhy keshirmes. Meyli, kim ne dese - o desin, qazaq barda Abylay men Abay mәngi jasay beredi.

Tynymbay Núrmaghambetov,

«Alash» syilyghynyng iyegeri:

- Abylaydyng 300 jyldyghy úrpaqtarynyng ghana úiymdastyruymen ótkeni - bizding elding әlsizdigin, ruhsyzdyghyn kórsetedi. Abylay tek tóre túqymyna ghana han emes, ol - iysi qazaqtyng basyn biriktirip, eldi el etken túlgha. Abylay - әspetteuge túrarlyq han. Al mening aitpaghym - hannyng qazaqqa qylghan qyzmeti emes, onyng Týrkistanda jatqan sýiegi turaly. Hannyng qorlanghan sýiegi jóninde búghan deyin tәuelsiz gazetterde talay ret jazdym. Jazghanym ýshin kýni býginge deyin keybir sheneunikterden «tayaq» jep kelemin...

Belgili ghalymdardyng Týrkistangha baryp, Abylay handiki dep jýrgen mýrdeni jerlegeni, antropolog Orazaq Ysmaghúlovtyng «Abylay hannyng sýiegi - osy» degen qorytyndygha kelui, ol sýiekting Resey Ghylym akademiyasyna qarasty Etnologiya jәne antropologiya institutynyng M.Gerasimov atyndaghy laboratoriyasynda rekonstruksiyadan ótkeni... Múnyng bәri - búrynnan aitylyp, әbden jauyr bolghan әngimeler. Biraq múny Abylaydyng asynda aitpaghanda, qayda aitam?

Biz hannyng sýiegine qiyanat jasap jýrmiz, Týrkistandaghy Abylaydyng atyn jamylyp jatqan sýiek - basqa bireudiki. Bilim jәne ghylym ministrligi antropolog Ysmaghúlovtyn: «Abylay han mýrdesi Qoja Ahmet Yassauy kesenesining ishindegi «Aynatas» dep atalatyn qúlpytastyng astynda», - degen sózine senip jýr. Al Abylay hannyng mýrdesi 1974 jyly 6 qyrkýiekte ekskovator shómishimen alynyp, dalagha tastalghan. Eger ghalymdar atqarghan isterine senimdi bolsa, osy sózdi nege joqqa shygharmaydy? Ótirik ekenin nege dәleldemeydi?

Mening izine týsip, jazyp jýrgenim - shóp-shópshekting jayy emes, qazaqtyng hany Abylaydyng mýrdesi. Órkeniyetti elderdegishe, Abylaydyng «jana» mýrdesin DNK әdisi boyynsha zertteu mәselesi auyzgha da iliner emes. Ghalymdar búlay zertteuden qashatyn sekildi.

Abylay handy «qayta jerleuge» baylanysty oqighadan zardap shekken men ghana emespin. 1997-1998 jyldar shamasynda Abylay handy «qayta jerleu» isining jalghandyghy turaly baspasózde maqalalar jazyp, kózge týsken, sol kezdegi Áziret-Súltan múrajayynyng ghylymy qyzmetkeri Marat Túyaqbaev ta bar. Bir kezdeskende ol antropolog Orazaq Ysmaghúlovtan kórgen tauqymetin múng etip aitqan bolatyn. Al erterekte Abylaydyng bas sýiegi jónindegi әngimeni maghan aityp bergen sol kezdegi Týrkistan Qazaq-týrik uniyversiytetining tarih kafedrasynyng mengerushisi, tarih ghylymdarynyng kandidaty Ziyabek Isabekovpen de Ysmaghúlov airyqsha «eseptesken» kórinedi. Al Abylaydyng sýiegi Ysmaghúlov siyaqty isterin «eseppen» qylatyn adamdardyng qúrbandyghy bolyp, basqa bir shúnqyrda jatyr.

Betti dayyndaghan -

Júqamyr ShÓKE,

«D»

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 24 (107) 29 mausym 2011 jyl