Toqtar Esirkepov: «Kedendik odaq maqtanysh emes, – qasiret!»
Ótken jyldan beri biylik pen tәuelsiz partiyalardyng jәne azat oily azamattardyng bir arnagha toghyspay kelgen talasy - Kedendik odaqqa qatysty dau bolatyn. Endi qúy qarsy túr, qúy qalys qal - kelisimge qol qoyyldy, shildening 1-inen bastap odaq óz júmysyn tolyq- qandy qolgha alady. Odaqtan ne útatynymyzdy resmy biylik jaghy talmay aitady, al ne joghaltatynymyz - uaqyt enshisindegi sharua. Alayda mamandar pikirine mәn bersek, odaqtan opa tappaytynymyz anyq siyaqty. Gazetimizding qonaghy da әngimesin Keden odaghynyng kólenkeli sayasatynan bastady.
Odaqtyng kólenkesindegi «súmdyq»...
- Toqtar myrza, sanauly kýnderden keyin Kedendik odaqtyng júmysy kýshine tolyq enedi. Biraq osy odaqtyng kesirinen qymbatshylyqtyng qamyty әldeqashan qysylyp ketken joq pa?
- Aldymen sifrlardan bastayyn, aiyrmashylyq sodan kórinedi ghoy. Qazaqstan Respublikasynyng Kedendik odaq elderimen 2010 jylghy jalpy syrtqy sauda ainalymy 16 mlrd. 483,8 mln dollar bolypty. Yaghny 2009 jylgha qaraghanda, 28,1 payyzgha ósken. Jospardaghydan 5,5 payyzgha artyq. Endi sol tauar ainalymyn qarasanyz, 69,5 payyzy - Qazaqstangha kelgen ónim nemese import. Onyng sandyq kólemi - 11 mlrd 463,2 mln dollar. Al eksportymyz 30,5 payyz, yaghny 5 mlrd dollar kóleminde.
Ótken jyldan beri biylik pen tәuelsiz partiyalardyng jәne azat oily azamattardyng bir arnagha toghyspay kelgen talasy - Kedendik odaqqa qatysty dau bolatyn. Endi qúy qarsy túr, qúy qalys qal - kelisimge qol qoyyldy, shildening 1-inen bastap odaq óz júmysyn tolyq- qandy qolgha alady. Odaqtan ne útatynymyzdy resmy biylik jaghy talmay aitady, al ne joghaltatynymyz - uaqyt enshisindegi sharua. Alayda mamandar pikirine mәn bersek, odaqtan opa tappaytynymyz anyq siyaqty. Gazetimizding qonaghy da әngimesin Keden odaghynyng kólenkeli sayasatynan bastady.
Odaqtyng kólenkesindegi «súmdyq»...
- Toqtar myrza, sanauly kýnderden keyin Kedendik odaqtyng júmysy kýshine tolyq enedi. Biraq osy odaqtyng kesirinen qymbatshylyqtyng qamyty әldeqashan qysylyp ketken joq pa?
- Aldymen sifrlardan bastayyn, aiyrmashylyq sodan kórinedi ghoy. Qazaqstan Respublikasynyng Kedendik odaq elderimen 2010 jylghy jalpy syrtqy sauda ainalymy 16 mlrd. 483,8 mln dollar bolypty. Yaghny 2009 jylgha qaraghanda, 28,1 payyzgha ósken. Jospardaghydan 5,5 payyzgha artyq. Endi sol tauar ainalymyn qarasanyz, 69,5 payyzy - Qazaqstangha kelgen ónim nemese import. Onyng sandyq kólemi - 11 mlrd 463,2 mln dollar. Al eksportymyz 30,5 payyz, yaghny 5 mlrd dollar kóleminde.
Resey ónimderining baghasy bizden birneshe esege qymbat. Al odaq júmysyn bastaghan son, bizding ónim Reseydikimen birdey baghagha kóteriledi. Sonymen birge Keden odaghy qúrylmay túrghan kezde, kedendik tarifting ortasha kólemi 6,2 payyz bolatyn. Ol 2010 jyly 10,6 payyz ósken. Yaghny eki esege kóterilgen. Demek, búl baghanyng ósui - qymbatshylyqtyng negizi.
- Osy Kedendik odaqqa birikpesek, kýnimiz qarang qalar ma edi, nege biz osy solaqay sayasatqa jol berdik dep oilaysyz?
- Negizinde, Keden odaghy qúrylmay túryp, әr elding ózining keden sayasaty, baj salyghy boldy. Keden odaghyna kirgennen keyin, kelisimder boyynsha, ortaq baj salyghy men keden sayasaty qabyldandy. Bizdegi baj salyghynyng payyzy ózgerip, Reseyding dengeyine nemese 47,7 payyzgha jetti. Biz ýshin búl tiyimsiz. Al salyqtyng qalghan 5 payyzy arzandap, 45 payyzy ózgerissiz qaldy. Keden odaghynyng osynday tiyimsizdikterin bile túra kirdik.
Qazir Kedendik salyqtyng 92 payyzy Reseyding tarifterine negizdeldi. Qalghan 8 payyzy ghana Qazaqstan men Belarusityng ýlesine qaldy. Kedendik tólemderding byltyrghy jylghy bólisinde Qazaqstan 87,8 mlrd dollar alypty. Al әuelgi jospar 48 mlrd dollar bolatyn. Biz ony halyqtyng esebinen eki esege arttyryp jiberdik. Oghan biylikting qylshyghy da qisaymady. Kedendik odaqqa kirsek, bizdegi kez kelgen ónim Reseyding dengeyine jetedi dep maqtanyp jatyrmyz. Mәselen, azyq-týlik, gaz, benzin temirjoldyng baghasy Resey tariyfine jetedi. Búl - maqtanysh emes, qasiret. Óitkeni bizdegi bagha ósedi, qymbatshylyq qysady. Reseyding halqyn bizben salystyrugha bolmaydy. Óitkeni olarda, birinshiden, jalaqy mólsheri joghary, tabys kózi kóp. Ekinshiden, halyqtyng әleumettik túrmysy da bizden jaqsy. Kedendik odaqqa kirer kezde osynyng bәri belgili edi ghoy. Múnday jaghdayda shyghynnyng ornyna ótem jasau kerek edi. Biz oghan da bara almadyq...
Kedendik odaq mәselesinde o bastan dúrys sheshim qabyldanghan joq. Biz nege Reseyding stavkalaryn alamyz? Nege Kedendik odaqta Reseyding ýlesi 57 payyz, al Qazaqstan men Belorussiyanyng ýlesi 21,5 payyz bolady? Ýsh el bir odaqqa kiredi, al ýlesteri teng bolmaydy, nege? Reseyding alpauyt el ekeni ras, biraq o bastan ózara ýlesterin, aradaghy sayasattaryn dúrystap sheshuge bolatyn edi ghoy. Amal qansha?!
- Kedendik odaqty qúqyqtyq jәne әkimshilik túrghyda Euroodaqpen salystyrugha bola ma?
- Joq! Negizinde, qazir Euroodaq siyaqty odaqtar qúrylyp jatyr. Al bizding Kedendik odaq «tendik» deklarasiyasyn moyyndamay otyr. Endi 2012 jyldan bastap Birynghay ekonomikalyq kenistik óz júmysyn bastamaq. Odan keyin Birynghay valutalyq jýie túr. Óitkeni әuelgide Kedendik odaq, Birynghay ekonomikalyq kenistik, Birynghay valutalyq jýie - osy ýsheuine qol qoyylghan. Birynghay ekonomikalyq sayasatty Resey jәne Belorussiyamen birge sheshu - tәuelsizdikke syzat týsiru, yaghny bir-birining ishki sayasatyna aralasu degen sóz. Kedendik odaq, ekonomikalyq odaq, valutalyq odaqtyng artynda ne túr? Búl odaqtardyng artynda sayasy odaq bar. Onday jaghdayda Qazaqstannyng tәuelsizdigi birte-birte kózden búlbúl úsha bastaydy. Tәuelsizdikting 20 jyldyghyna oray, qazaq biyligi barsha qazaq halqynyng san myng jyldar ansaghan egemendigin bir qújattyng ayasyndaghy qúpiya kelisimmen tәrk etpek. Reseyding premier-ministri Putin eng ýlken tragediya - SSSR-dyng tarauy ekenin aitqan bolatyn. Al myna Kedendik odaqtyng ayasyndaghy sayasattyng Kenes ýkimetin qalpyna keltirmese de, bir súmdyqty shygharatyny anyq.
Múnay da tausylugha jaqyn
- Býginge deyin Kedendik odaqqa baylanysty ekonomist mamandardyng syny pikirleri tәuelsiz baspasózde kóp aityldy, alayda oghan qúlaq asqan ýkimet joq. Ornynan qozghalyp ketken Keden «kemesine» Qazaqstan qanday dayyndyqpen minip barady?
- Eng ýlken dayyndyq Kenes Odaghy kezinde boldy. Ol kezde Reseymen bir el boldyq. Qazaqstan jalpy Kenes Odaghynyng sharuashylyq kesheni bolatyn. Bizden óndirilgen ónim býkil odaqqa taraytyn. Myna Kedendik odaqtyng әngimesi joqtan payda bolghan dýnie emes, - sonau Sovet ýkimetining kezinde irgetasy qalanyp qoyghan sharua. Qazaqstan ol kezde Kenesting qúramyndaghy jabyq el edi, 20 jylda biraz mýmkindikterge qol jetkizdi. Mәselen, syrtqy sauda byltyrghy jyly 90,6 mlrd dollar bolypty. Eksportymyzdyng 51,4 payyzy Euroodaq elderine kiredi eken, yaghny ol 30,8 mlrd dollar degen sóz. Al onyng 16,9 payyzyn Qytay, 9 payyzyn Resey alady. Endi importty qarayyq, 39 payyz ónim Reseyden keledi. Demek, búl aradaghy kórsetkishti qarasanyz, Reseyding qymbat ónimderin bizding kóp paydalanatynymyz anyq kórinip túr.
Kenes Odaghy kezinde Qazaqstan eng kóp bolghanda 25-27 mln tonna múnay óndirgen, al byltyrghy jyly 80 mln tonna óndiripti. Jalpy, tәuelsizdikten bergi 20 jyldyng ishinde 900 mln tonna múnay óndirip, ony syrtqa satyppyz. Eksportymyzdyng 69,8 payyzy otyn-energetikalyq ónimderi bolsa, qara týsti metaldar 13,5 payyz, himiyalyq ónimder 5,1 payyz bolghan. Jalpy syrtqy saudanyng 88,4 payyzy - shiykizat. Mine, osy ónimderding arqasynda budjetke ýlken qarjy qúiyldy. Biraq aqshanyng kóptigi qylmysqa úlasty: kim qansha aqshany jútyp jatsa da, eshkim eshqanday esep bermeydi, biylik súramaydy. Yaghny aqsha múnay bop qúiyldy, su bop aqty. Kenes Odaghy kezinde 300 myng tonna et óndirsek, qazir etting ózin syrttan satyp alamyz.
Al Keden odaghyna shang júqtyrmaytyn biylik ókilderining pikirlerine qúlaq assaq, bәsekege qabiletimiz artady eken, sonymen birge Keden odaghy Qytay ekspansiyasyna qarsylyqtyng bir joly siyaqty... Mine, Keden odaghyna dayyndyghymyzdyng siqy - osy, ertengi kýnimiz ne bolatyny belgisiz, arghy jaghy túman!..
- Múnay óndiruding kólemin jyldan-jylgha arttyrghanyn biylik maqtanyshpen aitady, bizdegi qara altynnyng qory turaly naqty aqparat bere alasyz ba?
- Qoghamdaghy optimistik kózqarasta múnay qory 60-70 jylgha deyin jetedi degen pikir aitylady, al pessimistik kózqaras 30-40 jyl dep jýr. Ghalymdardyng aituynsha, býginge deyin múnay qorynyng teng jartysyn paydalandyq. Reseylik ghalymdar Qazaqstannyng múnay qorlarynyng tausylu qarqynyn Reseyden eki ese joghary dep baghalapty. Anyzdardaghy Aldar kósening tausylmaytyn qazynasy emes qoy, múnaydyng da bir kýni sarqylatyny anyq. Álem elderi múnaygha balama energiya kózderin oilap tabugha niyettenip jatyr. Mәselen, kýn, jel, su energiyalaryn paydalanu siyaqty. Alayda qazirshe onday energiya qymbatqa týsedi.
- Ereuili bәsensimegen Manghystau múnayshylarynyng talabyna biylikting mýlde qúlaq aspauynda qanday sebep bar dep oilaysyz?
- Múndaghy sayasat qisyq. Óitkeni bizdegi «Enbek kodeksinde» júmysshylardyng mýddesine qaraghanda, júmys berushilerding qúqy jaqsy qorghalghan. Biylik búl jóninde Euroodaqtaghy nemese damyghan basqa memleketterdegi zandargha sәikes qyzmet etuleri kerek edi, amal qansha! Bizdegi zannyng qisyqtyghy - óz qúqyqtaryn qorghap, talaptaryn qoyghan ereuilshilerding әreketi zansyzdyq sanalady da, olargha kýsh kórsetip otyrghan kompaniyalardyng әreketi zandy dep esepteledi. Osynday jaghdaylardy kórgennen keyin, zang shygharyp otyrghandargha nemese ony atqaryp jatqandargha qalay keyimeysiz?!.
- Eger kózinizge týsse, songhy kezde jekelegen internet-sayttarda mynaday aqpar jariyalanuda: «Qazaqstan múnayynyng iyesi - biylik pen Timur Qúlybaev tú, múnayshylar ereuilinen tolymdy nәtiyje bolmaydy». Siz osy aqpargha qalay qaraysyz: jany bar sóz be?
- Bizding memlekette zang boyynsha menshik iyesining kim ekenin tabu óte qiyn. Birinshiden, mәlimet jabyq. Ekinshiden, múnay kenderining iyeleri offshorlyq aimaqtarda tirkelgen. Sondyqtan kez kelgen ken kózderining iyesin jariya etu mýmkin emes. Múnay emes, qazir bankterding de iyesining kim ekendigi qúpiya. Mәselen, Mashkevichting «Euraziyalyq tobyn» nemese «Qazaqmystyn» qojayynyn alynyz, bir ofshordyng ýstinde bireui otyr. Ábilyazevting isine baylanysty 600 offshordyng arty ashylypty-mys. Sondyqtan múnday jabyq sayasat qanday adamdardyng nemese toptardyng esebin týgendep otyr - barlyghy qúpiya!
Osydan birneshe jyl búryn bizding mamandar Qazaqstan múnay kompaniyalaryndaghy menshikting 88-90 payyzy sheteldikterding qolynda ekendigin aitqan. Meninshe, sol sheteldiktering eki týrli, birinshisi - naghyz sheteldikter, ekinshisi - ózimizding «sheteldikter», yaghny offshorlyq aimaqtargha ýlesin salghandar. Qarjynyng eki ýlken kózi bolady ghoy. Birinshisi - bank. Ekinshisi - qor naryghy. Alayda bizde qor naryghy damymaghan. Onyng eki týrli sebebi bar. Birinshiden, ýlken zauyttar men kәsiporyndar strategiyalyq investor dep sheteldikterge berildi. Olardyng baqylau paketi 60-100 payyzgha deyin. Olar onday ýlesterin onaylyqpen satpaydy. Ekinshiden, qor naryghynyng biraz bóligi biyliktegi sheneunikterding nemese jaqyndarynyng qolynda. Olar da satpaydy.
- Taghy bir sarapshylardyng pikirine qaraghanda, múnaydaghy qazaqstandyq ýlesting kemui saldarynan bizding biylik múnayshylardyng belbeuin tarylta týspek degen joramal jasalady. Rasynda, múnaydaghy bizding óz ýlesimiz qansha?
Jalpy, múnaydaghy Qazaqstannyng ýlesin biylik 28 payyz dep mәlimdegen bolatyn. Al qalghan 72 payyzy sheteldiki eken. Onyng 22 payyzy - Qytaygha tiyesili eken.
- Qazaqstandaghy sheteldik múnay kompaniyalarynyng ýlesi biylik bergen resmy mәlimetpen sәikes dep oilaysyz ba, joq әlde búl arada da «jeng ishinen jalghasqan» úry sayasat bar ma?
- Áriyne, bar ghoy. Mysaly, jalpy múnaydaghy ýlesimizdi 28 payyz degenimizben, keybir múnay kompaniyalaryndaghy menshikting 88-90 payyzy sheteldikterdiki ekendigin tәuelsiz sarapshylar mәlimdep otyr. Sol 88-90 payyzdyng birer bóligi «jeng ishinen jalghasqan» úry sayasattyng jemtigi emes pe.
Kelimsekter ketuding qamynda
- Qazaqstandaghy baghaly metaldar men altyn qory da biylik basyndaghy jeke túlghalardyng menshigine ainalyp ketkeni turaly sóz bar. Búl oraydaghy aqparat ashyq bolmaghandyqtan, biz búl aqpardy da joqqa shyghara almaymyz. Al sizding uәjiniz qanday: Qazaq altynynyng qojayyny kim?
- Múnay kenderi siyaqty, altyn kenderining de aqparaty jabyq. Onyng ýstine, bizding el altyn óndirisinde aitarlyqtay joghary jetistikke jetken joq. Altyn Qazaqstan ekonomikasy ýshin ýlken kórsetkishte emes. Degenmen әlemde altynnyng saudasy kýnnen-kýnge qyzuda. Qolymyzda naqty mәlimet bolmaghan son, altyn turaly ajarly aqparat bere almaspyz. Biraq múnaydaghy ýlesimizge qarap, basqa qazba baylyqtardaghy menshigimizding de shamaly ekenin bilu qiyngha soqpaydy. Óitkeni 1990 jyldardyng basynda shiykizat sektorlarynyng bәrin sheteldikterge uaqytsha basqarugha berdik, artynan bir-eki jyl ótken son, birjola satyp jiberdik qoy. Sondyqtan shiykizat sektorlarynyng negizgi iyeleri -sheteldikter.
- Qazaqstannyng baylyghy oligarhtardyng oiynshyghyna ainalyp otyr dep, otandyq týgili, shetel baspasózi jar salyp jatyr. El ekonomikasyndaghy ishki jalpy ónimning qansha payyzy sheteldik alpauyttardyng ýlesine tiyedi dep oilaysyz?
- Múny jalpylama aitu qiyn. Jeke-jeke taratyp aitsaq, mәselen, Qazaqstandaghy eng damyghan sala bank sektory bolsa, onyng 22 payyzy ghana sheteldikterdiki eken. Qalghany - otandyq ýles. Al auyl sharuashylyghymyz, negizinen, ózimizding qolymyzda. Ózimiz bolghanda alpauyttardyng qolynda. Jer kodeksi qabyldanardan búryn 30 mln. gektarday jerding latifundister menshigi ekendigi belgili bolghan.
- Qazaqstan bankteri alyp jatqan Qytay qaryzy kimderding moynynda? Mәselen, resmy aqparat boyynsha, elimiz songhy eki jylda «kórshimizden» alghan 18,5 milliard dollar aqshanyng 2 milliardy Mashkevichting Euraziyalyq tobyna ketipti, al ol Braziliyagha 3 milliard investisiya salghan. Qaryzdy biz aldyq, paydasyn bireu kórude...
- Búl anyq mәlimet qoy: biylik te, búqara da moyyndaghan. Eger Mashkevichting Euraziyalyq toby qaryz alghysy kelse, ózderi alugha tiyis edi. Alayda qaryzdy memlekettik bank aldy. Ondaghy memleketting ýlesi - 26 payyz ghana. Al Euraziyalyq topqa 45 payyzy tiyesili. Kez kelgen qaryzgha jauap beretin memleket qoy. Týptin-týbinde bir súraqtyng bolatynyn sezgen sheteldik investorlar aqyryndap ózderining aksiyalaryn satyp jatyr. Yaghny kapitaldaryn Qazaqstannan shygharuda. Óitkeni olardyng zamannyng búlay júmaq bolyp túra bermeytindigine kózderi jetti: alda saylau bar, sayasy ózgerister bolady degendey. Aumaly-tókpeli zamannan seskengen kelimsekter qazaq elinen jighan baylyqtaryn erterek әketudi tiyimdi sayasat sanaydy. Basqa qamdaryn bayqay almadym.
- Qazaqstannyng auyl sharuashylyghy sayasatyna qanday bagha beresiz? Agrarlyq salany damytudyng býgingi betalysy azyq-týlik qauipsizdigin qamtamasyz ete alady dep oilaysyz ba?
- Negizinde, «as - adamnyng arqauy» dep jatady ghoy. Onyng ýstine, agrarlyq sala elimizdegi strategiyalyq salalardyng biri. Osydan eki jyl búryn preziydent te agrarlyq salagha kónil bóludi mindetke alghan bolatyn. Alayda qazir agrarlyq sala ishki jalpy ónimning 5-6 payyzyn ghana qúraydy. Jalpy halyqtyng 47 payyzy auylda túrsa, barlyq qazaqstandyqtardyng ýshten biri auyl sharuashylyghy salasynda qyzmet etedi. 2003-2005 jyldary «auyl jyly» baghdarlamasy qabyldandy, sonymen birge әr jyldary auyl sharuashylyghyna qatysty zandar, Jer kodeksi qaraldy. Keden odaghynyng әngimesi túsynda ýkimette arnayy qújat qabyldanghan bolatyn, sonda Qazaqstannyng auyl sharuashylyghyna berip otyrghan kómegi agrarlyq salagha júmsalghan barsha qarjynyng 4 payyzy ghana eken. Al Belorussiyada 18, Reseyde 6 payyzdy qúraydy. Europa elderinde búl kórsetkish 60 payyzgha deyin jetken.
Qazaqstanda auyl sharuashylyghyna jasalyp otyrghan sayasat qisyq. Mәselen, bizding elde auylgha kómek beretin auylsharuashylyq bankteri joq. Oghan Últtyq bankting qojayyndary rúqsat etpeydi. Óitkeni basqa bankter ashylsa, Marchenko óz yryzdyghynan qaghylady. Al Qytay men Reseyde auyl sharuashylyghyna kómektesetin, ósimderi tómen birneshe bank júmys isteydi.
- Qymbatshylyqtan taryqqan qazaqqa ekonomist-maman retinde qanday kenes beresiz? Kýn kórisi qiyn elding qajetine jaraytynday aqyl aitynyzshy.
- Biz maman retinde baspasózde aityp, jazyp jatyrmyz. Al júmys istep, halyqqa nәtiyjesin kórsetetin ýkimet qoy. Elde jyl sayyn aluan týrli baghdarlamalar jasalyp jatady, alayda nәtiyje shamaly.
Baghdarlamalardyng qorytyndysy jóninde esep alghan biylik te joq. Qazaqstanda halyq ózine qajettini talap etpeydi, sondyqtan sayasy reformalar jasalmaydy. «Aldymen ekonomika, sonan song sayasat», - degen biyliktegilerding oiyn týsinbeysin?
Meninshe, búl dúrys emes. Bizde ekonomikalyq reforma da, sayasy reforma da qatar jýrui kerek. Biylik bir toptyng nemese bir adamnyng qolynda bolmauy qajet. Sayasat bir partiyanyng mýddesin emes, býkil halyqtyng mýddesin kózdeui qajet.
Biylikke kóppartiyaly parlament kelui kerek. Negizinde, sayasy reformalar adamdy ekonomikalyq tәuelsizdikke әkeledi. Ekonomikalyq tәuelsizdik adamdy naryqtyq jaghdayda bәsekege qabiletti etedi. Naryqta nege bәseke boluy kerek, al sayasatta nege bәseke bolmaydy?
- Ángimenizge raqmet!
Júqamyr ShÓKE,
«D»
Toqtar Esirkepov,
ekonomika ghylymdarynyng doktory, professor
«Obshestvennaya pozisiya»
(proekt «DAT» № 24 (107) 29 mausym 2011 jyl