Zandy túlghany portal arqyly sanauly minutta tirkeu bolady
Býgingi kýni «Elektrondyq ýkimettin» portaly arqyly shaghyn kәsipkerlik subektisi bolyp tabylatyn jәne qalypty jarghy negizinde óz isin jýrgizip otyrghan zandy túlghany tirkeuge bolady.
Atalghan qyzmet avtomattandyrylghan. «Elektrondyq ýkimet» zandy túlghalardy tirkeude optimaldy jaghday jasauda. Búl óz isin janadan bastaghaly túrghan kәsipkerlerge operativti týrde óz kәsibin tirkeuge mýmkindik beredi.
Aytyp ótu kerek, atalghan memlekettik qyzmetke memlekettik tólemaqy tólenedi. Ol ýshin bankke jýgirip, kezek kýtudin qajeti joq. Tólem kartochkasy arqyly portaldyng ózinde tranzaksiya jýrgizuge bolady.
Zandy túlghanyng memlekettik tirkeuge túrghany turaly kuәlikti 1 kýnning ishinde alugha bolady. «Elektrondyq ýkimet» portaly arqyly ótinim beruge birer minutynyzdy júmsaysyz. Ótinimdi toltyru kezinde jyljymaytyn mýlikti tandaysyz, toltyrylghan meken-jay keyin tirkelgen kompaniyanyng zandy meken-jayy bolyp esepteledi. Jyljymaytyn mýlik avtomatty týrde MDQ-daghy (memlekettik derekter qory) Jyljymaytyn mýlik tirkeliminen tekseriledi. Eger jyljymaytyn mýlik kompaniya basshysynyng nemese qúryltayshysynyng jeke menshigi bolyp eseptelse, birinshi kezekte, jyljymaytyn mýlik turaly súranym joldau kerek. Búdan keyin, ótinimde zandy túlghanyng barlyq rekvizitteri (atauy, kәsip týri, shtaty, jarghylyq kapitaly) kórsetiledi.
Býgingi kýni «Elektrondyq ýkimettin» portaly arqyly shaghyn kәsipkerlik subektisi bolyp tabylatyn jәne qalypty jarghy negizinde óz isin jýrgizip otyrghan zandy túlghany tirkeuge bolady.
Atalghan qyzmet avtomattandyrylghan. «Elektrondyq ýkimet» zandy túlghalardy tirkeude optimaldy jaghday jasauda. Búl óz isin janadan bastaghaly túrghan kәsipkerlerge operativti týrde óz kәsibin tirkeuge mýmkindik beredi.
Aytyp ótu kerek, atalghan memlekettik qyzmetke memlekettik tólemaqy tólenedi. Ol ýshin bankke jýgirip, kezek kýtudin qajeti joq. Tólem kartochkasy arqyly portaldyng ózinde tranzaksiya jýrgizuge bolady.
Zandy túlghanyng memlekettik tirkeuge túrghany turaly kuәlikti 1 kýnning ishinde alugha bolady. «Elektrondyq ýkimet» portaly arqyly ótinim beruge birer minutynyzdy júmsaysyz. Ótinimdi toltyru kezinde jyljymaytyn mýlikti tandaysyz, toltyrylghan meken-jay keyin tirkelgen kompaniyanyng zandy meken-jayy bolyp esepteledi. Jyljymaytyn mýlik avtomatty týrde MDQ-daghy (memlekettik derekter qory) Jyljymaytyn mýlik tirkeliminen tekseriledi. Eger jyljymaytyn mýlik kompaniya basshysynyng nemese qúryltayshysynyng jeke menshigi bolyp eseptelse, birinshi kezekte, jyljymaytyn mýlik turaly súranym joldau kerek. Búdan keyin, ótinimde zandy túlghanyng barlyq rekvizitteri (atauy, kәsip týri, shtaty, jarghylyq kapitaly) kórsetiledi.
Tirkeu kuәligin tirkeushi organnan alasyz. Qazirgi uaqytta búl qyzmet týri elektrondyq núsqada barlyq túlghalar ýshin kórsetiledi. Sheteldik azamattar(reziydent emester), Qazaqstanda túrugha rúqsat etilmegen azamattar men jasóspirimderge ghana kórsetilmeydi.
QR BAM Baspasóz qyzmeti
/7172/ 74-10-04
mci.gov@gmail.com
www.mci.gov.kz