Arghy tarihty aitpay-aq bergi, yaghni, HH-ghasyrdan bastap Qazaq astanalaryn sanasaq birneshe sausaqty býguge tura keledi. Semey men Orynbordy, Qyzylorda men Almatyny, sonday-aq qazirgi Astanany esepke alsaq, júdyryghymyz týiiledi eken. Barshanyzgha belgili 6 shilde kýni elordamyz Astana mýshel jasqa tolady. Osy rette bir kezderi Qazaqtyng astanasy bolghan shaharlargha jeke-jeke toqtalghandy jón kórip otyrmyz.

Handyq basqaru jýiesi kýiregennen keyin zamanauy baghytta memleket qúrghan alash arystary astana mәselesine airyqsha kónil bólgen. Naqtyraq aitsaq, 1917 jyly 5 men 13 kýnderi Orynborda ótken jalpyqazaq qúryltayynda Alashorda avtonomiyasy tarih sahnasyna shyqty. Atalmysh memleket Orynborda qúrylghanymen onyng uaqytsha astanasy Semey qalasy bolghanyn kópshiligimiz bile bermeymiz. Aytpaqshy Semeyding atauyn alashordashylar Alash qalasy dep ataghynyn tarihy derekter aighaqtaydy. Demek, Alashordanyng astanasy Alash qalasy bolghanyn synar ezu bireu bolmasa eshkim joqqa shyghara qoymas. Ári-beriden son, Alashorda memleketi 2 jyl 3 ay óz tәuelsizdigin saqtap túrghanyn eskersek, Semeyding de osynsha uaqyt astana bolghanyn úghar ediniz. Ókinishke qaray Semey qalasyn resmy týrde astana retinde  tanymay otyrghanymyz eldigimizge syn bolyp otyr. Keybir maqalalarda «alghashqy astanamyz Alash qalasy» dep jazylghanymen ýnemi aitylyp, nasihattala bermeydi. Aldaghy uaqytta osy olqylyqtyng orny tolar degen ýmittemiz.

Arghy tarihty aitpay-aq bergi, yaghni, HH-ghasyrdan bastap Qazaq astanalaryn sanasaq birneshe sausaqty býguge tura keledi. Semey men Orynbordy, Qyzylorda men Almatyny, sonday-aq qazirgi Astanany esepke alsaq, júdyryghymyz týiiledi eken. Barshanyzgha belgili 6 shilde kýni elordamyz Astana mýshel jasqa tolady. Osy rette bir kezderi Qazaqtyng astanasy bolghan shaharlargha jeke-jeke toqtalghandy jón kórip otyrmyz.

Handyq basqaru jýiesi kýiregennen keyin zamanauy baghytta memleket qúrghan alash arystary astana mәselesine airyqsha kónil bólgen. Naqtyraq aitsaq, 1917 jyly 5 men 13 kýnderi Orynborda ótken jalpyqazaq qúryltayynda Alashorda avtonomiyasy tarih sahnasyna shyqty. Atalmysh memleket Orynborda qúrylghanymen onyng uaqytsha astanasy Semey qalasy bolghanyn kópshiligimiz bile bermeymiz. Aytpaqshy Semeyding atauyn alashordashylar Alash qalasy dep ataghynyn tarihy derekter aighaqtaydy. Demek, Alashordanyng astanasy Alash qalasy bolghanyn synar ezu bireu bolmasa eshkim joqqa shyghara qoymas. Ári-beriden son, Alashorda memleketi 2 jyl 3 ay óz tәuelsizdigin saqtap túrghanyn eskersek, Semeyding de osynsha uaqyt astana bolghanyn úghar ediniz. Ókinishke qaray Semey qalasyn resmy týrde astana retinde  tanymay otyrghanymyz eldigimizge syn bolyp otyr. Keybir maqalalarda «alghashqy astanamyz Alash qalasy» dep jazylghanymen ýnemi aitylyp, nasihattala bermeydi. Aldaghy uaqytta osy olqylyqtyng orny tolar degen ýmittemiz.

Tórt jaqta qyspaqta qalghan Alashorda avtonomiyasynyng basshylary Kenes ýkimetin moyyndaugha mәjbýr bolady. Álihan Bókeyhannyng óz oryntaghyn qorghau jolynda songhy qazaq qyrylghansha әreket etuine bolar edi.  Áytsede ol múnday «tóten erlikke» barmady. Alash ardaqtysy «Jigitke jaraspaydy tóten erlik» degen babalarynyng ósiyetin myqtap eske ústasa kerek. Áytpese, ol, qaraqan basynyng qamyn kýittegen joq, qarasha halyqtyng amandyghyn oilady. 1920 jyly Qazaq astanasy retinde Kenes ýkimeti Orynbor qalasyn tandap alady. Kóp úzamay, yaghni, 1925 jyly astana bolu baqyty Qyzylordagha búiyrdy. Astanany Aqmeshit qalasyna auystyru óz zamanynda onay bolmaghangha úqsaydy. Qazaq astanasyn elding ishine kóshiru kerektigin dәleldeu ýshin Súltanbek Qojanov az ter tókpegen. Qojanov «astana  Qazaqtyng últtyq memlekettigi»,  dey kele, - eng aldymen ýileri jangha jayly әdemi qalagha emes, qazaq enbekshilerine naqty qamqorlyq jasay alatyn ortalyqqa ghana zәru,  dep mәlimdedi. Astana degen dәrejeni iyemdengen Qyzylorda ainalasy birneshe jyldyng ishinde qayta týlep, kórkeyip, óse týsti.

1929  jyly el astanasy Qyzylordadan Almatygha auystyryldy. Ile Alatauynyng teriskey bókterinde sonau orta ghasyrdyng basynda almanyng iyisi anqyghan «Almalyq» atty qala bolghany belgili. XIX ghasyrda atalmysh qalagha orys otarshylardary «Vernyi» atty әskery bekinisin salady. 68 jyl boyy astana bolghan Almaty shahary  úly oqighalardyng ortalyghy boldy. Solardyng ishinde azattyq aluymyzgha sebepker bolghan 1986 jylghy jeltoqsan últ azattyq kóterilisi. Atalmysh últ azattyq kóterilisten keyin birneshe jyl ótken song Qazaq eli tәuelsizdigin aldy. Osy azattyqtyng arqasynda 1998 jyly el astanasy Almatydan Aqmolagha kóshirildi.

Alashordshylardyng astanany uaqytsha Alash qalasy dep kórsetui tegin emes eken. Alash arystary astanany týbinde Saryarqagha kóshiruge әrekettengenin angharamyz. Ol turaly Euraziya últtyq uniyversiytetining studenttermen kezdesuinde «Núr Otan» HDP hatshysy Erlan Qarin jan-jaqty maghlúmat bergen. Ereken: «Sizder bilesizder me, Astananyng qúrylysy neden bastalyp edi? Astana qúrylysy Kenesary eskertkishi men Euraziya últtyq uniyversiytetin saludan bastaldy. Osy eki nysannyng qúrylysy ózgelerden birinshi bolyp sanaly týrde bastaldy ma, әlde kezdeysoqtyq pa, men ony bilmeymin. Han Kenening eskertkishining birinshi bolyp qolgha alynuynyng bir syry bar. Áriptesim Berik Ábdighaliyev Kenesarynyng qazirgi Astananyng ornynda bolghan bekinisti ala almay ókinishte ketkenin, endi myna beybit kýnde ony bizding alghanymyzday seziledi dep aitatyny bar edi. Sol siyaqty aldymen eng songhy hanymyzdyng eskertkishin saluymyzdyng óte ýlken mәni bary ekenin jii aituymyz kerek. Astananyng simvoly tek Bәiterek qana bolmauy tiyis. Ekinshi, elding tizginin erteng bolashaq jastar ústaydy»,  dey kele, - «Kezinde Alash qayratkerlerining biri «Týbinde elimiz egemendigin alady. Óz aldyna derbes memleket bolady. Memlekettiligimizdi alghan kezde eng birinshi bolyp Qaraótkelde uniyversiytet salamyz» dep hat jazghan. Mine, kórdinizbe, olar sol kezde osy kýndi armandaghan. Qaraótkel dep otyrghany  osy Astana. Alash arystarynyng armanyn býgin biz is jýzine asyryp otyrghan siyaqtymyz. Býgingi buyn keshegi arystardyng osy armanyn jan-tәnimen úghuy kerek»,  dep pikir bildiredi.

Býginde alash arystary armandaghanday derbes memleket boldyq. Tipti «Qaraótkelde» bir emes, birneshe uniyversiytet te saldyq. Áytse de biz alashordashylardyng «armanyn jan-tәnimizben úgha» aldyqpa? Úgha alsaq nege alghashqy astanamyz Alash qalasyn resmy týrde moyyndamay otyrmyz?

«Abay-aqparat»