Shantrapalar sherui
Qytaydan tabylghan qyryq tarmaqty kóne papirustardyng birinde «kim kóringen kitap jazghysy keledi» degen derek hattalyp qalypty. Soghan qaraghanda, adamdardyng aq qaghaz ben qara qalamgha әuestigi әlimsaqtan bergi ýirenshikti ýrdis tәrizdi. Býginde búl «auru» tipti asqyndy. Jalyqpaghannyng bәri jazarman. Et pen terining arasyndaghy eptegen jelik buymen kórkemdigi syn kótermeytin byttybay-shyttybaylaryn bastyratyn pysyqaylar kóbeydi. Ókinishke qaray, ken-baytaq ruhany kenistigimiz tonnalaghan kereksiz dýniyeler topanyna tolyp ketti. Biraq búghan tosqauyl qoya almaymyz. Óitkeni «ólenge әrkimnin-aq bar talasy». Onyng ýstine kez kelgen baspa «aqysyn tólesen, boqysyn shygharady». Sóitip әdebiyet – ardyng emes, bardyng isi bolyp túr.
Eng soraqysy, shygharmashyl shantrapalar sherui әdebiyet, mәdeniyet ataulyny jappay jaulap alghan synayly. Dәuirlegen dәldýrishterding óresi tar bolghanymen órisi keng keledi. Ózderin jarnamalaghanda óle jazdaydy. Ógiz ayandarymen-aq óren jýirikterdi shang qaptyratynyna eriksiz bas shayqaysyz. Saltanatty saraylarda kezdesu keshterin ótkizedi. Teledidar ekrandarynan, baspasóz betterinen týspeydi. Qabilet kemdigine qaramaydy. Jolyn tauyp joghary marapattar men mәrtebeli syilyqtardy da qanjyghalaryna baylaytynyn qaytersin. Osyndayda úly Abaydyng ashy kekesini oigha oralady: «Arsyz bolmay ataq joq, Aldamshy bolmay baq qayda?». Qúddy, býgingi qoghamnyng qotyryn qanyn shyghara qasyp-qasyp jibergendey me, qalay?..
Ónerding ókili ekensing ól-tiril meylin, óitip-býitip eng kemi, «enbek sinirgen qayratker» atanuyng kerek. Aynalayyn әleumet alqalap jatsa jaqsy-jaysandardyng ardaqtaluyna qarsy emespiz. Alayda sol syi-qúrmet qúrghyrdyng әmise әdil bólinbeytini jaman da. Pәlsapashyl aqyn hәm prozashy Júmeken Nәjimedenovting «Danq pen daqpyrt» romanyndaghy bir keyipker sipattaghanday «Ataq degeniniz it sekildi. Ýirengen adamyna ghana qúiryghyn búlghaydy. Bireuler ony azaptanyp, asyrap kýshik kýninen ósiredi. Bireuler dayyn it kýiinde alady». Áne, kórdiniz be, mәsele qayda?
Qazirgi qazaq estradasynda qalyptasqan ahual tipti «qyzyq». Keybir әnshiler eki oktavagha jeter-jetpes dausymen-aq «júldyzdar» shoghyrynda jýr. Ánderin «qara jermen shana sýiregendey» qiqyldap-shiqyldap әren-әreng aitsa da sahna tórinde top jarghan sanlaqtarmen qatar iyq tirestiruden qysylmaydy. Olardyng әuselesin әlemdi әnmen qyrghan Dimashtyng dýrildegen danqy da basa qoymady. Qayta stadiondargha qaraqúrym kórermen jinap әlaulaylaryn әri qaray jalghastyruda.
Tanymaldylyq tasy órge domalaghan әnshilerimizdi taghy bir dert dendegen synayly. Estradanyng Everesin baghyndyryp bitkendey endi shetinen kino týsiruge kóshti. Kәsiby mamandar shekesin shylqytpaghan qayran kiynematografiyamyz osylaysha kóldeneng kók attylardyng taqymyndaghy kókpargha ainaldy.
Búqaralyq aqparat qúraldaryndaghy jaghdaydyng da onghany shamaly. Televiziyada әrtýrli baghdarlamalardy jýrgizuge әigili túlghalardy shaqyru әdeti qalyptasty. Aralarynda qogham qayratkerleri de, deputattar da bar. Basqany bilmeymiz, Reseyde múnday tәsil búrynnan qoldanylady jәne jemissiz emes. Óitkeni olardyng kóbining oqyghan-toqyghandary mol, intellektualdyq dengeyleri joghary. Kórermenning kókeyine qonatyn әngime qozghay biledi. Al bizding «myqtylar» onday oi-óristing auylynan alys qonghan. Betterining әri bolghanymen, sózderining nәri joq. Tipti, televiziya «koriyfeyleri» sanalatyn bәzbir әriptesterimizding ózi kótergen taqyrybynyng jigin tappay batpaqtap jatady. Keyde habarlaryna әli «bolmaghan, tolmaghan» әldebireulerdi qatystyryp ósek-ayang tónireginde ónimsiz súhbat órbitkende arnany auystyryp jibergennen basqa amalyng qalmaydy. Árqily joldarmen tele-radio, gazet-jurnaldargha, veb-sayttargha «kirip» alghan әleumettanushylar men sayasattanushylar eki auyz sóilemdi ejiktep qúraghandaryn maldanyp, Gabrieli Garsia Markes aitqanday, «әlemdegi eng mәrtebeli mamandyqtardyng biri» sanalatyn jurnalistika turaly solaqay pikirler taratady. Eger onday jolbiykeler mening kәsibimdi mensinbese, óz salasyn «órkendetip» jayymen nege jýrmeydi?
«Kók qargha k...ne qaramay әulie aghashtyng basyna qonady» degen eken búrynghylar. Nege ekenin qaydam, әiteuir әr salada qoly kótermes shoqpardy beline baylaugha, qúlashy jetpesti qúshaqtaugha qúmar, jerding tesigin jamaytyn júlymyrlardyng júldyzdary jarqyray januda.
Búl jaqsy ma, jaman ba?
(material egemen.kz saytynan alyndy)
Talghat Batyrhan
Abai.kz