(syqaq әngime)

Qyza-qyza shabatyn qazanattay olardyng jinalystary barghan sayyn du-shuy kóbeye týsti. Aragidik aitylghan ótkir syn qyshyghan jerindi qasyp ótkendey aiyzyndy qandyrady. «Syn» dep otyrghanymyz jay ómirdegi shynayy shyndyq qoy. Alayda, sol shyndyqty estigen sayyn bastyqtyng óni ashyq kózdi plitkanyng spiralynday qyzaryp, eki kózi ózi minetin enseli «Djiptyn» qos shamynday aqshyrayyp ketedi. Tek mekemedegi «óz adamdary», yaghny jandayshaptar men qolshoqparlar shyghyp, jaramsaqtanghanda ghana bәsekenning kónili jaylanyp, óni kire qalady.

Jiyrma jyl boyy osy mekemening otymen kirip, kýlimen shyghyp kele jatqan Jәnibek ýshin bәri belgili. Jaqsysyn da, jamanyn da bir kisidey biledi. Sondyqtan ýnsiz qaludy jón kórmey, әldeneshe ret sóilemekke úmtyldy. Biraq, ornynan túrmady. Ózi qanshalyqty tyrysqanymen, ony ishindegi adamy qozghaltpady.

Negizinen, ol syrttay qaraghanda bir-aq adam. Al, shyntuaytynda ishinde taghy bir kisi bar. Ony ózinen basqa eshkim bilmeydi, tipti sezgen de emes. Jasy qyryqqa kelse de, bala kýninde ishine enip alghan sol pәleden ol qútyla almay-aq qoydy. Ishinde eshkim joq kezinde ol kózben kórgenin dәl qalpynda aitushy edi. Ótirik aitudy, jalghan sóileudi, aldap-arbaudy bilmegen sol balalyq shaq qanday baqytty sәt edi...

(syqaq әngime)

Qyza-qyza shabatyn qazanattay olardyng jinalystary barghan sayyn du-shuy kóbeye týsti. Aragidik aitylghan ótkir syn qyshyghan jerindi qasyp ótkendey aiyzyndy qandyrady. «Syn» dep otyrghanymyz jay ómirdegi shynayy shyndyq qoy. Alayda, sol shyndyqty estigen sayyn bastyqtyng óni ashyq kózdi plitkanyng spiralynday qyzaryp, eki kózi ózi minetin enseli «Djiptyn» qos shamynday aqshyrayyp ketedi. Tek mekemedegi «óz adamdary», yaghny jandayshaptar men qolshoqparlar shyghyp, jaramsaqtanghanda ghana bәsekenning kónili jaylanyp, óni kire qalady.

Jiyrma jyl boyy osy mekemening otymen kirip, kýlimen shyghyp kele jatqan Jәnibek ýshin bәri belgili. Jaqsysyn da, jamanyn da bir kisidey biledi. Sondyqtan ýnsiz qaludy jón kórmey, әldeneshe ret sóilemekke úmtyldy. Biraq, ornynan túrmady. Ózi qanshalyqty tyrysqanymen, ony ishindegi adamy qozghaltpady.

Negizinen, ol syrttay qaraghanda bir-aq adam. Al, shyntuaytynda ishinde taghy bir kisi bar. Ony ózinen basqa eshkim bilmeydi, tipti sezgen de emes. Jasy qyryqqa kelse de, bala kýninde ishine enip alghan sol pәleden ol qútyla almay-aq qoydy. Ishinde eshkim joq kezinde ol kózben kórgenin dәl qalpynda aitushy edi. Ótirik aitudy, jalghan sóileudi, aldap-arbaudy bilmegen sol balalyq shaq qanday baqytty sәt edi...

Mektepke baratyn jyly ghoy, esik aldynda alansyz oinap jýrgen edi. Kenetten bir kózge kórinbeytin, biraq bar ekendigi bilinetin bir bala kelip onyng ishine kirdi de ketti. Ol aitty: «Sen meni quma! Meni eshkim kórmeydi de, bilmeydi. Myna jalghan dýniyedegi barlyq pәleden men seni qorghaytyn bolamyn».

Sol sәtten dýnie ózgerip sala berdi. Bireu birdeme súrasa, әlgi ishtegi bala núsqau berip otyratyn boldy. Dәl sonyng aitqanyn qaytalasa, bәri dúrys bolyp shyghady. Eger oghan kónbey shyndyqty aitsa, shataq shyghady.

Bir kýni Jәnibek klasta balalarmen birge oinap jýrip terezening әinegin syndyryp alady. Múghalim kelip bәrin tergeuge aldy. Ishindegi bala Jәnibekke: «jel soghyp, ashyq túrghan terezeni syndyryp ketti dep ait!» degen núsqau berdi. Jәnibek oghan kónbey:

－ Oinap jýrip, bayqamay, men...－dep qalyp edi, sol-aq eken, múghalimning juan júdyryghy onyng qúlaq shekesine sart etip tiydi. Onymen qoymay sabaq taraghansha búryshta túrdy.

Osy oqigha oghan ýlken sabaq boldy. Ishindegi balanyng aitqanyn búljytpay oryndaytyn kónbis jangha ainalyp shygha keldi. Múghalimderin, әke-sheshesin, jalpy ainalasyndaghylardyng bәrin aldap soghyp, qatyryp ketedi. Óstip jýrip mektep bitirdi, institutqa týsti. Oqu bitirgen song bir mekemege beldi qyzmetker bolyp júmysqa ornalasty, ýilendi. Kóp syrlardy әielinen jasyrudy ishki adam erekshe әmir etedi jәne ony ózi qatang baqylaydy. Sonday-aq, bastyghymen sóilesken kezde de әr sózdi ishki adam ýiretip otyrady. Osylaysha ol oiy basqasha, sózi ózgeshe adam bolyp jýrip jatty. Bәrin aldap soqqan sayyn syrty bedireyip, týk sezdirmese de, ishtey ezilip jýregi eljireytin kezderi de bolyp túrady. Ásirese, araq iship alyp, mas bolghan kezinde ishindegi adamgha baghynbay ketedi. Ishtegi oiyn bastyghyna betin-jýzing demey aityp salghysy kelip, kóp jyldar boyy ishte saqtaghan qúpiya syrlaryn әieline ashpaq bolyp arpalysqa týsedi.

Jogharyda sóz bolghan jinalysta da óz pikirin ashyq aityp, ortagha salghysy keldi. Biraq, amal ne? Ishtegi adam ony tyrp etkizbey qoydy. Ekeui jatyp kelip úrsysty. Jәnibekting tózimi tausylyp:

-Sen ómir boyy meni jalghan sóiletip, kólgirsitip kelesin! Sening búl әreketing maghan ziyansyz bolghanymen, qoghamgha, tәuelsiz elimizge zalalyn tiygizetin týri bar. Sondyqtan endi sening kereging joq, qazir shyq! - dep ony keudesinen quyp jiberdi.

-Jaraydy, mensiz qalay kýn kóretinine kózing jetken song bilersin! - dedi de ol iz-týzsiz qarasyn batyrdy.

Ishinen soqtalday bir adamdy shygharyp jiberu qanday rahat! Jәnibek jenildep qalghanday boldy. Júmysyna bara salyp bastyghyna kirdi. Oiyndaghysyn týgel aqtaryp saldy. Áriptesterine de jan syryn jasyrmay ashty. Bar-joghy eki saghattyng ishinde jiyrma jyl enbek etken tól mekemesinen quylyp, júmyssyz qaldy. Ýiine kelip on bes jyl otasqan jan jaryna sherin tarqatty.

-Saghan basyndyryp, opasyzdyghyna kónip otyra almaymyn! - dep әieli oibaygha basty da, tórkinine attanyp ketti.

...Bayghús Jәnibek ýshin barar jer, basar tau qalmady. Auzyn ashsa boldy, bәri jappay ony it qosyp quyp manyna bastyrmaydy. Qatty auyryp qaldy. Kónilin súraghan tiri jan bolmady. IYen ýide jalghyz ózi jatyp, mәngilikke kóz júmdy. Aqyry onyng mýrdesi de kómusiz qaldy...

«Abay-aqparat»