Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 7442 0 pikir 5 Shilde, 2011 saghat 03:58

Dәuren Quat. Almaty dese әn salghyng keledi. Al, Astana dese she?..

Enshalla, erten  - astanamyz Astananyn  tughan kýni! Taban astynda tauyp sóileytin bir kelinshek  bayaghyda Kótibar degen qayyn atasynyng atyn «Ózgede joqtay, ózinde barday»  dep júmbaqtap jetkizgen kórinedi súraghan júrtqa. Sol aitpaqshy, astana baytaq ózgede joq, ózimizde ghana barday «Astana» dep at qoyghan Elordamyzdyn  tughan kýni Elbasymyzdyng tughan kýnimen oraylas keletinin   astarlap bolsa da elding qúlaghyna salyp qong mindetimiz. Elordamyz jas... Myrzatay Joldasbekovting tiline jýgine sóilesek, « Elbasymyz da kemel shaghynda».  Ándetpeske әddiniz bar ma endi? Án degennen shyghady, bizding әngimemiz de tap sol әn turaly bolghaly túr.

Ánsýier qauym jaqsy biledi, songhy 30-40 jyldyng shiyreginde qazaq dalasynda shalqyghan súlu әnderding negizgi taqyryby - Almaty! Án avtorlary da qazaqtyng muzyka ónerindegi  has talanttar shoghyry bolyp esepteledi:  Sydyq Múhametjanov, Áset Beyseuov,Núrghisa Tilendiyev,  Mansúr Saghatov,  Iliya Jaqanov, Shәmshi Qaldyayaqov, Seydolla Bәiterekov, ,  Altynbek Qorazbaev, Eskendir Hasanghaliyev,  Múrat Qúsayynov, Dosym Sýleev, t.b.

Almaty turaly әnderding sózderi qanday, shirkin... Qaranyz:

«Almatynyng bozghúlt túman týninde,

Kóp túryp-ek jasyl terek týbinde

Sýiemin dep asylyp eng moynyma,

Qayda, qayda sol bir eles búl kýnde.

Enshalla, erten  - astanamyz Astananyn  tughan kýni! Taban astynda tauyp sóileytin bir kelinshek  bayaghyda Kótibar degen qayyn atasynyng atyn «Ózgede joqtay, ózinde barday»  dep júmbaqtap jetkizgen kórinedi súraghan júrtqa. Sol aitpaqshy, astana baytaq ózgede joq, ózimizde ghana barday «Astana» dep at qoyghan Elordamyzdyn  tughan kýni Elbasymyzdyng tughan kýnimen oraylas keletinin   astarlap bolsa da elding qúlaghyna salyp qong mindetimiz. Elordamyz jas... Myrzatay Joldasbekovting tiline jýgine sóilesek, « Elbasymyz da kemel shaghynda».  Ándetpeske әddiniz bar ma endi? Án degennen shyghady, bizding әngimemiz de tap sol әn turaly bolghaly túr.

Ánsýier qauym jaqsy biledi, songhy 30-40 jyldyng shiyreginde qazaq dalasynda shalqyghan súlu әnderding negizgi taqyryby - Almaty! Án avtorlary da qazaqtyng muzyka ónerindegi  has talanttar shoghyry bolyp esepteledi:  Sydyq Múhametjanov, Áset Beyseuov,Núrghisa Tilendiyev,  Mansúr Saghatov,  Iliya Jaqanov, Shәmshi Qaldyayaqov, Seydolla Bәiterekov, ,  Altynbek Qorazbaev, Eskendir Hasanghaliyev,  Múrat Qúsayynov, Dosym Sýleev, t.b.

Almaty turaly әnderding sózderi qanday, shirkin... Qaranyz:

«Almatynyng bozghúlt túman týninde,

Kóp túryp-ek jasyl terek týbinde

Sýiemin dep asylyp eng moynyma,

Qayda, qayda sol bir eles búl kýnde.

Aytshy, qalqam, qayda, qayda sol uaqyt,

Bolghan em ghoy tapqanday bir mol baqyt.

Mandayyndy sýiep, sәulem tósime,

Ketip eng ghoy keudeme kýn ornatyp.

Aytshy janym, qayda, qayda sol bir kez,

Qayda tanys, qayda móldir qara kóz.

Terek te joq, sen de joqsyn, búl kýnde,

Esimde tek sýiem degen jalghyz sóz».

( «Esimde», әni S.Múhametjanovtiki,  sózi Q.Shanghytbaevtiki)

«Sam jamyrap, jarqyrady samala

Kel, qalqatay, kel qalany arala

Baqyttylar bayqamaydy uaqytty

Saghatyna әlsin-әlsin qarama

Jelpidi samal jay ghana

Hosh iyis gýlder ainala

Maujyrap túrghan qalada,

Arala, sәulem, arala.

Seruen qalar esinde,

Almaty rahat keshinde».

(«Almaty keshi», Áni I. Jaqanovtiki,  sózi M. Álimbaevtiki)

«Almatymda túr alaulap,

Altyn núry aidyn.

Jýrding be sen tamashalap,

Kóshesinde Abaydyn?»

(«Almatym menin», әni M.Saghatovtiki,   sózi N.Álimqúlovtiki)

Kóktemdi qondyryp qanatyna,

Qús qaytyp oraldy Almatyma.

Án toldy aspangha,

Qús qondy jas talgha

Baqyt kep qol alghanday...

(«Qústar qaytyp kele jatyr», әni N. Tilendiyevtiki, sózi T. Moldaghaliyevtiki)

Júldyzdar jerge jaqyndap

Baylanyp qalghan sekildi

Qaz qatar ósken tatu baq

Oylanyp qalghan sekildi

Samalgha keshki shomylyp

Armannyng oty janady

Mening de jastyq ómirim

Kóshede ketip barady.

(«Almaty týni» ә. D.Sýleevtiki, s.T.Moldaghaliyevtiki )

Búnyng bәri bizding qapelimde jadymyzgha oralyp, janymyzdy jadyratqan birer әnning qayyrmasy. Al, Almatygha arnalyp jazylghan әnderdi tizip shyghu kәdimigidey júmys. Ýlken konsertting taqyryby. Almaty әnderi siyaqty Astana jayyndaghy әnderden konsert jasaugha bolady ma? Bolady. Biraq, qyryldaghan, syryldaghan, ynyrsyghan, tәlimsigen, alqynghan-júlqynghan әnderding konserti bolar edi ol. Astananyng abat kelbetin әigileuge әlektengen әnderding sózderi qanday tayaz, qanday súiyq desenizshi?..  Álgi әnderding sózin aqyndar emes, Elbasymyzdyng esimin eki sózining birine qystyrmasa qúty qashatyn әkimqaralar, әnsheyin sheneunikter jazghan siyaqty. Álde bayqús aqyndarymyz Saudabaev siyaqty   sayasatkersymaqtargha týsinikti bolu ýshin qazaqtyng qayran tilin bar kórkimen boyauynan aryltyp paydalanugha mәjbýr bolyp qaldy ma eken? Solay siyaqty. Nege deseniz, Astana turaly әnning bәri bayqau sharttarymen dýniyege keledi. Turasyna kóshsek,  «Astana-Astana» dep attandap bastalatyn әnderding deni - konkurstyq  әnder. Avtory, aqyny, oryndaushysy týgel at qosyp, Almatymen arada ary-beri shabylystardan song dýniyege  jasandy jolmen yshqynyp kelgen әnder. Mahabbattan, shyn  shabyttan, ystyq sezimnen, jýrek tolqynysynan tughan әnder qúlaqty jyrtyp, kónildi búlaysha ainytpaydy.  Óz basym (әriyne, mening pikirimmen kelispeuge eriktisiz) sózin qyrghyz aqyny Akbar Rysqúlov, әnin kompozitor  Iliya Jaqanov jazghan «Esil boyy» әni men «MúzART» tobynyng oryndauyndaghy «Esil aghady»   әnin Astanagha qatysty әnderding basy dep bilemin.

«Án degen bylay jazyluy kerek, әnning tóresi - mynau» dep ýzildi-kesildi sóz aitudan aulaqpyn, biraq әnning boydy shymyrlatyp, jýrekti ysytar, «kónilge týrli oy salar» (Abay) qúdyretti muzyka biyigine jetkeni dúrys.  Ánning sózi  qúr danghaza úrangha úrynbay syrly, astarly bolsa qúnygha, qúmarta, qúsharlana tyndaysyn. Solay emes pe? Qazirgi әnimiz - aty darday Astana bolghanymen, shetinen  masqara! Masqara emey nemene,  «Elordam-ay» dep egilgen әnning qaysysy bolmasyn Astanadaghy aq jaghaly úlyqtardyng auzyndaghy sózderdi qaghyp alyp parodiyalau siyaqty.  Astana jónindegi әnderding jalpy mazmúny shamamen bylay bolyp keledi:

Saryarqanyng tósinde boy kótergen әsem Astana, jer betinde senen asqan qala bar ma, a? Aytshy, maghan, Astana. Joq. Jer betinde senen asqan qala joq. Sen Kýnge moynyndy sozyp mәuelep ósip kelesin. Esilding eki jaghalauyndaghy júrt mәz. Qazaqstan oyana salyp saghan qaraydy! Sen elimning jýregisin, Astana! Sen elimning tilegisin, Astana!

Ras, Astana da qazirgi sәulet ónerimen sәndenip boy týzey bastaghan qala. Alayda, sәulet ónerinin  býgingi zamanauy týrin Shyghys Aziya elderi bastap túr. Áytsede, «Jer betinde senen asqan qala joq, Kuala Lumpur» degen әn bizding qúlaqqa tie qoymapty. Sol jaqta oqyghan balalardan da qadalyp súraghanym bar. «Estimeppiz» deydi olar da. Búl arada qala jayynda әn shyqpauy kerek eken, avtor sony menzep otyr ma deytin baylam mýlde bolugha tiyis emes. Án aitylsyn, jyr jyrlasyn. Áytkenmende qazaqatay әnshi halyqtyng keudesinen jaryp shyqqan әnder shyrqalsyn. Jasandy, jyltyr, biylikting kóniline ghana  jaghatyn әn - әn bolyp ghúmyr sýre almaydy. Sosyn, Astana turaly әnning ishinde adamdardyn, әsirese, bir-birimen tabysyp, qol ústasyp, arman-tilekteri jalghasyp  jatqan jastardyng bolghany dúrys. Áytpese, Astana jónindegi әnderden osy kýnderge deyin saghym bughan sary dalanyng tósinen salbyrap túra salghan suyq shahardy kórip kelemiz. Sonday suyq shahargha alyp-úshyp kim bara qoyady? Tәuelsizdik jyldary atalghan kezende әlem qalalarynyng keruenine qosylyp,  Astana retinde moyyndalaghan Elordamyzgha qazaqtyng jatsyna qarauynyng bir sebebi de osy shyghar...

Jogharydaghy әn mәtinderine taghy bir kóz jýgirtinizshi, Almatygha oralghyn, әn salghyng keledi,ә?..

«Abay-aqparat»


;hl=ru_RU&rel=0" />;hl=ru_RU&rel=0" type="application/x-shockwave-flash" allowscriptaccess="always" allowfullscreen="true" width="425" height="349">

;hl=ru_RU&rel=0" />;hl=ru_RU&rel=0" type="application/x-shockwave-flash" allowscriptaccess="always" allowfullscreen="true" width="425" height="349">

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1462
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3229
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5311