Astananyng on ýsh jyldyghy jyldaghydan góri bәsendeu sekildi. Elding basty selt etkizeri - «Stiyn» esimdi jýgirmek kelmey qoyyp, quyrshaq baylarymyzdyng bala-shaghasy baratyn kәnsert bolmay qaldy, qalghanyn olar mensinbeydi. Al, qara taban búqara qazaq syqaqshylarynyng «Bazar joghyn», «Aldaraspanyn», әnshi Rozasyn tamashalauda.

Degenmen de, toygha (mereke deuge eldik auqymy joq) bólingen qyruar aqshany júmsaudyng jaqsy formaty jýzege asuda, ol - pestiybәlit etu: Bekmambet Timurdyng «әkshin pilmder pestiybәli», «týrki әn-kýiining pestiybәli», «sirk pestiybәli»... kete beredi.

Bayqamay qalyp, «Astana arqau» degen týrkitektiler bas qosqan alqagha tap boldyq. Reseyden kelgen etnoóner zertteushileri auyzdary kópirip, týrki әn-kýiin taldap jatyr eken. Olargha týrki bayghústar da óz aitarlaryn qosqan bolady, әngime tek qana orys tilinde. Qytaydan kelgen qazaqtar da qyzynyp, óz pikirlerin qazaqsha qosyp edi, tilmәsh bolmay shyqty da, aradan әldekim shygha kelip audarmashy bola saldy. Sóitip, týrkiler óz ónerin ógey tilde saralap, ózara orys tilinde shúrqyrasyp jatty...

Pestiybәlding aty qazaqqa, zaty ózgege búiyrghan eken, bayaghy qyzyl uaqyttyng qyzyghy eske týsti...

«Abay-aqparat»

Astananyng on ýsh jyldyghy jyldaghydan góri bәsendeu sekildi. Elding basty selt etkizeri - «Stiyn» esimdi jýgirmek kelmey qoyyp, quyrshaq baylarymyzdyng bala-shaghasy baratyn kәnsert bolmay qaldy, qalghanyn olar mensinbeydi. Al, qara taban búqara qazaq syqaqshylarynyng «Bazar joghyn», «Aldaraspanyn», әnshi Rozasyn tamashalauda.

Degenmen de, toygha (mereke deuge eldik auqymy joq) bólingen qyruar aqshany júmsaudyng jaqsy formaty jýzege asuda, ol - pestiybәlit etu: Bekmambet Timurdyng «әkshin pilmder pestiybәli», «týrki әn-kýiining pestiybәli», «sirk pestiybәli»... kete beredi.

Bayqamay qalyp, «Astana arqau» degen týrkitektiler bas qosqan alqagha tap boldyq. Reseyden kelgen etnoóner zertteushileri auyzdary kópirip, týrki әn-kýiin taldap jatyr eken. Olargha týrki bayghústar da óz aitarlaryn qosqan bolady, әngime tek qana orys tilinde. Qytaydan kelgen qazaqtar da qyzynyp, óz pikirlerin qazaqsha qosyp edi, tilmәsh bolmay shyqty da, aradan әldekim shygha kelip audarmashy bola saldy. Sóitip, týrkiler óz ónerin ógey tilde saralap, ózara orys tilinde shúrqyrasyp jatty...

Pestiybәlding aty qazaqqa, zaty ózgege búiyrghan eken, bayaghy qyzyl uaqyttyng qyzyghy eske týsti...

«Abay-aqparat»