Saltan Sәken. «Qazaq poliyseylerine qarsy jihad» jariyalanghany ras pa?
Abay OMAROV (kollaj)
Dýisenbige qaraghan týnde Qaraghandy oblysyndaghy Balqash qalasynyng AK156/21 jalpy rejimdegi týrmesinde atys boldy. Bir top qarulanghan sottalushylar týrmening syrtyn kýzetken Ishki ister departamentining ishki әskerine shabuyl jasap, oq atqan. Atys barysynda baqylau qyzmetining serjantyna oq tiyip, jaraqat alghan. Der kezinde medisinalyq kómek kórsetilgenimen, serjant qaza tabady. Sonymen qatar qylmystyq atqaru jýiesining ýsh adamy jaraqattanady. Sottalushylar sonshama qarudy qaydan alghan? Ázirge belgisiz. Biraq qarulanghan sottalushylargha bes qaruyn asynghan arnayy jasaq shabuyldap, qylmyskerlerdi qolgha týsiruding bar aila-sharghysyn jasauda. Búl jayynda keshe Qaraghandy oblystyq ishki ister departamentining Memlekettik til jәne aqparat basqarmasynyng bastyghy Janatay Sembekov habarlady.
Saghat týngi bir jarymda qashugha talpynghan qylmyskerler týrmening ishindegi óndiris sehynyng ghiymaratyna jasyrynyp ýlgergen. Keybir búqaralyq aqparat qúraldary olardyng 30 adamdy tútqyndap alghanyn jazypty. Tútqyndaghylardyng kóbi jazasyn ótep jatqandar eken. Alayda búl aqparatty Qylmystyq-atqaru jýiesi komiyteti jalghangha shygharyp otyr.
Resmy emes derekterge sýiensek, bas kóterip, býlik shygharyp jýrgen búl top Hizb-ut-tahrir diny ekstremistik úiymynyng ókilderi kórinedi.
Abay OMAROV (kollaj)
Dýisenbige qaraghan týnde Qaraghandy oblysyndaghy Balqash qalasynyng AK156/21 jalpy rejimdegi týrmesinde atys boldy. Bir top qarulanghan sottalushylar týrmening syrtyn kýzetken Ishki ister departamentining ishki әskerine shabuyl jasap, oq atqan. Atys barysynda baqylau qyzmetining serjantyna oq tiyip, jaraqat alghan. Der kezinde medisinalyq kómek kórsetilgenimen, serjant qaza tabady. Sonymen qatar qylmystyq atqaru jýiesining ýsh adamy jaraqattanady. Sottalushylar sonshama qarudy qaydan alghan? Ázirge belgisiz. Biraq qarulanghan sottalushylargha bes qaruyn asynghan arnayy jasaq shabuyldap, qylmyskerlerdi qolgha týsiruding bar aila-sharghysyn jasauda. Búl jayynda keshe Qaraghandy oblystyq ishki ister departamentining Memlekettik til jәne aqparat basqarmasynyng bastyghy Janatay Sembekov habarlady.
Saghat týngi bir jarymda qashugha talpynghan qylmyskerler týrmening ishindegi óndiris sehynyng ghiymaratyna jasyrynyp ýlgergen. Keybir búqaralyq aqparat qúraldary olardyng 30 adamdy tútqyndap alghanyn jazypty. Tútqyndaghylardyng kóbi jazasyn ótep jatqandar eken. Alayda búl aqparatty Qylmystyq-atqaru jýiesi komiyteti jalghangha shygharyp otyr.
Resmy emes derekterge sýiensek, bas kóterip, býlik shygharyp jýrgen búl top Hizb-ut-tahrir diny ekstremistik úiymynyng ókilderi kórinedi.
Bet qattalyp jatqanda:
Ádilet ministrliginde keshe keshkisin shúghyl brifing ótip, onda Qylmystyq atqaru jýiesi komiyteti tóraghasynyng orynbasary Talghat Ahmetov Balqashtaghy oqighagha qatysty birqatar jayttardy naqtylady. Onyng aituynsha, býlik shygharyp, qashpaq bolghan sottalushylar negizinen auyr jәne asa auyr qylmys istegeni ýshin jazagha tartylghandar. Osynday adamdardan qúralghan 16 adam týrme aumaghyndaghy óndiristik ghimaratqa bekinip alady jәne olargha qarsy arnayy jasaq tayap kelgen kezde, aralaryndaghy bir-eki adam ottegi qúiylghan balondy jaryp jibergen. Qazir sol jarylystyng saldarynan qaza tapqandardyng deneleri qirandynyng astynan shygharyluda. Naqty qanshasy ólgeni әzirge belgisiz.
Al jaralanghan qyzmetkerlerge kelsek, olardyng ekeui (qylmystyq atqaru jýiesinen) oqtan, ekeui (ishki әsker) pyshaqtan jaraqat alghan.
Tergeu әli jalghasuda.
Sebebi arnayy jasaqqa berilmey, ylang salyp, alghan betterinen qaytpauyna qaraghanda, shataq dinge shyrmalghandar ma deysin. Áyteuir, sanasy sau adamnyng әreketi emes. Biraq búl aqparatty Qylmystyq-atqaru jýiesi komiyteti әli naqtylaghan joq. «Ázirge esh aqparat joq», - dep jauap berdi Qylmystyq-atqaru jýiesi komiyteti aqparat jәne júrtshylyqpen baylanys bólimining bastyghy Ghalymjan Hasenov.
Jalpy, songhy kezderi dini-ekstremistik aghymdardyng yqpalymen bolyp jatqan nebir jantýrshigerlik, atys-shabys, jarylys oqighalary elimizde jiyilep bara jatqan siyaqty. Byltyr Manghystau oblysy Aqtau qalasynda da sottalushylar týrmede soghys ashyp, 21 adam qashyp shyqqan. Olardyng da radikaldy diny aghymgha qatysy bar bolyp shyqty. Masqara bolghanda, bas bostandyghy shektelgen olardyng qolyna qaru ústatqan sybaylas jemqorlyqqa batqan týrme basshylary ekeni artynan anyqtaldy.
Al biylghy oqighalar jarylystan bastaldy. Aqpan aiynda Aqtóbedegi 168/2 jalpy rejimdegi týrmening qasynda túrghan kólik jarylady. Osy qaladaghy Últtyq qauipsizdik komiyteti departamentining janyndaghy jarylys ta janshoshytarlyq. Endi, mine, Shúbarshiydegi qandy qyrghyn soghys. Olar da diny aghymnyng «jihadshylary» bolyp shyqty. Almatydaghy «Súnqardyn» jigitterin jayratyp salatyn basbúzarlar da elding esinen kete qoymaghan shyghar.
Búryn-sondy esty bermeytin oqighalar nege endi beleng ala bastady? Elimizde dini-ekstremistik, radikaldy sektalargha qarsy kýresting óz dengeyinde bolmay, sektalardyng semirgeni me? Álde búl aghymdardyng artyndaghy yqpal etushi kýshting myqty bolyp túrghany ma?
Árkim әrtýrli sebeppen týsindirui mýmkin. Biraq, bizdinshe, barlyq mәsele byltyr «Hunafa» degen saytta saudtyq Ábu Munzir әsh-Shiynqity degen ghalymsymaq bireuding «Qazaqstan polisiyalaryna qarsy jihad turaly» pәtuasynan bastalyp otyr ma dep oilaymyz. Ol «Minbaru-li-Tauhid uәli-Djihad» (Tauhid jәne jihad minberi) saytynyng pәtualar komiytetining mýshesi eken. Soghan elimizding bir top jastary hat jazady. Hatta bylay delingen: «Biz qazaqstandyq jastarmyz, bizding elde poliyseyler bizge qysym jasaydy, keybireuimizdi týrmege de jauyp jatyr. Biz mynaday súraqqa aiqyn jauap alghymyz keledi: kәpirlermen soghysudan búryn olardy dinge shaqyru qajet degen ghalymdardyng birauyzdan aitqan pikirin bile túra, kýpirligimen asqan jәne islam men músylmandargha degen dúshpandyghymen erekshelenetin keybir poliyseylerdi óltire bastasaq bola ma? Jәne bizding әreketterimiz Alla jolyndaghy jihad sanala ma?»
Búghan әlgi ghalymsymaq bylay jauap qatady: «Qúrmetti bauyrym, sen ataghan soghysudan búryn dinge shaqyru mindeti jayyndaghy ghalymdardyng birauyzdy pikiri shaqyru jihadyna qatysty aitylghan. Al qorghanu jihadyna keler bolsaq, onda aldyn ala dinge shaqyru mindet emes. Búl jaghdayda, kerisinshe, jihadty keyinge qaldyrmay, bastau mindet bolyp sanalady. Búghan qosa sen poliyseyler qysym kórsetip, týrmege otyrghyzyp jatyr deysin. Búl jaghdayda olarmen soghysu shabuyl jihadyna emes, qorghanu jihadyna jatady. Al әdiletsizdikke, ezgige qarsy toytarys berulering Alla jolyndaghy jihad bolady. Kim osy jolda ólse, sol, Alla qalasa, shәhid bolady. Búghan Said ibn Zәidten jetken Payghambarymyzdyng (Allanyng oghan iygiligi men sәlemi bolsyn) «Kimde-kim ózining mal-mýlkin qorghau kezinde ólse, sol - shәhiyd, kim ózining dinin qorghau kezinde ólse, sol - shәhiyd, kim ózining otbasyn qorghau kezinde ólse, sol - shәhiyd» degen hadiysi dәlel bola alady.
Alayda senderding shekten shyqqandargha qarsy jihadtaryng odan nәtiyje men ózgeris bolmaytyn jalghyzdyng (yaghny jeke bir adamnyn) reaksiyasy bolmauy kerek. Shyndyghynda, senderding әrekettering újymdyq jәne úiymdasqan boluy qajet», - dey kele, әlgi jastardyng búl әreketi sharighatqa esh qayshy emes dep, jastarymyzdy ulandyrady. Mine, dәl osy pәtua Qazaqstanda tútanghan jihadtardyng shyrpysy bolmaghanyna kim kepil?! («Hunafa» sayty qazir ashylmaydy, biraq odan kóshirip basqan veb-sayttar bar, sonyng biri mynau - http://www.magas.ru/content/fatva-o-dzhikhade-protiv-kazakhstanskoi-politsii -)
Endi týrmedegilerding jaghdayyna keler bolsaq. Osydan bir jarym jyl búryn internet betterinde Qazaqstandaghy qúpiya týrme jayynda qaueset tarap ketken bolatyn. Sol aqparatta «osydan eki jylday búryn Qostanay oblysynda dini-ekstremistik úiymdardyng ókilderi ghana oqshaulanghan arnayy lageri júmys istedi» dep jazylghan eken. Ol jayynda gazetimizge de jazghan bolatynbyz (Qúpiya týrme turaly qaueset kimge kerek boldy? Alash ainasy, 26 qyrkýiek, 2009 jyl). Onda Qylmystyq-atqaru jýiesi komiyteti búl aqparatty jalghangha shygharyp, onday týrmening joq ekenin mәlimdegen edi.
Aytpaghymyz, bizge osynday týrme qajet sekildi. Sebebi jalpy rejimdegi týrmede júmys isteytin bir tanysym týrmege týsken dini-ekstremistik úiymdardyng ókilderi ózderining iydeologiyalarymen ózgelerdi de ulap jatqanyn aityp, olardy onasha ústau qajet degen pikir bildirgen edi. Búl pikirding de jany bar siyaqty. Óitkeni olar temir torgha qamalsa da, esh nәrseden útylyp jatqan joq. Ishten-aq әskerlerin «jasaqtay» beredi. Olardyng әserli uaghyzdaryna arbalghan kameralastary merzimi jetip, «ruhany ústazdarynan» erte shyghyp jatsa, «ishtegi bauyrlaryn» bostandyqqa shygharyp alu ýshin kez kelgen jaghdaygha barady. Týrmedegi jýie men týrmening quys-quysyn bes sausaqtay biletin olargha syrttan jýrip, syr alu tipten onay. Sondyqtan da dini-ekstremistik úiymdardyng ókilderin onashada ústaytyn týrme qajet dep oilaymyz. Áytpese is nasyrgha shaba bermek.
Avtor: Saltan Sәken
http://www.alashainasy.kz/main/25515/