Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2519 0 pikir 13 Shilde, 2011 saghat 00:37

Janúzaq Ayazbekov. Balizak nege jylady?

Deyingini aitpaghanda, keyingi  jiyrma ghasyrda  nebir qaraghay basyn shortan shalghan  alasapyran zamandardar ótti.Adamzat qoghamy damyp, jetilip, kemelining kemerine keldi.Biraq  adam-pendeniz izgilik, meyirim , mahabbatymen qatar, sol bayaghy  - dýniyeqonyz , kóztoymas, baqqúmar, qyzyqqúmar , qúmar da qúmar! Qúshtar da qúshtar! «Álemdi týgel kórse de, altyn ýige kirse de, aspanda júldyz aralap, ay núryn ústap minse de- qyzyqqa toymas adamzat!» (Búhar jyrau). Osy qasiyetke kýnshil, qyzghanysh virustary qosylyp odan sayyn  tegeurindi, qaterlene týsedi. Jolyna kezdesken kez- kelgen  tosqauyldy tas talqanyn shygharyp, jaypap, taptap, ne bolmasa ainalyp oraghytyp ótuge, tipti bolmasa ólerdey órmelep shyghugha úmtylady! Bәrin eng aldymen ózi kórgisi keledi, ózi bilgisi keledi,  ózi rahatqa batqysy keledi. Sol  ýshin basyn taugha da  tasqa da úrady,  qorlyq-  súmdyqqa da barady, qorlyq-  súmdyqqa da tózedi! Al qazir týieni týgimen jútatyndar payda bolyp, endi tau-  tóbenizdi, jiydelbaysyn atamekeninizdi ýy -ormanymen, tezek - qabymen   qosa bauyryna basyp aldy! Ózim degende «ógiz qara kýshin» kórsetip jatyr.Ayauly úly mahabbat, izgilik adamgershilik ataulynyng da týptep kelgende bir  jibek tini - imandy ózimshildikte  jatyr. Tútastay aitsaq, qogham  men qogham, memleket pen memleket te solay.

Deyingini aitpaghanda, keyingi  jiyrma ghasyrda  nebir qaraghay basyn shortan shalghan  alasapyran zamandardar ótti.Adamzat qoghamy damyp, jetilip, kemelining kemerine keldi.Biraq  adam-pendeniz izgilik, meyirim , mahabbatymen qatar, sol bayaghy  - dýniyeqonyz , kóztoymas, baqqúmar, qyzyqqúmar , qúmar da qúmar! Qúshtar da qúshtar! «Álemdi týgel kórse de, altyn ýige kirse de, aspanda júldyz aralap, ay núryn ústap minse de- qyzyqqa toymas adamzat!» (Búhar jyrau). Osy qasiyetke kýnshil, qyzghanysh virustary qosylyp odan sayyn  tegeurindi, qaterlene týsedi. Jolyna kezdesken kez- kelgen  tosqauyldy tas talqanyn shygharyp, jaypap, taptap, ne bolmasa ainalyp oraghytyp ótuge, tipti bolmasa ólerdey órmelep shyghugha úmtylady! Bәrin eng aldymen ózi kórgisi keledi, ózi bilgisi keledi,  ózi rahatqa batqysy keledi. Sol  ýshin basyn taugha da  tasqa da úrady,  qorlyq-  súmdyqqa da barady, qorlyq-  súmdyqqa da tózedi! Al qazir týieni týgimen jútatyndar payda bolyp, endi tau-  tóbenizdi, jiydelbaysyn atamekeninizdi ýy -ormanymen, tezek - qabymen   qosa bauyryna basyp aldy! Ózim degende «ógiz qara kýshin» kórsetip jatyr.Ayauly úly mahabbat, izgilik adamgershilik ataulynyng da týptep kelgende bir  jibek tini - imandy ózimshildikte  jatyr. Tútastay aitsaq, qogham  men qogham, memleket pen memleket te solay. Tipti keshe Qazaq memleketi ejelgi dalasynday anqyldaq aqjarma niyetimen Astana Sammiytinde euroodaq elderin tatulyq pen yntymaq ýshin  basyn qosyp, bәtuagha shaqyrghanda, kýshtilerining arty diyirmen tartyp kergidi, kedeyleri kerbezdenip kejegesi keyin tartty, ortaq adamzattyq tatulyq, tórtkil dýniyedegi beybit tirlik ,  tastýiin birlik deytin bagha jetpes kelisim ýshin  bәrin úmtytyp, preziydentter bir- birine riyasyz jýrekpen qúshaq jaya almady. Árqaysysy da óz elining mýddesinen, memlekettik ózimshildiginen  asyp kete almady. Ár kәllada óz qiyaly! Al tarihta jahandy  dýr silkindirip, qogham damuyna betbúrys jasaghan XVIII ghasyrdyng sonynan bastap  XIX ghasyrdy sharpyghan Fransiyadaghy úly tónkeristerding kózin de ashqan,   kórin de  qazghan - egoizm! Al sol egoizmnyng býlk - býlk soqqan kýretamyry - san jýzdi qúshtarlyq! Qúmarlyq! Yntyqtyq! Osy tini bir, sabaghy bir túmsa qasiyetting adamnyng týrli niyetterimen týrlenip, myng qúbylysqa úshyraytynyn qaytersiz! Múny  pәlsapashylar, psihologtar, sosiologtar taghy sol siyaqty týrli salanyng mamandary taldap, jiliktep, adamzat qoghamyndaghy aluan -aluan kórinisin, sipatyn ghylymy ainalysqa engizgeli talay -talay ghasyrlar ótti, alda da solay bola bermek. Endeshe, júmyr basty adam pendenizding keudesinde shybyn jany barda osynau bes kýn jalghan dýniyedegi qúshtarlyghynda shek bolmaydy eken.. Balizak  Goriosyn qyzdaryna degen alapat  sezimimen qaynaghan ómir kórigining ot- jalynyna laqtyryp  jiberedi.
Sonymen,  romandy astyn syzyp túryp bayyppen  taghy bir oqyp kórinizshi, kez- kelgen oqigha jelisinen ózimiz qoyyp otyrghan saualgha jetelep aparatyn, suyrtpaqtap syr tartqyzatyn tústaryn op- onay -aq tabasyz. Sonyng ishinen bizding aldymen  talghauymyz - shygharmanyng shyrqau shegine jaqyndar túsynda Gorionyn  pansionatta birge túratyn student Rastiniyakqpen әngime qúrghan sәti. (Rastiniyak  shygharmadaghy basty túlghanyng biregeyi) Kóbine yzasy jelip keletin, ashuy shauyp shyghatyn Gorio: « Árkim ózinshe sýiedi. Mening sýigenimnen kimge qanday qyrsyq tiymek? Maghan júrt nege qadala beredi? Men degen ózimshe baqytty janmyn.» deytini bar. Mine, Balizaktyng eng shedevr dep tanylghan barsha tuyndylarynyng astarynda, tininde jatqan osy - Adamdy sýng! Synshylar Gorio parasatsyz, kisiligi joq, qiyankes bireu, múndaylar bizding qoghamda  boluy mýmkin emes dep tarpa bas salghanda, Balizak : «Gorio óltirse de qojayynynyng qolyndaghy jyly qanyn jalay beretin  it siyaqty; ol talqylamaydy, ol aiyptamaydy, ol - sýiedi.», - dey kele, « Gorio qyzyna jaqyn baru ýshin ol Rastiniyaktyng etigin  yrzalyqpen  tazalar edi. Eger qyzdaryna aqsha jetpey jatsa, ol bank tonaugha da dayyn, qyzdaryn baqytty ete almaghan kýieubalalaryna qalay óshikpey túra alady? Delifina Rastiniyakty sýiedi, endeshe ol ony nege jaqsy kórmeske. Aynalanyzgha qaranyzshy: eger shynayy bolghynyz kelse, yubka kiygen  qanshama Gorio ataylardy kórer ediniz! Yaghny Gorio ataydyng sezimi -  týgelimen analyq sezim. Biraq, osynyng bәrin týsindirip jatudyng paydasy da joq.  Búl  shygharmagha  eng kóp  qarsy shyqqan adam, eger búl tuyndyny ózi jazar bolsa, riza kónilimen aqtap shyghar edi.», -  dep jazghan. Bajaylasaq, Balizak sózinin  biz keltirip otyrghan ýzindisining songhy sóileminde, taghy da qaytalayyq, onyng býtkil dәuirnamasynyn  da , onyng óz taghdyrynyng da kilti jatqan sekildi! IYә,qarsy bolghan adam «eger búl tuyndyny ózi jazar bolsa, riyasyz kónilmen aqtap shyqqan bolar edi» dep ashynady! Balizak romanynyn  ekinshi basylymyndaghy alghysózinde osylay deydi de, múnday әke mahabbatyn siz  búl pәniyde eshkimnen tappaysyz, eshbir qisyngha kelmeytin absoluttik  instinkt deytininizdi sezip, avtor ózi jetelep, Goriosyn algha sap oqushyny ilandyrugha úmtylady. Myna bir ýzindilerdi shydamynyzdy jetkizip oqyp shyghynyzshy, Gorio: «Eliysey alanyna baryp, qyzdarymnyng ótetin jolynyng qasynda tosyp túramyn; olardyng kýimeleri túsyma kele bergende, jýregim qattyraq soghady; sәndi kiyimderine qarap sýisinemin; qasymnan ótip bara jatyp qyzdarym menimen jymiyp amandasady, mine tap sol mezette  býkil tabighat  naq bir erekshe jap - jaryq kýnning shúghylasyna bólenip, altynday jarqyraghan tәrizdi bolady maghan.Búlar qayta oralugha tiyis qoy dep tosyp túra beremin, sóitip taghy da kóremin olardy! Jel qaghyp, ónderi qyzara týskendikterin kóremin. Aynalamnan «ne degen súlu edi!» degen sózdi estiymin de, jan dýniyem quanyshqa bólenedi. ózimning qanym emes pe olar? Qyzdarym jekken attarymdy da jaqsy kóremin, solar ýnemi tizelerining ýstine qondyryp otyratyn kishkentay it te bolghym keledi.Mening ómir sýrip jýrgenim tek solardyng arqasy». Gorio qyzdary balgha baratynyn estise, bir kórip qalu ýshin «keshten tanghy saghat ýshke deyin tosady». Birde somaday «qyzynyng ayaghynyng astynda jatty da, baltyrynan sýidi», «kóilegine basyn ýikeledi, «bir sózben aitqanda, bireudi ózeurey sýigen eng sypayy, eng jas jigitke ghana jarasatyn, aqylgha syimaytyn qylyqtar istedi», «ózi qaqsaghan óli dene de, jany bolsa - qashan da qay jerde bolsa da qyzdarymen bir jýredi.» , qart qyzynyng jazghan hatyn iyiskey berip  «iysining jaqsysyn ai! Jazghanda qaghazgha sausaqtary tiyip otyrdy  au» dep sýisinedi, «..jaratqan qúdaydyng әlemdi sýigeninen góri, men qyzdarymdy artyq sýiemin» deytin «mahabbaty qara bastyng qamynyng qandayymen bolsa da syiyspaytyn әkelik mahabbat».  «Ózim júmaqqa bara qalghan kýnde, ruhym qaytyp orala alar ma, osy jerge jәne qyzdarymmen birge bola alar ma, - aitynyzdarshy?  Osy sekildi bolady da degendi estigenim bar. Sol ras pa?», « Menin  qanym jýrmey toqtap qaluy ýshin olardyng biraq ret múndana qaraghany jetkilikti.« Qyzyqty bir nәrse aitayyn, tyndaghynyz kele me? Kerek deseniz qúdaydyng ózin  әke bolghannan keyin týsinippin.»
Shygharmanyng ón boyynda әielge tәn analyq sezimning erkekke kóshkenin nandyru ýshin zerbaq jazushy psihologiyalyq iyirimder, shtriyh, detalidardy ýsti- ýstine eseleydi. Gorionyng auzymen aitylghan monolog-dialogtardy oqyp otyrghanynyzda týisik týkpirinde osylay boluy mýmkin degen sana shyraghy jalt etedi. Shaldyng túla boyyn , aqyl -esin mendegen  osy bir giyper -sezim kәdimgidey - aq janynyzdy baurap alady. Bәtshaghar Gorio  bizding qazekennin  keshegi estiyar shaly bolsa  qyzdarymdy ósirdim, óndirdim, qútty ornyna qondyrdym, endi arghysyn óz talanynan kórsin, óz taghdyry, óz  baqyty ýshin ózderi kýressin, ózderi qorghasyn der me edi?! Qaytesiz,  búl Balizaktyng shaly, onyng auzynan onday sóz shyghartpaydy, shyghartpaytyny, shinjau shal- on toghyzynshy ghasyrdaghy fransuz shaly! Onyn  pәny tirlikke degen  jan kózi bólek,  tanyghany -týigeni, týisik -týbiri de ózgeshe. Avtor ózining syrtqy jәne ishki әleminen pana tappay alasúrghan Goriony qyzdary ýshin tozaqtyng otyna  әbden iuin qandyryp әkelip , aqyry ózi jaqqan sol  otqa órtep tynady. Sóitip әke mahabbaty «óz qanynan jaralghan» perzentterining meyirim- qayyrymyn oyata almaydy,  kókiregin qars aiyryp, qasiretke úshyratady. Búl baryp túrghan syiy, qadiri  joq qatigez   әkelik sýiispenshilik bolyp shyqty. Nege?   Balizaktyng nege  qabyrghasy sógiledi?
Balizak romangha kirispes  búryn, bir kýndelik jazbasynda: «Qart  - otbasymen túratyn pansion - 600 frank, renta - qyzdarynyng әrqaysysynda 50000 frankten kiris bola túrsa da,  solar ýshin dep barynan týgel júrday bolady, it ólimmen óledi» dep týrtip qoyypty.  Qolyna qalam ústaghandardyng bәri týrtedi, onda túrghan ne bar dersiz. Biraq klassikting múraqazarlary men synshylary romandy taldaghanda múny qarapayym kóp shimayynyng biri demey,  dәl osy  týrtpege   jata jabysa, kuәlikke tartyp, talay sarapqa  túzdyq etip qúidy. Balizak әlemin sharlaghandargha  qamyrdan qyl suyrghanday etip, jazushy fenomenining bir kiltin  osy taqylettes  týrtpelerining astarynan izdeu әdettke ainalyp ketken.  Oghan sebepshi basqa emes, Balizaktyng ózi edi. Óitkeni.. Gorio tragediyasynyng qoyasyn aqtarghandardyn  kórgen- bilgenine, tapqan -tayanghanyna biz de  ýnilip kórdik. Búl shyndyq.  Kózinizdi de, kónilinizdi de jetkizetin taghy sol jazushynyng ózi!  Ol shyndyqtyng aty -  aqsha!

<!--pagebreak-->

Aqsha! Aqsha?. Aqsha.. Baysal kónilmen bezbendesek, aqshanyng aty-  aqsha.  Aqshany qúday jaratqan joq. Aqshany oilap tapqan adamzattyng ózi. Onyng «әkesi» - sauda-sattyq. Dýniyening bәrin shaghyp-shyghyrlap bergen qazirgi dәuirimizde numizmatikanyn   syrly bayanynan sonau yqylym zamandardan Aziya, Ýndi, Mysyr, Riym, Europa,Afrika deysiz be, aqshanyng týpki sharanasynyng qalay  shyqqanyn biluding týk qiyndyghy joq. Basqany bylay qoyghanda, qazaq jerinde ÝI-ÝIII ghasyrlarda Suyab, Sarayshyq, Otyrar, Tarazdaghy arnayy sheberhanalarda rubasylar tól rәmizin bederlengen tengeler qúighyzypty. B.z. 704-706 j. Tarazda qúiylghan «Týrkesh qaghan tengesi» nemese «Týrkining kók hanynyng tengesi» degen jazulardan. býkil memleketting dәulet  - mýlkin, kuәlandyratyn kepildeme bolghan kórinedi.Tarihy damu ýderisinde jalpygha birdey ekvivalent formasynda әr aluan tauarlar: mal, teri, baqalshaq, metall búiymdary t.b aqshanyng qyzmetin atqardy. O basta  jahan elderinde aqshanyng týp atasy mal bolsa kerek.(Bizding qazaqta esen -saulyqtyng pissimillasy «mal -jannyng amandyghyn» súraudan bastalady ghoy.)Maldy aitasyz, bir monetany bir tauyqqa tenestirilgen zaman bolghan. Ol ol ma, Yuliy Sezari biylik qúrghan zamanda  qúlaq kesti qúldy aqshagha - bir kúldyng qúny ýsh siyr, alty búzau, on eki qoygha baghalaghan. Aqshanyng kisәpirliginen shoshyghan  XIX ghasyrdyng sosial -utopisteri - Prudon, Ouen, Grey jәne basqalary aqshanyng kózin qúrtu ýshin jantalasqanmen týk shyqqan joq. Qaza berseniz, aqshanyng syry úshan teniz.  Aqshanyng qyzmetimen adamzat damydy, kemeldendi.Al dýniye-tezekke qúmarlyq o basta jaratqannyng adamgha jibergen zaualy. Ol zaualmen kýrese almasa, adam ózin -ózi jalmap qúrtady.Sondyqtan da adamzat ómiri -  mәngilik aiqas, mәngilik kýres. Órkeniyetke  arpalyspen ayaq basty, ghasyrdan -  ghasyrgha qúshtarlyq, qúmarlyq dýmpuimen jetti. Endeshe, búl ejelden - aq kórkemóner ataulynyng ózekti, mәngi baqilyq taqyryby. Sondyqtan qay ghasyr, qay dәuirde bolsyn  aqshany, dýnie -baylyqty, onyng zorlyq- qorlyghyn, qayghy - qasiretin jazbaghan jazushy kemde- kem, qazir de jazady, keleshekte jazyla beredi. Bir ghana  qiyarpúrystyq,  kýni býginge  deyin balizakiadanyng (әsirese kenes dәuiri ruhyndaghy orys әdebiyetshileri) ókilderi  bәri birtogha aqshany qúbyjyq, kesepat, qaraniyet demon retinde  tanytyp keledi. Biraq jana aittyq, aqsha payda bolghannan beri qansha qoghamdyq formasiyalar auysty, auysa beredi,  biraq búl taghynan týspeytin fenomendik qúbylys.Tórt ghasyr búryn aghylshyn filosofy Tomas Gobbs memleketti-  tiri aghzagha, al aqshany - onyng qanyna tenepti.Aqshasyz qogham damymaydy.  Altyn  men kýmis monetalardyng memleket dәrejesinde ainalymgha týsken jeri, qaghaz  aqshany da bankten shyqqan jeri,  bәlening bar oshaghy múqym dýniyede Fransiyadan bastalatynyn qaytersiz! Jahandyq ekonomikanyng júlyny aqshagha tәueldi. Sol XIX ghasyrda túnghysh ret  Parijde (1867)   әlemdegi aqsha qyzmeti altyngha balanyp pәtua da jasalghan. Orta ghasyrlarda Fransiya kóp eldi  әlimjettikpen otarlady, tonady, altyn - kýmis, mýkkamal -baylyqty  tasydy, tókti, shashty. Parijdikter,  Biaghansha aitsaq: «Ua, kimsiz? - Fransuzbyz!» dep qoraz aidarly gallar úrpaghynyng meymanasy tasyghan. Dýniyeqonyzdyq ynsapsyz yndyny mendep,  ashkóz qúshtarlyq fransuz últynyng ghasyrlardan kele jatqan әleumettik týbir- tamyryna balta shauyp, juaday soldyryp jatqan kez.Bar  gәp,  mine, osy bir san qyrly magiyalyq qúdiretke ie bolghan aqsha fenomeninde. Qily - qily zamandarda aqsha faktory әlemdik  kórkem oy domnasynda  qaytip pisti, qalay qorytyldy? Burjuaziyanyng balpang perisi Balizaktyng qolqasyn qauyp, alaqan ayasy aq qaghazdy  ottay qyzdyryp, jalynday   sharpyghanda  kókeyidegisi, kóksegeni, tapqany ne?
Súrjekey jazushyny býlkildetken, dedektetken, jan terin shelektep tóktirgen qúdiretti  qúshtarlyq kýshining biregey syry nede jatyr?  Múny alystan izdeuding keregi joq eken. «Adam komediyasynyn» betashary - «Gorio ataygha» zer salsanyz bolghany- aldynyzdan jamyrap qoya beredi ! Tuyndynyng materialdyq resurstary men arhiytektonikasy, troptyq aishyqtary zeyininizdi baurap, bir siqyryna arbalyp, sonynan tompandap ilesip jýre beretindey  kýige týsesiz. Ol siqyr qúmgha  aunatqan magnittey temir «shashtary» týzilip Balizaktyng qara basy turaly, dәuirnamadaghy qyruar keyipkerleri óre týregelip, kez- kelgen kitabynan shygha keledi. Kózge  әp degende sýieldey qadalatyny - sandar,  esep- qisaptar, túnghan buhgalteriya! Derekter,  dәiekter! Pissimilәsi, romannyng alghashqy sóilem oramdarynan -  aq bastalady. Aytalyq, oqighanyng qay jyly, qay mezgilde, qay kýni, kerek deseniz keyde qay saghatta, minutta bolghanyna deyin sóilemdermen órip  beredi. Qaranyz: « 1819 jyldyng noyabriding ayaq kezinde jeke menshikti pansiondaghy jaghday osylay edi», « Al Rastiniyak bolsa- taltýs, saghat eki jarymda qara frak kiyip kelgen», «vikontessany kóruge kelgenderding qay -qaysy bolsa da kýndizgi saghat eki shamasynda d Ajuda Pinto markizdi osy ýiden kezdestiretin», «Saghat ekiden tórtke deyin kelip ketu de Bosean hanymgha jaysyz tiyetindigin»,  «Vikontessa saghat tórt jarymnan bylay qabyldaytyn», «nemere inisi bes minut búryn kelse, vinkotessa qabyldamaghan da bolar edi.»  t.s.s.( jogharyda eskertkenimizdey , romannan alynghan ýzindilerding betterin kórsetudi  jón kórmedik. Sebebi,  kóz taldyrmayyq, kitapty paraqtay qalsanyz qinalmay tabasyz) Búl búl ma, romandaghy oqigha alany -Voke pansionatyn suretteytin  paraq betterin sýzip kóreyik:« Parijdegi  Latyn kvartaly men Sen-Marso manyndaghy aralyqtaghy Nev-Sent-Jeneviev kóshesinde   40 jyldan beri bar». Pansionda 18 túrghyn bar. Túraqtysy  -  7 adam. Pansion 4 qabatty, әr qabatynda 5 terezeden bar, 1 qabatta -    qonaq ýy men ashana, 2 qabatta -    Voke hanym;   Kutur hanym  men Viktorina  Tayfer,( ekeui jylyna  1800 frank tóleydi) , 3 qabatta - Puarie qart pen Votren;(ayyna 72 frank tóleydi), 4 qabatta -madmuazeli Mishono, Gorio atay ,Ejen  de Rastiniyak, Kristof, Siliviya, sudentter, medikter, zangerler, kelip ketip jýretinder. Pәtershileri aiyna 30 frank tóleydi, kedey studentterding 45 franktan artyq júmsaugha shamasy kelmeydi, ýshinshi qabattaghy eki túrghyn bar bolghany  72 frank    aqy tóleydi. Viktorinanyng әkesi jylyna 600 frankten artyq bermeydi,   Rastiniyaktyng alysta qalghan otbasynyng jylyna 3000 frank  kirisi bar, al әke- sheshesi oghan jyl sayyn 1200 frank salyp túratyn. Merzimsiz rentasyn jylyna 1350 frank kirisine satty da qozghalmaytyn mýlikti tolyq qamtamasyz etip 15 mynyn ómir boyy 1200 frank kiris beretin etip satyp alady. Ýiding joghary qabatynan  jylyna 150 frank tóleytin bólme jaldap alady da, kýnine  40 sumenen  knyazdarsha túratyn bolady».Osymen dogharayyq, soza bersek, kóz sýrinedi, sandardan  sana sarsidy. Biraq oqyrman jalyqqanmen Balizak jalyqpaydy. Avtor Voke hanymnyng pansionyn ishi syrtyn, ainalasyn,  qora - qopsysyn, iyti men mysyghyn, qúrt -  qúmyrsqasyna deyin týgin qaldyrmay suretteydi. Balizak múndayda  jazushy emes, esepshi, kommersant, qúrylysshy. Pansionnyng bar súlbasyn metrlep, qadamdap ólshep beredi.  Basy Vóke hanymnan bastap, ondaghy  túratyn bar adamnyng qaltasynan qansha aqsha, qansha tiyn - teben  shyqqanyna deyin sanap otyrady. Ýiding ishi - syrtyndaghy zattardyng bәrin týgendeydi, tizedi. Qansha esik bar, qansha tesik bar, qansha ydys ayaq, kórbay - jerbaydyng bәrining dymynan -dym  qoymaydy. Bólmeler, ishindegi  jihazdar, týrli zattar bәrining týr - týsi, iysi, pansionattyng ainalasyndaghy ósimdikter men qoqystar, malaylar men atshylardyng sasyq isti qyl- qybyrly túraghy deysiz be, bәri -bәri bar. .Keyipkerlerinin  kiygen kiyimin, jýrgen túrghanyn, ishken -jegenin  bajaylap,  esep -shotqa salynady.Tipti byqsyp janghan tezektey qolqanyzdy qabatyn  sәtteri de, shuda jiptey shúbatylghan  sóilemder de keyde jalyqtyryp jiberui mýmkin. Eger atýsti, jenil jeldirtip oqysanyz, ókinbeuiniz yqtimal. Desek te, kitaptyng songhy betin japqan song baryp, bir mezet alghan әserinizdi ishtey sholghanynyzda birdene jetpey qalghanday bolady eken. Sodan keyin Onorekeng tilin bezegen joldargha qayta kóz jýgirtip bayqanyzshy, әr sóilemning tasasynan alghan әserinizge   jylt  etkizip  sәule týsiretin , oiynyzdy týrtip  ótetin sózder, tirkester órip qoya beredi. Kýndikke qarabayyr naturalizm dep kórkemdigine shәk keltirgen baylamynyzdan ainyghynyz keledi. Ádebiyetshiler klassikting basty ereksheligi bolyp tabylatyn osy stilidik aishyghyna, qoltanbasyna qyrghiday tiydi. Biraq qaghylez qalamger  alysyp - júlysyp jýrip, alghan betinen qaytpay, dәuirnamanyng toqsannan astam tomyn toqtamay jazyp shyqqan.
Balizaktyng payymynda -  sandar  men zattar, tútas materiya  qogham ómirinin  tini, tirshilikting syrtqy qúbylys-bederi men adamdardyng ishki - týisik qúbylysynyng jymynnan,  búlym-búlymynan  jýrek kózi  súnghyla adam bolsa, nebir syrdy týtip shygharady. Adam qasiyeti men aqshany tarazynyng eki basyna tarta otyryp, adam pәruayyn túrmystyng qalay biyleytinin bezbenge    salady.Qalamgerdin  osynday týpki oiyna ýsh jýz betke juyq, qalyndyghy taban elidey  osy romanynyng ózi- aq aighaq.
Sonymen, Gorionyng әkelik jankeshti mahabbatyna býrtýrli tanyrqap otyryp, adamgha tәn túmsa sezimning evolusiyasyna eriksiz yqylasynyz auady. Taghy oqy týseyik. Gorio:« ..olargha aqsha kerek te, men bolsam.-aqshany qayda baryp,qaydan tabudy bilemin. Taza krahmal isteuge Odessagha baramyn. On sausaghymnan óner tamady menin, milliondap tabamyn».  «..Shirkin - ai, men dәuletti bolsam ghoy, baylyghymdy olargha bermey ózimde saqtasam ghoy , osynda bolar edi de, sýie-  sýie jaghymdy jaltyratar edi -au , ekeui.  Jaynaghan bólmeleri bar dara ýide túrsam, qyzmetshi әiel ústap, jaghdayym jaqsy bolsa: kýieuleri men balalaryn ertip enirey keler edi qyzdarym! Tura solay bolar edi! Mine endi dәnenem de joq. Aqshana almaytynyng bolmaydy, tipti qyzdaryndy da satyp alasyn. Qayran mening aqsham, qayda ketting eken.?!» dep shybyn jany shyrqyraydy. Mine, oqushy, osy ýzindilerden- aq  Gorionyng kim  ekenin,  әkelik sezimning taghdyr - talayyn kózge elestete beriniz. Osynau aq júpar әlemge saudagerding kózimen qarap, pysyqaydyng aqyl-  esimen tanyp, júlyn -jýikesin túrmysy torlaghan, dәulettin  diyirmenin ainaldyrudan basqasy maqúrym tirlik dep kýn keshken. Peshenesine jazghan jalghyz baqyty -  perzentterine degen әkelik sýiispenshiligi jolynda , Gorio: «Qyryq jyl júmys istedim, qap arqaladym, ter shýmektep aqty, bir sender ýshin dep ómir boyy joqshylyqqa kóndim. Qanday zildi bolsa da, qanday enbekti bolsa da, qanbaqtay jenil kórgenim senderding arqalarynda. ghana. Endi ghoy mening ómirim, mening dәuletim bar ghoy, kýl bop úshpaq!» dep zar iyleydi! Beybaq shalgha ómirding basqa qyzyghy búiyrmaghan  Alabóten fanatiyk! Biraq fanatik bolsa da, anau aitqanday kenkeles te emes. «Gorionyng sanasyz sezimi- itting eresen sezimtaldyghymen teng týse alady». Sauda -  sattyqtyng jón jobasyn jaqsy biledi, esepke jýirik, qarajattyng qarymyna sauysqanday saq, pysyqay.. Qyzy Delifina múnyn shaghyp kelgende, kýieubalasy Nusingenning qulyq- súmdyqtaryn jiliktey shaghyp, qarajattyng qalay júmsalatynyn, qalay payda týsetinin qyzyna ashyna tizip beretini bar. Al qisyngha kelmeytin  sol alabótendigi  óz zamanynda  biylikting de qytyghyna tiyip,  romandy jariyalaugha tyiym salghan eken. Bizdinshe, búl jerde Gorio obrazynyng bolmysyn bederleude Balizakta logikalyq qayshylyq joq. Bayqasanyz, Gorio qansha qinalyp  aqshagha taryqsa da, Balizak oghan bank tonatqan joq,  kisi óltirtken joq,  pendege qylauday qiyanat jasatqan joq. Tipti keyde onyng baylyqqa  әbden qúnyqqan dep te aitudyng ózi kýmәndi. Romannan qyzdaryna degen kýiinish- ashynys ýstinde aitqany bolmasa,  aqsha jolyndaghy kesirli  is-  әreketin  kórmeysiz.
(Jalghasy bar)
«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5550