Kreditten tirilgen jigit (Ángime)
(qazirgi әngime)
Berdibek býgin tang aldynda ghajap týs kórdi.
Ózderi kóship kelgen Qarqara tauynyng eng biyik shynynda әkesi ekeui atqa minip túr eken, deydi. Qastarynda Jaqsylyqtyng Múhity ma, әlde Ábuding Tileuhany ma, bireu bar. Osy biyikten býkil el alaqandaghyday kórinedi.
Adamdardyng bәri qúmyrysqagha úqsaydy. Týgel in qazyp jer astyna kiredi de, týgel topyraq tasyp jer astynan shyqqanday qújynap jýr. Biraz toptary qara qonyz tәrizdi. Qonyzdar bolsa taugha tynymsyz órmeleude. Aldarynda bir-bir qoydyng qúmalaghy...
Bir kezde әkesi ýsheui attarymen satyrlatyp tike tómen týsip kele jatty, jalama jartastyng betinde at túyaghynan ot shashyraydy. Kenet әkesining astyndaghy aty tayyp, úmar-júmar tómen qaray zulap kózden tasa boldy... Qasyndaghy ekeui «ólgen shyghar» dep, tau etegine asyghyp týsse әkesi de, at ta týk etpepti. Biraq, ol kisi til qatpastan atyn qaldyryp, ózi jayau taugha órmelep ketti. Berdibek atpen qansha qusa da әkesi jetkizbedi...
Tabaqtaghy súiyq kójening betine ýnilgen sayyn jap-janaghy týs kóz aldyna elestey beredi. Ishtey jorydy: «әkem óletin shyghar...» Berdibek eki jyldan beri Astanadaghy jana salynyp jatqan qúrylysta dәnekershi bolyp isteytin. Ózindey ýsh-tórt jigitpen birge pәter jaldap qala shetinde túrady. Júmys ýstinde de әlgi kórgen týsi kóz aldynan ketpedi. Qúrlystyng on ekinshi qabatynda armatyr temirdi dәnekerley jýrip, ontýstikke sozylyp jatqan Arqanyng sar dalasyna kóz salyp qoyady. Kókjiyekke sinip jatqan joldaghy shúbyrghan mәshiyneler týndegi týsindegi qúmyrysqagha úqsaydy...
Auyly da sol baghytta ghoy, júpyny auylda túratyn әke, sheshesi de esine týsip, balalyq saghynyshyn qozdyrghanday, bir sәt sonau alansyz kýnderin ansady... Sausaqtay temirdi dәnekerlep bolyp, shegine bergeni sol edi, ayaghy eshtenege tirelmey bos kenistikke qúlap bara jatqanyn andap, jana ghana ózi túrghan aghash edenning qayda úshyp joghalghanyna tandanyp qaldy. Shynymen qúlap ketkeni me? Basy tómen qaraghan qalpy, әp-sәtte qúldilap ketti, ýreyden tandanu basym, «osylaysha ólgenim be?» Dәnekerleushi balghanyng әli qolynda ekenin bildi. Onyng toq jýgiretin bauy sonshama úzyn edi, ózimen birge sol bau әli shúbatylyp, ysyldap keledi. Bir mezette, toqtyng bauy qatty tartylyp, denesi tenselip baryp, tor temirlerge soghylghanda dәneker balgha shatyrlap, nayzaghay oinap, býkil tәnin órt shalyp, denesinen esi de, jany da qatar shyghyp bara jatty...
Berdibek ólgenin bildi. Óz denesining kókala bop toqqa pisip qalghanyn da ózi kórip túr. Qúrylys basyndaghylar shulasyp jýrip, qabyrghagha jabysyp qalghan Berdibekting denesin kranmen әzer týsirip aldy. «Jedel jәrdem» de qiqulap kelip kýtip túr eken, múrtty dәrger tekserip kórdi de «ókinishti, búl azamatqa biz endi eshtene de istey almaymyz!» dedi.
«Seythan shaldyng jalghyz úly qúrylystan qúlap ólipti» degen suyq habar Qarqaralynyng Darqan auylyna onyng mýrdesinen búryn jetipti. Óli denesin keskiletip shaldy eki óltirmeyik dep, birge jýrgen joldastary aqsha jinastyryp berip, mýrdeni mәithanagha jibermey alyp qaldy.
Keshkerek ólikti әkelgen kezde auylgha tughan-tuysqandary týgel jinalyp qoyghan eken. Enseli tam ýiding aldyna kiyiz ýy de tigilipti. Berdibekting denesin ong jaqqa әkelip salghanda jaqyndarynyng kóris-joqtauynan auyldyng aza boyy qaza boldy. Anasy Aqlimanyng joqtauy jinalghan qauymnyng qúlaghyna túnyp qaldy: «Jiyrma bes mýshelinde opat boldyn; alpysqa kelgen atang qubas bop, aqbasty anang anyrap jalghyz qaldy; qúda týsken qalyndyghyn, aq bosagha attamay adyra qaldy; atang ayan kórip ed on kýn búryn, qúlynym taudan qúlady dep; ajaldy maghan jiberip, úlymdy aman qaldyr dep, Qúdaygha jylap jalbarynyp ed; Túyaqsyz qalghan qubastyng sory netken qalyng ed...»
Zarly sóz elding kózinen jas aghyzdy... Berdibek osyny týgel estip jatty. Biraq, osy aitylghandar oghan esh ókinish emes siyaqty. Ótkinshi dýniyedegining ólige paydasy joq ekenin bastan keship jatyr. Ata-anasynyng sonsha qayghyrghany da janyn jaylandyratyn emes. Basqa tuystary tipti, Berdibekting jana ghana jastay ólgenin esten shygharghan sekildi. Toy qamyna kiriskendey bir-birine dauys kóterip, tapsyrma berisip, ayaq-tabaq, dastarhan әzirlep sabylysyp jýr. Eki jengesining baursaqty sen pisir, men pisir dep tartysqanyn estigende, qarqyldap kýlgisi keldi.
Seyithan shaldyng inisi Beyishan ózining eki nemere aghasyna saudadan payda týsirip kelgendey esip sóilep otyr, óriste tebinde jýrgen jýz shaqty jylqydan soyygha jaraytyn bireu tabylmay, Túrghannyng jemde túrghan qúnanyn jýz mynnan týsirmey iytin shygharghanyn, kem aqshana tayynsha bereyin dep әreng kóndirgenin aitady. Qúdy búlar Berdibekting ýilenu toyyna qyzu dayyndalyp jatqanday. Berdibektin orta mektepte birge oqyghan student qúrdastary qyzgha qyryndaghan professordyng masqarasy turaly anekdot aityp, temeki týtinimen shashala, rahattana kýlip túr...
Ólim bir sәtte bireulerdi kýnirentse, sәl sәtte esten shyghyp kýldiretini nesi? Kýnirenetinderding aqiretti úmytqany ma, kýletinderding pәniyding ótpeli ekenin esten shygharghany ma? Berdibekting jany tiri kezindegi janyna mýlde úqsamaydy. Ol súraq qoyghanymen jauap tappaydy. Qazirgi jany jalghan dýniyede kóp qajet qylmaghan nәrselerdi shyrqyrap izdegen bir halde.
Bes uaqyt namaz oqugha júmysty syltau qylyp edi. Ólim dýniyesine kirgende sol namaz shól qandyratyn kausar sugha úqsaydy eken. Ózimen birge isteytin keybir jigitter uaqyt tauyp oqyp jýrgende bir ret bolsa da kónil qoyghan bolsa әtten, tanday jibitkendey namaz búlaghynan tatar edi ghoy. Qazir qansha tayaugha talpynsa da sol namaz sonsha alystap qashady. Biyl ramazan aiynda bastapqy ýsh kýn oraza ústap, júmys kezinde shóldedim dep, shala qaldyryp edi. Sol ýsh kýn jenil aq búltqa úqsap janyn joghary kótergisi kelse, qalghan qaza kýnder qara tastay tómen tartyp kýsh berer emes, apyra-ay, apyr-ay, ramazan qayta kelse, shólden qatsa da ústar edi, shirkin! Qasyndy júmysshylar júma namazgha asyghyp ketip jatqanda, bosqa uaqyt shyghyndaghansha isimdi tyndyryp alayynshy, deushi edi. Sol qasiyetti júma kýnder ústatpaytyn núrly pyraqtargha ainalyp qasynan zulap-zulap ótip jatyr, bireuining jalyna qoly ilinse, myna túnghiyq týnekten atyp shyghar edi-au! Átten, әtten!!!
Qarqaralynyng shyghystaghy qyrqalarynan uyzday boz sәule kóterilip tang da atty.
Azdan keyin ilebi jyp-jyly sәuirding meyirli kýni arqan boyy kóterildi. Marqúmdy kebindeuden búryn, jaqyn adamdardyng hoshtasyp shyghuyna imam rúqsat berdi. Kókshil saqalynan kóz jasy taram-taram tamshylaghan Seyithan qariyanyn: «Qargham-ay, sening ornynda men jatsam bolmay ma!» degen kókiregin jarghan ókinishi shanyraqtan shyghyp, ainala túrghandardyng jýregin syghyp ótti.
Qazagha kelgender janaza namazgha jinaldy. «Marqúmnyng qaryzy bolsa, óteytin kim bar?» degen imamnyng dauysy býkil elge estildi. Osy sәtte Berdibekting janyn sansyz qyl arqandar orap alghanday boldy. Bú ne, dep qarasa ipotekagha alghan pәterding qaryz aqshalary jylangha úqsas qarashúbar arqandargha ainalypty. Ákesi bayghús qaltyraghan kәri qoldarymen qorqynyshty arqannan úlyn bosatpaq bolyp janúshyryp әuirege týsip jýr. Berdibek: «Oypyr-ay, әke, ózim-aq, qútylayynshy!!!» dep qatty yshqyndy.
Kenet... Jamaghattyng aldyndaghy orauly mәitten «Áke!!!» degen er adamnyng orasan quatty ýni túrghandardy qúiyn jeldey japyra selk etkizdi. «Áke...e... e...e...e» jerdi titiretip, aspandy janghyrtqanday netken zor ýn búl?! Túrghandardy jasynday jarq etken osy ghalamat oy sharpyp ótti. Tek, aldynghy qatarda túrghan Seyithan shal ghana eki qolyn soza algha úmtyldy, tórt-bes qadam basyp, tenselip túrdy da shalqalay qúlady...
Odan beri de tórt jyl syrghyp ótipti. Kórmegenderdi qoyyp, kózimen kórgenderding kóbi Berdibek qayta tirildi degenge sene almaydy. Seyithan shal sol jyghylghan jerinde jan tәsilim etipti. Jerleuge qatysyp jýrgen jýrekting dәrgeri Dәripjan múqiyat kórip: «kólemdi infarkten til tartpay ketken» degen uәj aitqan. Sondaghy jinalghandar tirilgen balasynan sheship alghan kebinmen ólgen әkesin orap, marqúmdy úlyna qazylghan qabirge qoyghanyn óz kózderimen kórdi. Tipti, uaqytsha jazylghan әdires taqtayshadaghy «Seyithanúly Berdibek» degen atty «Seyithan... Kýndibekbalasy» dep ózgertilip, «1976-5-3/ 2001-4-12» degen uaqytyn «1938/ 2001-4-12» dep tughan jylyn ghana qayta jóndegeni osy tosyn oqighagha kuәlik etedi. Búl ghajap jaghdaydy sonda imam bolghan Mәulen qariyadan estigem-di.
11.11.2006 j.
Abay Mauqaraúly
Abai.kz