Azamat Qasym. Helisinky qoldamasa, Ertispen qosh aitysamyz
Elimiz sudyng 45 payyzyn basqa elderden keletin ózenderden alady eken. Onyng 19 payyzy - Qytaydan, 17 payyzy - Qyrghyzstan, Tәjikstan men Ózbekstannan jәne 7 payyzy Reseyden keletin kórinedi. Auyl sharuashylyghy ministrligi Su komiytetining derekteri osylay sóileydi. Basqa elderdi qaydam, elimizge keletin tirshilik kózining 19 payyzyna iyelik etip otyrghan aspan asty elining songhy jyldardaghy әreketteri kónilge qorqynysh úyalatady. Su salasynyng mayyn iship, jiligin shaqqan mamandar «tez arada memlekettik dengeyde sheshim qabyldanbasa, Ertisten aiyrylyp qaluymyz mýmkin» degen pikir aitady. «Ertisten ghana emes, erke ózenning boyyn en jaylaghan elden de bereke ketui bek mýmkin» deydi olar.
Elimiz sudyng 45 payyzyn basqa elderden keletin ózenderden alady eken. Onyng 19 payyzy - Qytaydan, 17 payyzy - Qyrghyzstan, Tәjikstan men Ózbekstannan jәne 7 payyzy Reseyden keletin kórinedi. Auyl sharuashylyghy ministrligi Su komiytetining derekteri osylay sóileydi. Basqa elderdi qaydam, elimizge keletin tirshilik kózining 19 payyzyna iyelik etip otyrghan aspan asty elining songhy jyldardaghy әreketteri kónilge qorqynysh úyalatady. Su salasynyng mayyn iship, jiligin shaqqan mamandar «tez arada memlekettik dengeyde sheshim qabyldanbasa, Ertisten aiyrylyp qaluymyz mýmkin» degen pikir aitady. «Ertisten ghana emes, erke ózenning boyyn en jaylaghan elden de bereke ketui bek mýmkin» deydi olar.
Qara Ertistegi qúrylystar
«Ertisting bas jaghynan búrylghanyn bireu bilse, bireu bilmeydi. Shynjannyng múnay óndiristi Qaramay oblysy sugha zәru audandardyng biri bop esepteledi. Osy mәseleni sheshu maqsatynda qyruar qarjy bólgen Qytay ýkimeti Altaydan bastau alatyn Ertis ózenin әdeyi qoldan búryp otyr. Ázirge onyng plotinasy men kanaldyq qúrylysy bitkenimen, sudy tolyq búra qoyghan joq. Erteng búrghan kýni ne bolatynyn kóz aldynyzgha elestetiniz».
Búl - Qytaygha arnayy saparlap baryp, anau-mynau tehnika bara almaytyn 130 shaqyrymday jerdi motosiklmen aralap, Ertis pen Ilening jaghdayyn kózimen kórgen Mústafa Erdeneúly esimdi azamattyng elimizding basylymdaryna bergen súhbatynan ýzindi.
Álgi kisining sózin oqyp otyrsanyz, tóbe qúiqanyz shymyrlaydy.
Qytay arqyly elimizge keletin Ile ózeni Qas, Tekes, Kýnes dep atalatyn ýsh ózennen bastau alady eken. Búlar Han tәniri taularynan shyghyp, Qytay jerimen 300 shaqyrymday jýrip, Ile ózenine ainalyp, Qazaqstan jerimen Balqashqa qúyady.
«Qas ózenining boyyna salynghan Jyryntoy GES-in óz kózimizben kórdik. Qúrylysy 2005 jyly ayaqtalghan bógetting úzyndyghy 30 shaqyrymnan asady. Bógetting biyiktigi 2000 metrden asatyn eki taudyng ortasynda salynghanyn eskerip, múnda qansha miylliard tekshe metr su jinalatynyn eseptey beriniz. Endi osy sudy paydagha asyru maqsatynda qytaylar tarapynan basqa da әreketter qolgha alynuda. Sonyng biri susyz audan bolyp esepteletin Jang audany ýshin basyn qar basqan Erenqabyrgha tauyn tesip, tonneli jasap jatyr. Biletinderding aituynsha, tonneliding qúrylysy 2011 jyly ayaqtalyp, paydalanugha berilui kerek.
Dәl osynday bir emes, eki GES-ti Tekesting boyyna qonjiytqan kórinedi. Mynaday taudy tesip jatqan qytaylar Tekesting suyn sorghymen soryp aluy da ghajap emes. Almatynyng týbindegi auyldarda su mәselesin sheshe almay otyrghanda Ile tartylsa, úlarday shulap qalmas pa ekenbiz? Búl GES-ter salynghan jerler tektonikalyq qyrtystardan túratyn seysmikalyq audandar ekenin әste esten shygharmauymyz kerek. Qúday saqtasyn, erteng 8 balldyq jer silkine qalsa, bәrimizdi jinap aparyp Balqashqa bir-aq qúyady. Osy bóget suynyng jýzden bir bóligin qúraytyn Qyzylaghashtyng ne bolghanyn jaqsy bilemiz. Onday apat oryn alyp jatsa, «mynauyna jauap ber!» dep Qytaydyng jaghasynan alatyn pәrmen bar ma bizde? Sondyqtan qauipsizdik sharalaryn jasap, әrqashan saq otyruymyz kerek», - deydi Mústafa Erdeneúly.
Búl - jaghdaydy birshama kózimen kórgen adamnyng pikiri. Alayda әli kórmegenimiz, bilmeytinimiz qanshama...
Álgi azamat shyghystaghy alyp kórshimizding keleshekte bir ghana Qas ózenining Ilege qosylatyn jerine deyin 17 jerden ken oryndaryn ashpaq oiy bar ekenin de aitady.
Mamandar ne deydi?
Ertiste oryn alghan jaghdaygha, әsirese, su salasynyng jiligin shaghyp, mayyn ishken mamandar qatty alandauly. Ózimizding ghana emes, reseylik mamandar da keyingi kezderi jii dabyl qaghatyn boldy. Jaqynda qos elding bilikti ghalymdary Ertisting taghdyryna baylanysty alandaushylyqtaryn bildirdi.
«Eger osy qalpymen kete beretin bolsa, endi bir 15-20 jyldan keyin Ertis keme jýze almaytyn ózenge ainaluy mýmkin» deydi mamandar. Al taghy bir 20 jyldan keyin ózen suynyng qazirgimen salystyrghanda ýshten biri azayady.
Ravili Vagapov, «Kazgiprovodhoz» óndiristik kooperatiyvining bas injeneri:
- 1980 jyly Qytay óz qajeti ýshin eki tekshe shaqyrymday su alghan bolatyn. Qazir onyng mólsheri birshama úlghayghan. Múnyng sebebi de joq emes. Eng әueli sany kýnnen-kýnge qarqyndap ósip jatqan milliardtan astam halyqtyng súranysyn eske alynyz. Sol qaptaghan qalyng júrtty asyrau ýshin jyl sayyn jyrtylatyn jana jerler qanshama... Aqyr ayaghy Qaramay ken ornynan múnay men gazdy belsenip túryp qazugha da su kerek. Gazdy soryp alghannan keyin bos qalatyn jerlerdi toltyrugha da su qajet. Óz qajettilikteri ýshin Ertisten endi qanshalyqty mólsherde su aludy josparlap otyrghandaryn qytaylyqtar aitqysy kelmeydi.
Áriyne, aitqysy kelmeydi. Mayshelpekten kimning aiyrylghysy kelsin? Shyghystaghy kórshining Ertisti qalay iygerip jatqanyna kóz jetkizudi múrat tútqan bizding ghalymdarymyz tynshylyq qyzmetti (әriyne, jaqsy maghynasynda) de qosa atqarghan sekildi. Áueli sputnikten birneshe mәrte suretke týsirgen. Sosyn qarapayym jolaushy keypine enip, Qytaydaghy salynyp qoyylghan hәm qoldanysqa әzir túrghan subúrghysh arnalardy da kәrtishkege tartqan kórinedi. Sodan barlyghyn tәptishtep otyryp eseptep, taldaghan. Aqyr sonynda tóbe shashtary tik túrghan.
Taghy da Ravili Vagapovtyng sózine qúlaq týrelik: «Ertis-Qaramay, Ertis-Ýrimji arnalary tolyqqandy júmys istegen jaghdayda sekundyna 120 tekshe metr su ótkize alady. Ýrimji audanynda aumaghy 2 miyllion gektar jer suarylugha dayyndalghan. Búl - qazirgi 67 myng gektardy qospaghandaghy jaghday. Búl degeniniz - qytaylyqtar Qara Ertisti tolyqtay paydalanady degen sóz».
Áriyne, betin aulaq qylsyn. Ágәrәki, Ertis suy azayatyn bolsa, elimizding ekologiyasyna ghana emes, ekonomikasyna da onay soqpaytyny anyq. Ravili Vagapovtyng aituynsha, Ertis basseynindegi aghystyng azangynan 2030 jylgha qaray elimizdegi elektr energiyasyn óndiru - 25 payyzgha, 2050 jyly 40 payyzgha tómendeydi. Ony aitasyz, ghalym tipti 2030 jyldan keyin elimizde keme jýzu toqtaydy degen qorqynyshyn da jasyrmaydy.
Ondasyn Jiyenqúlov, QR Auyl sharuashylyghy ministrligi Su resurstary komiyteti tóraghasynyng orynbasary:
- Ertis ózeni boyynsha qazir tiyisti júmystar jýrgizilip jatyr. 31 shildede Semey qalasynda ýsh elge ortaq suqoyma mәselesi jóninde Resey jәne Qytay tarabymen kezdesuler ótkiziledi. Kezdesu barysynda ózen suy jóninde bir-birimizge beriletin mәlimetter jayyn talqygha salamyz.
Áriyne, songhy kezderi Qytay tarapynan Ertis suyn paydalanu túrghysynda shekten shyqqan jaghdaylar jiyilep barady degen pikirlerding aitylyp jýrgeni de ras. Alayda bizding elding aumaghyna kelip jatqan su kólemi búrynghy qalpynda. Sonymen qatar biz qazir Qytaydan keletin sulargha zertteu júmystaryn jýrgizip jatqan jayymyz bar.
Vladimir Ushakov, Shyghys Qazaqstan gidrometeorologiya ortalyghy gidrologiya bólimining mengerushisi:
- Ortasha eseppen alghanda, Qytay Qara Ertis suynyng 25 payyzyn paydalanyp otyr. Ondaghy Shynjang ólkesining ekonomikasy kýnnen-kýnge qaryshtap damyp keledi. Biluimizshe, Qytay halqynyng ýshten biri osy jaqta túrady. Yaghny Ertis suynyng kóp bóligi osy aimaq túrghyndarynyng qajettiligine júmsaluda. Búl bir qaraghanda qauipti kórinbegenimen, bizge sudy ýnemdep ústaugha tura keledi.
90-jyldardyng ortasynda qytaylyqtar Ertis suynyng 5 payyzyn ghana alatyn. Qazir kórsetkish 25 payyz deydi. Múnyng ózi naqty kórsetkish emes. Óndiris damyp, halyq sany ósken sayyn sugha degen súranys ta artyp keledi. Qúday saqtasyn dep aitayyq, eger qytaylyqtar Ertis suynyng 40 payyzyna iyelik etetin bolsa, súmdyqtyng kókesi sonda bolady. Sondyqtan «temirdi qyzghan kezde soghyp», jaghday ushyqpay túrghanda memlekettik, memleketaralyq dengeyde tiyisti sheshimder qabyldaghanymyz jón.
Elena Kulikova, Qazaq balyq sharuashylyghy ghylymiy-zertteu institutynyng «Altay» filialynyng agha ghylymy qyzmetkeri:
- Zaysanda balyq týrleri óte kóp. Qytaydyng jyl ótken sayyn Ertis ózeninen su alu mólsherining úlghangy jerding qúrghauyna, shabyndyqty aimaqtardyng azangyna әkelip soghuy mýmkin. Eger irgedegi kórshimiz sudy qazirgiden kóp alatyn bolsa, sudyng kólemi azayyp, jan-januarlargha qauip tónedi. Balyq óndirisi tómendeydi. Ókinishtisi sol - aspanasty eli ýsh elge ortaq ózennen qansha kólemde su alyp jatqanyn aitpaydy. Júmghan auzyn ashpaydy. Konvensiyagha qol qoidan da ýzildi-kesildi bas tartyp otyr. Ertisti ózderining ynghayyna qaray paydalanuda. Bizge belgilisi - ózen boyynda «Ertis-Qaramay» atty arna salynghan. Ózderi tehnikalyq maqsatta degenimen, bizding biluimizshe, búl nysan suqoyma retinde auylsharuashylyq maqsatynda júmys isteude.
Ertisti qútqarudyng joly bar ma?
Sonda qaytpek kerek? «Qytaylar osynsha tekshe metr sudy búryp aldy, osynsha arnasyn saldy» dep qol qusyryp qarap otyra beruimiz kerek pe? Ertis basseyni inspeksiyasy bastyghynyng orynbasary Miyrjan Imanjanov mynaday úsynys aitady:
- Týptep kelgende, ózender tek Qytaydan Qazaqstangha ghana emes, Qazaqstannan Qytaygha qaray da aghady. Eger Ertis jaghdayy bizge tiyimsiz bolyp ózgeretin bolsa, bizding ýkimet te jauap retinde qarsy qadam jasaydy. Búghan, әriyne, shyghystaghy kórshimiz quana qoymas.
«Keng bolsan, kem bolmaysyn» degen qazaqtyng «qoya jesen, qoy qalady, tarta jesen, tay qalady» degen de tamasha sózi bar. Áriyne, dalada jatqan su joq. Ýnemdep, retimen paydalanbasa, týpting týbinde kez kelgen dýniyening tausylary anyq. Ásirese tirshilik kózine kelgende saqtyq tanytpasa bolmaydy. «Búl rette qysyq kóz aghayyndardan ýirenerimiz kóp», - deydi M.Imanjanov.
«Qytayda bolghanymda bir nәrsege qayran qaldym. Qytaylyqtar sugha asa múqiyat eken. Kez kelgen transshekaralyq ózendi alyp qarasaq, Qytay jaghynda sudyng topyraqqa sinip ketuine jol bermeu ýshin jaghasy betonmen nemese taspen qaptalghan. Bizde jaghalaular tabighy qalpynda, qalay bolsa solay túr. Su bulanghanymen qoymay, jerge de sinedi. Kóktemde qar ery bastaghanda qytaylyqtar qar suyn jinap alady. Enisterge shaghyn bógetter jasap, sudy jinaydy, sosyn sorghymen qayta soryp, suqoymalargha qosady», - deydi M.Imanjanov.
Shynyn aitu kerek, bizde múnday sharalardyng biri de qolgha alynbaydy. Qar suyn qoyyp, jay sudyng ózine ie bola almay otyrghanymyz jasyryn emes. Qansha sudyng jelge úshqany bir Allagha ghana ayan.
Sonymen, Ertisti qútqarudyng joldary qanday? «Kazgiprovodhoz» sudy qorghau jәne su sharuashylyghy institutynyng jasaghan esepteulerine sýiensek, Ertis ózenin saqtau men qorghau sharalaryna 111,6 milliard tenge kóleminde qarjy qajet.
Mamandar ýsh memleketke ortaq su arnasyn qútqarudyng taghy bir jolyn úsynyp otyr. Ol - ózen salasyna basqa ózenning arnasyn búru. Múnday úsynys Kenes ókimeti kezinde aitylghan kórinedi. Alayda aitylghan kýii qalghan. Ayaqastynan qúlaghan alyp imperiyamen birge әlgi iydeya da qúrdymgha ketken. Degenmen songhy kezderi ghalymdar ómirshendigin joymaytyn mәseleni qayta kótere bastady.
yriy Vinokurov, Resey Ghylym akademiyasy Sibir bólimshesining Su jәne ekologiya mәseleleri instiytutynyng diyrektory:
- Ertis ózenine Katuni ózenining basseynine jatatyn Tihiy ózenin, Aq Qaba men Qara Qaba búrylystaryn, Búqtyrma ózenine Katuni ózenining suyn qosu kerek. Búdan bólek, Omsk audanyna suqoyma salyp, ózen suynyng aghysyn bayaulatyp, su dengeyin kóteru ýshin su asty jasandy shonghaldaryn jasauymyz kerek.
Ghalymdar men mamandar baylamy osynday. Olargha endi keregi - tek qoldau. Ýkimettik, memlekettik dengeyde ghana emes, halyqaralyq dengeyde. Halyqaralyq dengeyde dep bekerge aityp otyrghan joqpyz. Óitkeni Ertis mәselesining memlekettik dengeyde sheshilmeytine talay mәrte kóz jetti. Endi Ertisti bir qútqarsa, halyqaralyq Helisinky konvensiyasy qútqarady. Atalghan qújatta әr memleket óz aumaghy arqyly ótetin ózennen ózine qajetti kólemde ylghal alugha qúqyly, biraq oghan ekologiyalyq ziyan keltirmeui, shekaranyng ar jaghyndaghy memleketke zardabyn tiygizbeui tiyistigi taygha tanba basqanday kórsetilgen. Ókinishke qaray, qytaylar әzirge búl qújatqa qol qoymay otyr. Olar ghana emes, tóskeyde maly, tósekte basy toghysqan qúday qosqan kórshilerimiz Ózbekstan, Resey, Tәjikstan memleketteri de barmaq basugha kelgende qúlyqsyz. Eger Ertis mәselesin retke keltiremiz desek, osy qújatqa qol qoyyluy kerek.
Helisinky konvensiyasy ghana emes, Ertisting ensesin kóteretin birden-bir qújat - ózen boyyn jaylaghan ýsh memleketting ózara ortaq kelisimderi. Búl kelisim turaly búghan deyin talay mәrte aitylyp, talay mәrte sóz qozghalsa da, qysyq kóz aghayynnyng qozghalar týri kórinbeydi. Atalghan elmen búghan deyin arada әrtýrli salada týrli kelisimsharttargha qol qoyylsa da, Ertiske kelgende enjarlyq tanytyp otyr.
Derekter men dәiekter
• Býginde Qytay Ertis ózeninen 1 mlrd tekshe metr kóleminde su alyp jatyr. Búl kórsetkish birer jylda 4,6 milliard tekshe metrge jetui mýmkin.
• Qara Ertis Qytaydyng Shynjan-Úighyr avtonomiyalyq audanyndaghy (ShÚAA) múnay-gaz óndirisining ortalyghy Qaramay qalasyn ylghalmen qamtamasyz etedi. 400 mln dollargha baghalanghan joba Ertis suyn edәuir azaytuy yqtimal. Juyrda Qaramay manynda bolashaqta osy aimaqtyng energetikalyq qauipsizdigin qamtamasyz etui tiyis iri múnay qoymasynyng qúrylysy bastaldy. Qazir osyndaghy suqoymagha sekundyna 68 tekshe metr su qúiyluda.
• Mәskeuding búrynghy meri Yuriy Lujkovtyng aituynsha, tez arada jaghdaydy ózgertpese, Qazaqstan ghana emes, Reseyding de kóptegen aumaghy taqyrgha ainalady. Lujkov Qara Ertisten Qytaydyng jylyna 9 tekshe shaqyrym su alatynyn algha tartady. Al resmy qújattarda 6 tekshe shaqyrym dep kórsetilgen.
P.S.
Mәskeuden maza ketip, Astana alandauly bolsa da, Beyjing beyjay. Tym-tyrys. Týk bolmaghanday Ertis suyn en jaylap jatyr. Múnyng qashangha deyin sozylary bir Allagha ghana ayan. Jaqyn arada memlekettik hәm halyqaralyq dengeyde is-shara qolgha alynbasa, Ertispen qosh aitysuymyz әbden mýmkin.
Óskemen
"Alash ainasy" gazeti