Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti
Qasym-Jomart Toqaevqa Ashyq hat

Arys qalasynda әskery qoymalar jarylghannan keyin arystyqtardan «Ertede ata-babalarybyz aityp ketken eken, kýnderding bir kýninde «Arysty órt alar, Týrkistandy qúrt alar...», - dep, sol aitqandarynyng birinshisi keldi», - degenin estigennen keyin osy maqala jazyldy.

Arysty órt alary sózsiz bolatyn. Býgin, býgin bolmasa – erten. Óitkeni, jauapty әsker adamdary oq-dәrilerdi saqtau, olardy joi erejelerin saqtamaghan. Mýmkin, oq-dәrilerde asyl metaldar bolsa, solardy aldyryp, joymaq bolghan shyghar. Joydy jekemenshikke berude osynday sebep bar shyghar?! Ýkimet jaqtan «diyversiya» boluy mýmkin dep aityldy. Esh qanday diyversiya boluy mýmkin emes. Búl syltau jasap, qútylu. Diyversantty tapsyn onda! Arysta búryn da birneshe ret jarylystar bolghan. Adamdar ólgen. Bireuinde qorghanys ministri sol kýni qyzmetten ketken. Al endi qazirgi qorghanys ministri bolghan oqighagha basymen jauap berui kerek! Búdan da zor qaru-jaraqtar saqtalghan basqa memleketterdegi qoymalarda nege órt shyqpaydy? Bizdiki – salghyrttyq. Eger qoymadaghy barlyq snaryadtar jarylghanda, Arys qalasy, ózin qosqanda, jiyrma shaqyrym shenberinde jer astyna opyrylyp týsip qalmaq. Búl auyldaghylardy eseptegende 100 mynday adamnyng ómiri.

Kenes dәuirinde Arysta ýsh әskerlik bólim ornalasqan. Bireuining nysany esimde joq. Bireui himiyalyq soghystan qorghanu qúraldarynyng әskery bólimi. Múnda protivogazdar, himiyalyq shabuyldarda iyis ótkizbeytin kiyim-keshekterding qoymasy bolatyn. Áskery bólimning bireui Arystyng soltýstigindegi alty shaqyrym jerdegi «Egilgen» degen tóbening bauyrynda snaryadtardy dembil-dembil jaryp synaqtan ótkizetin. Alty qanat kiyiz ýiding tómen qaraghan pishinindegi shúnqyrlar ol jerde qazir de kóp.

Negizi, Arys qaru-jaraq saqtaugha óte ynghayly jer bolghan. Kenes odaghy kórshiles memlekettermen qyrghiy-qabaq kezinde búl tiyimdi oryn edi. Arys temir jol stansiyasy – Qytaygha Qyrghyzstan arqyly, Aughanstan men Pakistangha Ózbekstan arqyly alyp baratyn airyq jol. Men sanap kórgenmin, búryn Arys stansiyasynda vagondardy tiyisti qalalargha bólu ýshin qatar-qatar salynghan jýz eki joldyng liniyasy bar bolatyn.

Jer jaghdayy boyynsha da Arys qolayly boldy. Arystan soltýstikke qaray on bir shaqyrym qashyqtyqtaghy «Dermene» auylyna baratyn joldyng batys jaghy – qyrat. Búl tústy jermen tikeley gorizontali qazyp, әskery mashinalardyng qoymasyn jasaugha bolady. Alystan da, jaqynnan da, Gharyshtan da әskerlik baza bar ekenin eshkim bayqay da almaydy. Onday qúrylystar bolsa kerek.

Jer astynan qorghanys bekinisterin salu atamzamannan bar. Arystyng on bes shaqyrym shyghysynda «Qalash» degen qala bolghan, astynda bekinis bolghan degen anyz bar. Al endi onyng ontýstiginde bes shaqyrymday jerde «Bórjar» qyrlary bar. Baurayynda – Badam ózeni. Sonyng jarlarynda jer asty әskerlik joldardyng qaqpalary bolghan. Búl jer asty joldary sonau Firdausiyding «Shahnamasynda» jazylghan Iran-Túran zamanynan beri bar dep aitylady.

Osy Bórjarda «Tólebay» degen qorghan tóbe bar. Tólebay batyr –  Anyraqaydaghy jongharlargha qarsy shayqasqa Qonyrattardyng myng ýzdik jauyngerin basqaryp barghan qolbasshy. Qorghan osy kisining atynan atalyp qalghan. Biyik qyratty ýngip salynghan qorghan búryn salynyp, keyine «Tólebay» dep qúrmettep jergilikti el atasa kerek. Óitkeni, osy kisining túsynda qyrattyng qaptalynda jer asty qorghany iske jarap, shauyp kele jatqan attyly jauyngerler qorghangha kirip ketip, qaqpasyn jauyp alatyn bolghan. Qaqpasyn balshyq pen jynghyldan shópti kómkerip jasaghan. Soghysta osynday manevr bolghan. Jau búlardy tappay qalghan. Sosyn qazaqtar anysyn andyp, qorghannan shygha qalyp, tútqiyldan shabuyl jasaghan.

Qaraspanda auylynda Badam ózeni (qazir jiydeler ósip túrghan jaghalauda bir kezderde «badam, orysshasy – mindali ( myng tal)» dep atalghan piste aghash ósse kerek) Arys ózenine qúyady. Arys jaghalauyndaghy jarlarda da jer asty joldarynyng esikteri bolghan. Jazushy Dýkenbay Dosjanovtyng jazghandaryn oqyghandar Otyrardan Tashkentke qaray ketken ejelgi jer asty joldary turaly tolyq maghlúmat ala alady. Arys – Tashkentting jolynda. Qaraspandaghy jer asty joly sonyng bir airyghy bolsa kerek.

Badam ózenining Arysqa qúyar saghasynda Qaraspan auyly bar. Qaraspan tauy degen de osy jer. Tasty tau emes, topyraqty tóbeler (Týrki tilinde «tau» men «tóbenin» týbiri bir).

Sonymen, biz әskeriylerding nemqúraydylyghynan qazaq tarihyndaghy qasiyetti jerler – Arys pen Qaraspannan airylyp qala jazdadyq. Arys pen Qaraspannyng arasy jiyrma shaqyrym.

Qaraspan – Qorqyt babanyng tuylghan jeri. Ghúlama ghalym Álkey Marghúlannyng enbekterine ýnileyik. «Anasy Qorqytqa jýkti kezinde qúlannyng jayasyna jerik bolyp, jerigi bir jylda әreng basylypty. Qorqytty qúrsaghynda ýsh jyl boyy kóterip, jylyna bir ret tolghaq qysyp otyrypty. Eng sonynda, tuatyn jyly toghyz kýn tolghatyp, jer dýniyege ýsh kýn, ýsh týn qaranghylyq týsipti, qalyng qara janbyr jauyp, súrapyl qara dauyl soghyp,bireudi bireu kóre almay, el-júrty qatty qorqynyshqa batady. Ol tuylyp jatqan kezde Syr boyy men Qarataudy qaranghylyq basyp, ol taudy «Qaraspan» dep ataghan. Sol qaranghylyq qorqynyshta tuylghandyqtan, onyng atyn «Qorqyt» qoyypty, - dep:

Qorqyt tuar kezinde,
Qaraspandy su alghan,
Qara jerdi qúm alghan.
Ol tuarda el qorqyp,
Tughan song әbden quanghan, -
degen jyr joldaryn keltirgen akademik Á.Marghúlan.

«Qoblandy batyr» jyrynda «Qaraspan tauyn jaylaghan qaraqypshaq Qoblandy» dep aitylady. Búl da osy Qaraspan. Qoblandynyng dúshpanmen aiqasqan jeri – Arys.  Jyrda:

«El jaylauy – Arys-ty,
Erler qyldy namysty», - delinedi.

Arys jaghasy aryda Ekinshi Aristoteli (Arys toty el) atalghan Ál-Farabiyding tughan jeri. Arys jaghasy beride ayauly sazger Shәmshi Qaldayaqovtyng tughan jeri.

«Arys» degen sózding ózinde talay syrlar bar. Sonyng biregeyi – «arystay azamat». Búl sózde negizgi eki maghyna bar. Arbany (jýkti) tartatyn arys (kim biledi, mýmkin erte-erte zamanda ata-babalarymyz atty emes, arystandardy arbagha jekken shyghar)  jәne januarlardyng patshasy Arystan. Aristoteliding tili - grek tilinde de arys «eng kýshti» degen maghynada. Lingvistter «toteli» sózining mәnisin әli kýnge deyin aita almay keledi. Búl kórkemdep aitqanda, qalyng jasyl, nu toghayda arystandary ómir sýrip, toty qústary sayraghan Arys siyaqty ózenning jaghasynda jasaghan el.  Arys ta, Aristoteli tuylyp ósken grek jeri de baghzy zamandarda sonday әsem,  әdemi jer bolsa kerek-ti. Biz osynday jerden (әriyne, eng bastysy – Arystaghy elden) airylyp qala jazdadyq emes pe! Arysty ystyq ot, arymyzdy ys baspasyn!

Sonymen, maqalanyng basynda aitylghan maqalgha qayta oralyp, oilanuymyz kerek. Bolary boldy. Arysty órt aldy. Endi Týrkistandy qúrt alyp jýrmesin! «Týrkistandy qúrt alary» nesi? Jer qúrty ma? Qúrt-qúmyrsqa, jylan-jybyr, baqa-shayan ba... Joq әlde auru, ókpe qúrty – tuberkulez be? Osylardan saq bolayyq, Qazaqstannyng den saulyq salasynyng mamandary múny zerttep, aldyn aluy abzal! Den saulyqtyng birden-bir kepili – auyz sumen shahar qalasyn qamsyzdau oidaghyday jýrip jatyr ma? Týrkistan – bazarly qala. Tazalyq mәselesi qalay? 

Ata-babalarymyzdyng ilgeride bolashaqty menzep, ne tikeley aityp ketken jogharydaghyday sózderin rastaytyn úqsas dәlelder kóp. Olardy aita bersek, halyqaralyq sayasatqa kirip ketermiz. Arys pen Týrkistan turaly aitylghandy esten shygharmayyq! Bir ghana mysal, osydan jýz jyldan astam búryn, elektr quaty» kelmey jatyp-aq,  Arystyng bir 95 jasqa kelgen qariyasy nemeresin aldyna alyp, әldiylegende aitady eken: «Lә-illaha-illa-alla, illa-allanyng qazany ot jaqpastan qaynaydy», - dep, mine ony kórip otyrmyz.

Dәl osy kýnde Arystaghy qaru-jaraqtar eskirip, strategiyalyq mәnin joghaltqan. Olardyng týkke de keregi joq. Taghy birdene bolyp ketpeui ýshin ol jerde qalghan oq-dәrilerding bәrin elsiz jerge kóshiru kerek, kerek emesin jekemenshik mekemeden alyp, әskery mekemeler joyy kerek. Arys halqynyng ókilderi qatysqan komissiya qúrylghany dúrys.

Nazarbek Bayjigitov 

jurnalist,
Arystyng tumasy,
Qyrghyz Respublikasy, Bishkek qalasy

Abai.kz